Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nõudest. Asjaolud 26.04.2010.a. esitas ABSOÜ seoses äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimisega avalduse algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 28.04.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ABSOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Rein V . Ajutise pankrotihalduri aruanne 31.05.2010 esitas Rein V kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid otseseid kohustusi vähemalt 866 851.56 krooni, likviidset vara on 33 629.50 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see seisund ei ole tema majanduslikku seisundit arvesse võttes ajutise iseloomuga. Halduri arvates tekkis alaline maksejõuetus ettevõttes 2010 aasta algul, mil tulenevalt majanduskriisist välismaised lepingupartnerid katkestasid arenduslepingud, jätsid tasumata esitatud arved ning ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid. Käesolevas menetluses puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid. Haldur leiab, et antud asjas juhatuse liige on käitunud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega ning tema käitumises ei esine nimetatud süüteo tunnuseid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ABSOÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõpetatud. ABSOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus olenemata võlgniku maksejõuetusest, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikmed käitunud seaduskuulekalt, raskeid juhtimisvigu ei tuvastanud. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Rein V e arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus muutus püsivaks 2010.a alguses. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri arvates oli võlgniku maksejõuetuse põhjusteks süvenev majanduslangus, maksejõuetus tekkis 2010 aasta algul, mil tulenevalt majanduskriisist välismaised lepingupartnerid katkestasid arenduslepingud, jätsid tasumata

esitatud arved ning ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid. BSOÜ pankrotimenetluses ei ole tagasivõitmise võimalusi, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 04.06.2010 määrusega tegi kohus ABSOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda ABSOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 30 000 krooni 20 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 04.06.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. ABSOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna ABSOÜ majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ABSOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada ABSOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 3 kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale juhatuse liikmele DB, sünd. XXX, elukoht XXX. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 26 000 krooni, ilma sotsiaalmaksuta. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 300 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada OÜ-le Causa Õigusbüroo vajalike kulutuste katteks 3 150 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus võlgnikult Rein V e kasuks välja ajutise halduri tasu kokku summas 26 000 krooni (ilma sotsiaalmaksuta) ja OÜ-le Causa Õigusbüroo vajalike kulutuste katteks 3 150 krooni.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.