Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluskulud jaotada vastavalt poolte kokkuleppele. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4. Asjaolud R KEAS esitas 30.03.2010 taotluse vaadata ST poolt 08.01.2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja kahju hüvitamiseks läbi hagimenetluse korras hagina. 17.05.2010 määrusega võttis kohus ST hagi R KEAS-i vastu töövaidluses menetlusse. 02.07.2010 esitasid hageja ja AS RER KEAS-i õigusjärglasena kohtule kinnitamiseks kompromissi. AS RE palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Poolte kompromiss Pooled lepivad kokku, et ST ja kostja õiguseellase R KEAS-i, registrikood XXX, asukoht XXX, vahel 05.11.1999.a sõlmitud tööleping nr 430 loetakse lõppenuks 18.12.2009.a TLS § 88 lg 1 punkt 3 alusel. ST ja AS-i RE vahel sõlmitakse 02.07.2010.a tööleping, mille kohaselt asub STAS-i RE juures tööle müüjana nr 688 alates 16.08.2010.a. Tööleping sõlmitakse tähtajatult ja ilma katseajata. Töölepingu kohaselt arvutatakse pidevat tööstaaži tööandja juures alates 01.10.1996.a. Hageja ja kostja on leppinud kokku, et käesoleva kompromissiga seotud tsiviilasjades tekkinud menetluskulud jäävad menetluse osaliste enda kanda. Hageja ja kostja kinnitavad käeolevaga, et soovivad välistada käesolevale kompromissile edasikaebeõiguse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohus leidis TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. AS RE palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Taotluse esitamisel tasus kostja õiguseelneja 26.04.2010 riigilõivu 5 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-10-15344“. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele tuleb AS-ile RE seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotamises.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.