Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast

päevast. Asjaolud JResitas 21.12.2009.a. Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse pikendamiseks ja täitetoimingu edasilükkamiseks täiteasjas 014/2009/806 kuni 01.juunini 2010. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses täiteasi nr 014/2009/806, milles kuulub JR suhtes täitmisele Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-90998 OÜ P nõudes summas 2 763 512,60, millest põhivõlgnevus 1 666 276 krooni ja viivis 1 097 236,60 krooni, samuti viivis 0,15 % päevas võlgnetavalt summalt, s.o. 1 666 276 kroonilt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Võlgniku suhtes on ka kohtutäitur Elin Vilippus alustanud täitemenetlust Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 25.05.2009 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-09-2761 täitmiseks, millega võlgnikult on välja mõistetud 595 939 krooni Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu kasuks. Võlg Maksu- ja Tolliameti eest tekkis seoses isikliku käendusega OÜ T (likvideerimisel) maksuvõla tasumise ajatamise tagamiseks. Kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks on kohtutäitur Elin Vilippuse 26.05.2009 avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet) kasuks JR kuuluvatele kinnisasjadele. Võlgnik palub kohtul täitemenetluse täiteasjas nr 014/2009/806 pikendamist kuni 01.06.2010, kuna järgneva kuue kuu jooksul likvideerib võlgnik oma võlgnevuse sissenõudja ees. Võlgnik on juba tasunud sissenõudja kasuks 220 000 krooni ning lähtudes 17.10.2009 sõlmitud konsultatsioonilepingust, on võlgnikul saada järgneva 6 kuu jooksul sissetulekut summas, mis katab kõik võlad. Kuid nimetatud summa ei laeku võlgnikule kohe ja täismääras, vaid lepingu kehtivuse ajal vastavalt osutanud teenustele. Kuna kohtutäituril ei ole õigust otsustada täitemenetluse peatamise, pikendamise või täitetoimingu edasilükkamisega seonduvat, vaid selline õigus on kohtul, siis seetõttu palub võlgnik kohtul pikendada täitmise tähtaega kuni 01.juunini 2010. Võlgnik märgib, et täitemenetluse pikendamine kuni 01.06.2010 ei kahjustata sissenõudja huve, kuna tema nõue on tagatud kohtuliku hüpoteegiga ning koormatud kinnistutele on seatud käsutamise keelumärge, mis tagab sissenõudja(te)le õiguse saada oma nõuded rahuldatud kinnisasjade arvel. Küll aga on täitemenetluse jätkamine võlgniku ja tema perekonna, sh ülalpeetava lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna nad kaotavad kodu ja seda hoolimata asjaolust, et neil on võimalik tasuda võlg (kõik võlad) sissenõudja(te) ees. Võlgnik palub kohtul arvestada ka asjaoluga, et enampakkumise teel kuulub realiseerimisele ka 5/6 kaasomandi osa elamust, milles elab võlgniku pensionärist 75 aastane ema. Nimetatud kinnistu müügi korral on tõenäoline, et potentsiaalne ostja soovib ka hilisemalt kaasomandi lõpetamist. Avaldusest nähtuvalt ei püüa võlgnik takistada tema vastu esitatud nõude rahuldamist täitemenetluses, vaid püüab tõepoolest selle likvideerimisele igati kaasa aidata, kui nii on võimalik vältida elukoha kaotamist. Nagu nähtub täitedokumentidest ei ole võlgnik, mitte isiklik võlgnik, vaid tegelikkuses käendaja, kes peab vastutama äriühingu võlgade ees. Kogu võlgniku töötasu läheb juba Maksu- ja Tolliametile võla katteks ning võlgnik püüab igati teha endast kõik oleneva, et ka likvideerida võlg OÜ P ees, seda enam, et järgneva 6 kuu jooksul on see ka teostatav. Sissenõudja OÜ P on seisukohal, et JR avaldus täitemenetlus pikendamiseks ja täitetoimingu edasilükkamiseks täiteasjas nr 014/2009/806 tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta JR kanda. OÜ P on seisukohal, et konsultatsioonilepingu täitumine on ebareaalne ning selles kokkulepitud JR tasu laekumine veelgi ebareaalsem. JRe i ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hiljemalt 01.06.2010. a laekub või tõenäoliselt laekub JR 320 000 EUR-i või muu rahaline summa, mille arvel OÜ-le P võlgnevus hiljemalt 01.06.2010.a tasuda. Raha laekumist hiljemalt 01.06.2010.a saaks tõenäoliseks hinnata vaid siis, kui JR oleks kolmanda isiku vastu sissenõutavaks muutunud nõue või enne 01.06.2010.a sissenõutavaks muutunud

nõue ning see nõue oleks tagatud. JR ei ole tõendanud, et tal on võimalik hiljemalt 01.06.2010. a võlgnevus OÜ P ees tasuda muul viisil, kui läbi sundenampakkumise. Täitemenetluse pikendamine kahjustab OÜ P huve. OÜ P on äriühing, mille eesmärgiks on teenida kasumit. OÜ-l P on kohustused kolmandate isikute ees ning OÜ P peab oma majandus- ja kutsetegevuses jälgima, et ta ei kahjustaks ise kolmandate isikute õigusi, eelkõige, et OÜ P kohustused kolmandate isikute ees saaksid täidetud. OÜ-l P on õigus saada tagasi JR laenatud raha ning OÜ P huvides on see, et JR tasuks oma võlgnevuse võimalikult lühikese aja jooksul. Tegemist on suure summaga ning OÜ-l P võivad tekkida likviidsuse probleemid, kui summa laekumine jääb kaugemasse, ebamäärasesse tulevikku. Seda enam, et praegune üleüldine majanduslik olukord on keeruline. JR kohustuse täitmisest sõltub OÜ P kohustuste täitmine kolmandate isikute ees. Seega on OÜ P huviks ja õiguseks saada oma vara tagasi võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega. Kinnistute sundenampakkumine on juba ühel korral JR avalduse alusel edasi lükatud ning JR ei olnud ka siis võimalik kohustust OÜ P ees täita. Puudutatud isik kohtutäitur Marel Laanemets oma seisukohta avalduse suhtes ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungile 16.06.2010 JR ei ilmunud. E-kirjas kohtule avaldas JR, et ta on oma kohustused OÜ-le P tasunud läbi AS LI 2005.a. mais. Sissenõudja OÜ P esindaja vaidles avaldusele vastu ning palus avalduse jätta rahuldamata, kuivõrd avalduse alus on ära langenud. Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Võlgnik palus avalduses pikendada täitemenetlust täiteasjas 014/2009/806 kuni 01.06.2010 põhjusel, et selle ajavahemiku jooksul suudab ta oma kohutused sissenõudja ees täita. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtpäev möödunud, avaldaja ei ole esitanud kohtule avaldust, et ta sooviks täitemenetlust pikendada pikemaks perioodiks. Kuigi sisuliselt on avaldaja oma eesmärgi täitemenetluse pikendamiseks kuni 01.06.2010.a. saavutanud, leiab kohus, et avalduse aluseks olevad asjaolud on muutunud, käesoleval ajal alus avalduse rahuldamiseks puudub. Võlgnik võlgnevust võlausaldaja ees likvideerinud ei ole, vaid on asunud seda eitama vastavalt 14.06.2010 kohtule esitatud avaldusele. Eeltoodu alusel tuleb JR avaldus täitemenetluse pikendamiseks ja täitetoimingu edasilükkamiseks täiteasjas 014/2009/806 tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2009 määrusega JR esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ja lükkas edasi JR kuuluvate kinnistute sundenampakkumise kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas täiteasjas nr 014/2009/806 JR avalduse (tsiviilasi nr 2-09-69309) lahendamiseni ja sellekohase lahendi jõustumiseni. TsMS § 4771 lg 2 teise lause järgi Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab käesoleva määrusega avalduse rahuldamata, tuleb 21.12.2009 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.