Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-09-69822 2900072369).

Kohtute

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 21.12.2009.a. esitas K L maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes. Kostja Eesti Vabariigi ja kolmanda isiku S S vahel sõlmiti 22. oktoobril 2009.a. müügileping Läänemaal M vallas E külas asuva kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, katastriüksuse tunnus CCCC:CCCC:CCCC, müügiks. Tehingu tõestas Tallinna notar Tea Türnpuu. Omanikukanne, millega kanti "K" kinnistu omanikuna kinnistusraamatu registriosasse S S, tehti 28.10.2008.a. Nimetatud asjaolusid tõendab lisatud kinnistusraamatu registriosa väljavõte (lisa 1). Hageja K L esitas 03.novembril 2009.a. kostjale ja kolmandale isikule Haapsalu notar Eha Naudi tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks (lisa 2), milles tegi müüjale ja kolmandale isikule kui esialgsele ostjale ettepaneku ilmuda 18.11.2009.a. kell 13.00 Eha Naudi notaribüroosse Posti 26 Haapsalu linnas esialgse müügilepingu tagasitäitmiseks asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele ning kostja (müüja) ja ostueesõiguslase (hageja) vahel K kinnistu omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Vastavalt VÕS § 244 lg.2 tekib ostueesõigus seadusest või tehingust. Hageja K Li ostueesõigus tulenes seadusest. Vastavalt Riigivaraseaduse § 341 (22.oktoober 2009 redaktsioonis) on riigi omandisse jäetud metsamaad sisaldava kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Hageja K Lile kuulub Läänemaal M vallas E külas asuv kinnistu "Ä" mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXX, millist asjaolu tõendab registriosa nr.XXXX väljatrükk (lisa 7). "K" kinnistu piirneb "Ä" kinnistuga: vastavalt K kinnistu katastrikaardile (lisa 6) ja Ä kinnistu katastrikaardile (lisa 8), külgneb K kinnistu läänest Ä kinnistuga ehk Ä kinnistu idast K kinnistuga. Seda asjaolu tõendab ka K kinnistu piiriprotokoll (lisa 10). K Lile kuuluva Ä kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja see sisaldab metsamaa kõlvikut: vastavalt Ä kinnistu katastriandmete väljatrükile (lisa 8) moodustab Ä kinnistust (2,25 ha) metsamaad 1,96 ha ulatuses. Seega täitsid nii võõrandatav kinnistu kui K Li isik ja talle kuuluv kinnistu Riigivaraseaduse § 341 ostueesõiguse aluseks olevaid tunnuseid. Ostueesõiguse teostamise avaldus esitati VÕS § 244 lg.5 sätetel samas vormis, kui esialgne kohustustehing - notariaalselt tõestatuna. Seega sõlmiti avalduse esitamisega 03.11.2009.a. hageja ja kostja vahel kohustustehing K kinnistu müügiks hagejale samadel tingimustel, millega kostja müüs K kinnistu 22.10.2009.a. kolmandale isikule. Seega tekkis kostjal: Eesti Vabariigil Maa-ameti kaudu 03.11.2009.a. VÕS § 208 lg.1 kohustus anda hagejale kui ostueesõiguslasele kui ostjale üle olemasolev asi ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostueesõiguslasele kui ostjale. Hageja kandis ostueesõiguslasena 18. novembriks 2009.a. notari kontole ostuhinna 88 601 krooni (maksekorraldus - lisa 11) ja läks ostueesõiguse teostamise avalduses märgitud ajaks notari-büroosse. Asjaõiguslepingu sõlmimisele ei ilmunud ei müüja ega esialgne ostja, mida tõendab notari tõend 24.11.2009.a. (lisa 3).

2-09-69822 Kolmas isik - esialgne ostja S S oli notarile varem suuliselt teatanud, et ta ei tunnista hageja ostueesõigust ega tule notaribüroosse. Kostja müüjana esitas tagantjärgi, s.o. 24.11.2009.a. notarile avalduse (lisa 4), milles selgitas, et keeldub omandi üleandmisest, kuna tema hinnangul puudub hagejal kinnisasja ostueesõigus Riigivaraseaduse § 341 järgi. Kuna müüja keeldub VÕS § 208 lg.1 kohustuse täitmisest - käsutustehingu sõlmimisest ja ostueesõiguslasele omandi üleandmisest, on K L sunnitud kohtu poole pöörduma ja taotlema VÕS § 101 lg.1 p.1 õiguskaitsevahendi kohaldamist - kohustada kostjat VÕS § 208 lg.1 kohustust täitma - sõlmima asjaõigusleping omandi üleandmiseks ja tegema selleks vajaliku tahteavalduse. Arvestades, et kostja peab selles asjas hageja taotletava nõude täitmiseks esitama esialgse ostja S S vastu kinnistusraamatu ebaõige omaniku kande parandamise nõude, siis tuleb selleks, et käesolevas asjas tuvastatavad asjaolud: K Li ostueesõiguse olemasolu ja esialgse asjaõiguslepingu tühisus, oleksid siduvad ka S Sle, kaasata S S käesoleva tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kuigi hageja on peamiselt seisukohal, et võõrandatava riigi kinnisasja sihtotstarve ei ole Riigivaraseaduse § 341 ostueesõiguse (22.10.2009 redaktsioonis) tekkimiseks oluline asjaolu, on hageja Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega vaidlustanud "K" kinnistu sihtotstarbe määramise motiividel, et käesoleval juhul puudusid asjaolud, sealhulgas omaniku tahe, maa sihtotstarbeks "elamumaa" määramiseks, vaid esinesid sisulised asjaolud sihtotstarve "maatulundusmaa" määramiseks. Kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjana nr. 3-09-2471 (kohtumäärus - lisa 9). Kaebuse rahuldamise korral muutub kostja peamine vastuväide hagejal ostueesõiguse puudumise kohta olematuks. Kuna otsus selles asjas võib osaliselt sõltuda haldusasjas nr. 3-09-2471 tehtavast lahendist, siis on otstarbekas käesoleva hagiasja menetluse TsMS § 356 lg. 1 alusel peatamine kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 108 lg.1; § 208 lg.1; § 244 lg.1; TsMS § 363 lg.1 palub hageja: 1) Kohustada Eesti Vabariigi Maa-ameti kaudu sõlmima K Liga asjaõigusleping ja tegema tahteavalduse Läänemaal M vallas E külas asuva kinnisasja - kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, katastriüksuse tunnus CCCC:CCCC:CCCC, K Li omandisse andmise kohta. 2) Peatada käesoleva hagiasja menetlus peale hagi kohtumenetlusse võtmist teise menetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-2471. 3) koguda tõendeid ja nõuda Riigi Maa-ametilt tsiviilasja materjalide juurde välja Eesti Vabariigi ja S S vahel 22.10.2009.a. sõlmitud müügileping Läänemaal M vallas E külas asuva kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, müügiks, mille tõestas notar Tea Türnpuu. 4) Määrata kindlaks menetluskulude jaotus, pannes kõik hageja menetluskulud kostja Eesti Vabariigi kanda. 28.01.2010.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kohus teatas kostjale Eesti Vabariigile Maa-ameti kaudu ja iseseisva nõudeta kolmandale isikule kostja poolel S S ́le, et K L esitas 21.12.2009.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi nende vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes ja väljastas kostjale hagiavalduse selle lisadega. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ning kolmandale isikule ja kohustas kostjat ja kolmandat isikut kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht esitatud hagi suhtes vähemalt 20 päeva jooksul peale menetluse taastamise kohta saadud määruse ärakirja kättesaamist. Kohus peatas käesoleva hagiasja menetluse teise menetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-2471.

2-09-69822 Taotlus 21.05.2010.a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning avalduse hagist loobumiseks. K L on 21.12.2009.a. esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Eesti Vabariigi vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes, milles K L nõuab seadusest tuleneva ostueesõiguse alusel kinnistu "K", mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr. XXXXXXX, katastriüksuse tunnus CCCC:CCCC:CCCC enda omandisse andmist. Tsiviilasja menetlusse on kolmanda isikuna kaasatud esialgne ostja hr S S. Pärnu Maakohtu kohtunik Kristel Pedassaar on oma 28.01.2010.a. kohtumäärusega võtnud hagi tsiviilasjana nr. 2-09-69822 enda menetlusse ja peatanud tsiviilasja menetluse vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele teise kohtumenetluse tõttu - kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-09-2471. Kuna hageja K L on kohtuvälisel teel saavutanud hagiga taotletava eesmärgi ja tal puudub seetõttu õiguslik huvi tsiviilasja edasiseks menetlemiseks, siis ta soovib hagist loobuda TsMS § 429 lg.1 sätetel. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest TsMS § 432 sätetel. Hageja palub hagist loobumise tõttu tsiviilasja menetluse lõpetamisel tagastada talle TsMS § 150 lg. 2 p. 2 alusel pool hagi esitamisel makstud riigilõivust kokku 10 000,00 krooni, summas 5000,00 krooni ja kanda see hagi esitamisel riigilõivu tasunud hageja abikaasa R L'i arveldusarvele nr.10602000209008 SEB Pangas (maksekorraldus – hagiavalduse lisa 11). Kuna pooled on enne hagist loobumist e-kirjadega kokku leppinud (lisa 1) menetluskulude enda kanda jätmises, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg.3 sätetel neid kandnud poolte kanda. Kuna kohus peatas tsiviilasja menetluse hagi menetlusse võtmisel ega kohustanud kostjaid ja kolmandat isikute hagile kohe ka vastama, ei ole teised menetlusosalised tõenäoliselt menetluskulu kandnud. Hagist loobumise vastuvõtmiseks ja asja menetluse lõpetamiseks tuleb esmalt peatatud tsiviilasja menetlus uuendada TsMS § 361 lg.4 sätetel. Kuna hageja soovib tsiviilasja menetlust lõpetada hagist loobumise tõttu, tuleb tsiviilasja menetlus uuendada TsMS § 361 lg.2 alusel – kuna tsiviilasja on nüüd võimalik lahendada sõltumata peatamise aluseks olnud teisest kohtuasjast – haldusasjast. Kuna hageja taotleb tsiviilasja menetluse uuendamist ja hagist loobumist, see tähendab, hageja ei soovi enam hagi sisulist läbivaatamist, siis on mõistlik tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg.1 sätetel ja mitte pidada menetluse lõpetamiseks kohtuistungit TsMS § 431 lg.1 sätetel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 150 lg.2 p.2; § 168 lg.3 § 361 lg.-d 2 ja 4; § 429 lg.1; § 431 lg.1 palub hageja:

2-09-69822

Kolmanda isiku kostja poolel S S seisukoht hageja taotlustele Ei vaidle hageja taotlusele vastu, samuti ei ole tal menetluskulude nõuet. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 361 lg 1, 2, 3 ja 4 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel (lg. 1). Käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada (lg. 2). Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (lg. 3). Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (lg. 4). TsMS § 429 lg 1. lg 2 ja lg 3 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lg. 2 kohaselt Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Lg. 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja avaldas, et ta on hagiga kohtuväliselt saavutanud taotletava eesmärgi ja tal puudub õiguslik huvi tsiviilasja edasiseks menetluseks ning ta soovib hagist loobuda. Kostja ja kolmas isik hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Hageja palub tagastada talle tasutud riigilõivust (s.o 10 000 kr) pool s.o 5000 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

2-09-69822 Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et: 1) tsiviilasja nr 2-09-69822 menetlus tuleb uuendada; 2) võtta vastu hageja K L hagi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) vastu ja kolmanda isiku kostja poolel S S vastu asjaõiguslepingu sõlmimisele ja kinnisasjale omandi üleandmiseks tahteavalduse tegemisele kohustamise nõudes. 3) seoses hagist loobumisega lõpetada käesolevas asjas menetlus. 4) tagastada hageja K Lile pool hagi esitamisel makstud riigilõivust ja kanda tagastamisele kuuluv summa 5000 (viis tuhat krooni) R Li arveldusarvele nr. 10602000209008 AS SEB Pangas. Riigilõivu summas 10 000 kr tasus R L 21.12.2009, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369). 5) Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.