Target Capital OÜ hagi OÜ Rõivakaupmees (pankrotis) ja Martti Rõõmus vastu võlgnevuse 1 500 000 krooni ja 35 958.88 intresside nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Target Capital OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Target Capital OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Target Capital OÜ (registrikood 11511264, asukoht: Tallinn, aadress: Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Moonika Tähtväli; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): OÜ Rõivakaupmees (pankrotis)(registrikood 10880717, asukoht: Põlva, aadress: Jaama 4, 63303 Põlva), tehinguline esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik; Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): Martti Rõõmus (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXX XX-X XXXXX
XXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Andres Kall, hageja tehinguline esindaja advokaat Moonika Tähtväli, kostja 1 tehinguline esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik.
3.Teha asjas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt 1, OÜ-lt Rõivakaupmees (pankrotis) ja kostjalt 2, Martti Rõõmus ́elt solidaarselt välja 1 500 000 krooni.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu solidaarselt kostja 1, OÜ Rõivakaupmees (pankrotis) ja kostja 2, Martti Rõõmus kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.04.2009.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu alusel üleantud 1 500 000 krooni, leppetrahvi summas 50 000 krooni ja viivitusintressi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2008.a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis lepingu punktis 2.3 sätestatud tingimustel ja korras kostjale 1 laenu vastavalt 500 000 krooni ja 1 000 000 krooni. 14.03.2009.a esitas hageja kostjale 1 lepingu ülesütlemisavalduse, kuna kostja 1 ei esitanud lepingutingimusele vastavat majandusprognoosi, kostja 2 ei koormanud talle kuuluvat osalust kostjas 1 hageja kasuks, kostja 1 esitas hagejale valeandmeid, intress oli tähtajaks tasumata ja kostja 1 põhikiri oli hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahelise lepinguga kooskõlla viimata. Vastavalt lepingule kohustus kostja 2 seadma kostja 1 osadele pandi hageja kasuks, registreerides kostja 1 osa eelnevalt Eesti Väärtpaberite keskregistris. Nimetatud kohustus oli täitmata. Kostja 1 kohustus maksma hagejale intressimakse summas 35 958,88 EEK hiljemalt 02.03.2009.a. Kostja 1 vastavat kohustust ei täitnud. Ülesütlemisteates andis hageja kostjale 1 täiendava tähtaja kuni 24.03.2009.a-ni puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja 1 puudusi ei kõrvaldanud. Seega leidis hageja, et leping oli üles öeldud ja kostjal 1 oli kohustus tasuda lepingu järgi saadu kogusummas 1 550 000 krooni. Kuna hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti 02.08.2008.a käendusleping, siis vastutas kostja 2 kõigi kostja 1 kohustuste eest. Seega palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse summas 1 500 000 krooni ja intressi summas 35 958.88 krooni.
Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja 1 esitas hagejale korrektse ning lepingule vastava majandusprognoosi 2008.a septembris ning uuesti 05.02.2009.a. Samuti täitus täiel määral kostja 1 majandusprognoos. Kostjad leidsid, et hagejal puudusid alused kostjale laenu väljamaksmisest keeldumiseks. Kostja 1 esitas 25.02.2009.a hagejale teate, milles nõudis kohustuste täitmist ning teatas endapoolsete
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-16029 kohustuste täitmisest keeldumisest. Ka 17.04.2009.a nõudis kostja 1 hagejalt kohustuste täitmist ning teavitas omapoolse kohuse täitmisest keeldumisest. Eeltoodu alusel leidsid kostjad, et hageja keeldus lepingut rikkudes kostjale laenu andmisest. Kostjad asusid seisukohale, et hagejapoolne lepingurikkumine tekitas olukorra, kus kostja 1 majandustegevus oli halvatud kuivõrd kostja 1 ei saanud kasutada ettenähtud mahus finantsvahendeid lepingus sätestatud tähtaegade jooksul. Hagejapoolne lepingurikkumine viis olukorrani, kus kostja 1 äriplaani elluviimine oli muutunud võimatuks. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjale 1 kahju, mis oli otseses põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingurikkumisega. Kostja 1 esitas hagejale 07.04.2009.a nõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 17.02.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hagejal puudus mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus nõustus kostjaga selles, et 01.07.2008.a lepingut ei saanud pidada üksnes laenulepinguks, vaid tegemist oli segatüüpi finantseerimislepinguga, kus hageja võttis investeerimisriski. Arvestades muutunud majanduskeskkonda see risk kohtu hinnangul ka realiseerus. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel oli lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võis üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool oli oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või oli kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja oli korduvalt hagejat teavitanud, et hagejapoolne lepingu täitmata jätmine oli sisuliselt halvanud kostja 1 majandustegevuse. Kohus asus seisukohale, et kostja 1 vastuväide hageja nõudele on põhjendatud ja 01.07.2008.a sõlmitud lepingust ei nähtunud, et üksnes kostjad peaksid kandma ühiselt võetud investeerimisriski.
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja leiab, et maakohus küll tuvastas oma otsuses laenu andmise, kuid leidis samas, et tegemist ei ole mitte laenulepinguga vaid segatüüpi finantseerimislepinguga. Samas ei märkinud kohus materiaalõiguse normi, mida ta poolte õigussuhte tuvastamisel kohaldas ja sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Hageja on seisukohal, et kohus rikkus lepingu ülesütlemise kehtivuse hindamisel menetlusnorme, sest jagas tõendamiskoormise valesti. Kohus jättis hindamata lepingu ülesütlemist käsitlevad tõendid ja teates märgitud ülesütlemisalused. Hageja leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu, kas leping on käesoleval hetkel kehtiv, kuna lepingu kehtivuse korral oleks kohus pidanud seda sõnaselgelt märkima. Hageja arvates on väär kohtu järeldus, et hageja on halvanud kostja 1 tegevuse. Hageja leiab, et ta ei saanud kuidagi mõjutada kostja 1 võõrvahendite kaasamiseni viivat tegevust. See, et hageja algselt kokku lepitud laenu täielikult välja ei maksnud, oleks saanud kaasa tuua vaid ettevõtluse väiksema kasvu, mitte aga kostja 1 tegevuse halvamise.
Vastustajate seisukoht
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-16029
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse.
7.Harju Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui jättis enamiku hageja poolt kohtu ette toodud ülesütlemisalustest hindamata. Olukorras, kus maakohus leidis, et üks ülesütlemise alusena esitatud väidetav rikkumine ei saanud olla ülesütlemise aluseks, oleks maakohtul tulnud hinnata ka ülejäänud ülesütlemise aluseid. Maakohus seda aga ei teinud. Maakohus märkis vääralt, et hageja tugines hageja ja kostjate vahelise lepingu ülesütlemisel üksnes majandusprognoosi esitamata jätmisele. Hageja tõi juba hagiavalduses selgesõnaliselt esile vähemalt kolm ülesütlemise aluseks olnud rikkumist, millele ta tugines (vt t I kd lk 3- 4, hagiavalduse p 1.2). Lisaks on ülesütlemise aluseid käsitletud ka hagiavaldusele lisatud ülesütlemisavalduses (t I kd lk 19). Olukorras, kus maakohus võttis tõendi vastu, oleks maakohus pidanud ka välja selgitama, milliseid asjaolusid konkreetse tõendiga ammendavalt tõendada soovitakse. Sellised menetlusnormi rikkumised tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
8.Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kostja 1 sai lepingu alusel hagejalt laenu 1,5 miljoni krooni suuruses summas. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas nimetatud laen on muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda laenuraha tagastamist, sest ta ütles laenulepingu olulise lepingurikkumise tõttu üles ja lepingu ülesütlemise tõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjale 1 tasutud laenu tagastamist. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hagejal puudusid pooltevahelise lepingu ülesütlemise eelduseks olevad materiaalõiguslikud alused, ning et viimase laenumakse maksmata jätmise tõttu tekkis kostjal 1 kahju, mille ta hageja võimaliku nõudega tasaarvestab. Nendest asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus VÕS § 396 lg 1 alusel. Selle eeldusena tuleb tuvastada, kas pooltevaheline leping on lõppenud ülesütlemise tõttu. Selleks tuleb tuvastada, kas ülesütlemiseks esines materiaalõiguslik alus, st kas kostja1 või kostja 2 pani hageja suhtes toime sellise lepingu rikkumise, mis võiks anda aluse laenulepingu ülesütlemiseks. Täiendavalt tuleb hinnata, kas hageja pani kostja 1 suhtes toime lepingurikkumise, mille tõttu tekkis kostjal 1 hageja suhtes kahju hüvitamise nõue, mida saaks kostja 1 hageja nõudega tasaarvestada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad said ülesütlemisavalduse kätte.
9.Kohus leiab, et hageja ja kostjate vahelist lepingut tuleb käsitleda laenulepinguna. Kuigi hagejal lasus pooltevahelisest lepingust tulenevalt muuhulgas kohustus üritada leida isik, kes oleks nõus kostjale 1 laenu andma, siis see hagejal ei õnnestunud ning seetõttu lasus hagejal endal lepingust tulenev laenu andmise kohustus. Leping, millest tulenevalt peab üks isik andma teisele isikule laenu ning ülejäänud lepingupooled peavad andma laenuandjale tagatised, vastab laenulepingu tingimustele. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures maakohtu käsitlusega, mis puudutas seda, et pooltevaheline leping on mingit tüüpi investeerimisleping, mis sisaldab riske, mille saabumise korral ei ole hagejal õigust laenatud raha tagasi nõuda. Selline maakohtu käsitlus ei põhine pooltevahelisel lepingul. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt peab kostja 1 igal juhul hagejale laenu tagasi maksma. Seega ei sisalda pooltevaheline leping selliseid õiguslikke riske, mille realiseerumise korral võiks hageja kaotada raha tagasisaamise nõudeõiguse.
10.Alljärgnevalt hindab kohus, kas pooltevaheline leping on ülesütlemise tõttu lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (vt t I kd lk 19 jj). Lepingu ülesütlemisavalduses tugines hageja
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-16029 mitmetele asjaoludele, mida hageja käsitles lepingu rikkumistena. Maakohus leidis, et lepingu ülesütlemiseks ei esinenud materiaalõiguslikke aluseid. Sellise järelduse oleks maakohus saanud teha vaid siis, kui ta oleks hinnanud kõiki asjaolusid, mida hageja lepingu ülesütlemise alusena esile tõi. Maakohus seda aga ei teinud. Ülesütlemisavalduses tugines hageja muuhulgas sellele, et lepingu p. 6.3 kohaselt kohustus kostja 2 koormama talle kuuluva osaluse kostjas 1 hageja kasuks ning registreerima selle eeldusena osad Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni kostja 2 vastavat kohustust täitnud ei olnud. Hageja määras kostjale 2 vastava kohustuse rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja. Hageja peale rikkumise lõpetaiseks määratud tähtaja andmist rikkumist kõrvaldama ei asunud. Tänaseni ei ole kostja 2 teinud mittemingisuguseid sooritusi selleks, et osa panti seada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud rikkumist pidada sedavõrd oluliseks rikkumiseks, et see annab hagejale lepingu ülesütlemise õiguse. Laenulepingu alusel on laenuandja huvi saada muuhulgas ka kohased tagatised. Kõnealune pandi seadmise kohustus oli selgelt pooltevahelises lepingus eraldi kokku lepitud.
11.Kostja 1 leidis, et vastav kohustus ei saa anda lepingu ülesütlemise õigust seetõttu, et pandi seadmise aega ei olnud pooled lepingus kokku leppinud ning hageja juhatuse liikmed kinnitasid suuliselt, et selle kohustuse täitmisega kiiret ei ole. Seda asjaolu, et hageja juhatuse liikmed oleksid midagi sellist kinnitanud, hageja omaks ei võtnud. Sellise väite osas ei ole kostja 1 tõendeid esitanud. Seega on vastav väide tõendamata ja kohus sellest otsuse tegemisel lähtuda ei saa. Kuigi pandi seadmise tähtaega selgesõnaliselt lepingust ei nähtu, tuleb kõik kohustused täita aja jooksul, mis on konkreetse kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik. Arvestades seda, et pooltevaheline leping sõlmiti 01.07.2008.a ning 14.03.2009.a seisuga ei olnud kostjad pandi seadmiseks mingeid samme astunud, tuleb järeldada, et kostja 2 ei olnud vastavat kohustust õigeaegselt täitnud. Kuivõrd selleks ajaks oli hageja kostjale 1 välja maksnud juba 1,5 miljonit krooni, ning kostjale 2 kuuluva osa pant oli mõeldud laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks, siis tuleb järeldada, et hageja soovis selle rahalise kohustuse täitmise tagamiseks saada ka tagatisena osade panti.
12.Kostja 1 väitis, et hagejal ei olnud õigust nõuda pandi seadmist, sest kostja 1 tegi hagejale 25.02.2009.a avalduse, milles teatas, et keeldub omapoolsete kohustuste täitmisest seni, kuni hageja maksab kostjale 1 välja täiendavad 1,5 miljonit krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kostjad osade pandi seadmise osas omapoolse kohustuse täitmisest keelduda põhjusel, et hageja ei olnud viimast 1,5 miljoni krooni suurust osamakset tasunud, sest VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei saa võlgnik omapoolse kohustuse täitmisest keelduda, kui vastaspool on omapoolse kohustuse suuremas osas täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul, olukorras, kus hageja oli kostjale 1 juba maksnud 50% kogu väljamaksmisele kuuluvast laenust, oli hagejal igal juhul õigus nõuda ka tagatist osade pandi näol ning kostjatel ei olnud 1,5 miljoni ulatuses õigust osade pandi seadmisest keelduda. Kuivõrd hageja oli juba kostjale 1 laenu summas 1,5 miljonit välja maksnud, ei olnud kostjatel õigust osade pandi seadmisest keelduda ka VÕS §110 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib veel, et kostjatel ei olnud õigust rakendada VÕS § 110 ega VÕS §-s 111 sätestatud kinnipidamisõigust, sest mõlemas normis sätestatud õiguse teostamine eeldab seda, et hageja oleks pidanud kostja suhtes rikkuma mingit kohustust. Kostjad leidsid, et hageja rikkus kostja 1 suhtes laenulepingu p-s 2.3.c sätestatud kohustust maksta kostjale 1 välja täiendav laenu osamakse summas 1 500 000 krooni hiljemalt 31.01.2009.a. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa järeldada, et hageja oleks viidatud kohustust rikkunud, sest lepingu p. 3.4. kohaselt muutus vastav kohustus sissenõutavaks üksnes siis, kui kostja 1 täidab võlausaldaja hinnangul kohaselt majandusprognoosi. Seda asjaolu, et hageja oleks sellise hinnangu andnud, kostja 1 tõendanud ei ole. Sellise hinnangu andmist ei tõenda ka kostja 1 väide, et hageja kiitis kostja 1
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-16029 majandusprognoosi täitmise heaks konkludentselt, kui maksis teise laenu osamakse välja. Sellist järeldust ei saa teha seetõttu, et teise laenu osamakse tegemine ei olnud majandusprognoosi täitmise hageja poolt heakskiitmisest sõltuvusse seatud. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjale 2 kuulunud kostja 1 osa pantimata jätmisega pandi toime oluline lepingurikkumine, mille lõpetamiseks määras hageja täiendava tähtaja. Kuivõrd kostjad vastava tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldama ei asunud, tekkis hagejal kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2 õigus leping üles öelda ning menetlusosaliste vahel 01.07.2008.a sõlmitud leping on lõppenud. Ülesütlemisest tulenevalt tuleb kostjal 1 tagastada hagejale hagejalt saadud 1,5 miljonit krooni. Eespool toodule lisaks märgib kohus, et vaidlusalune nõue muutus sissenõutavaks ka PankrS § 42 alusel, sest kostja 1 suhtes kuulutati välja pankrot.
13.Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja 1 väidet, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja rikkus kostjate suhtes pooltevahelist lepingut sellega, kui jättis lepingu p-s 2.3.c sätestatud kohustuse täitmata, ning et kostjal 1 tekkis rikkumisest tulenevalt kahju hüvitamise nõue, mille kostja 1 hageja nõudega tasaarvestab. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei rikkunud kostjate suhtes lepingut, kui hageja ei maksnud kostjale välja lepingu p-s 2.3.c sätestatud 1,5 miljonit krooni. Vastava nõude sissenõutavust reguleerib lepingu p 3.4, mille kohaselt kuulub lepingu p-s 2.3.c sätestatud summa väljamaksmisele üksnes siis, kui võlgnik on võlausaldaja hinnangul täitnud majandusprognoosi. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks hageja andnud sellise hinnangu, et ta on majandusprognoosi täitmise heaks kiitnud. Seda, et hageja oleks majandusprognoosi täitmise heaks kiitnud, ei saa järeldada ka sellest, et hageja maksis kostjale 1 välja laenu teise osamakse. Laenu teise osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumine ei olnud täiendavate tingimuste esinemisest sõltuvusse seatud. Kuivõrd hageja ei rikkunud kostjate suhtes lepingust tulenevat kohustust, ei saa kõne alla tulla ka kahju hüvitamise kohustus. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja 1 ei ole kahju tekkimist ega kahju suurust tõendanud. Kostja 1 on küll paljasõnaliselt väitnud, et tal jäi finantseeringu puudumise tõttu tulu saamata, kuid hageja vaidles vastavatele väidetele vastu. Kahju hüvitamise nõude olemasolu tuleb ka sellel põhjusel eitada. Kuivõrd kostja 1 ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eeldusi, ei saa kostja 1 nõuet tasaarvestada ning kostja 1 poolt tasaarvestusega ja kahju hüvitamise nõudega seotud väited ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist.
14.Järgnevalt hindab kohus kostja 2 vastu esitatud nõuet. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 02.08.2008.a käenduslepingu (vt t I kd lk 23 jj), mille kohaselt vastutab kostja 2 eespool käsitletud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Vastutuse maksimumsummana leppisid kostja 2 ja hageja kokku summa suuruses 4 000 000 krooni. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 1 hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahelisest, 01.07.2008.a sõlmitud lepingust tulenevalt 1,5 miljonit krooni ning kuivõrd kostja 2 käendab vastavast lepingust tulenevaid kohustusi ja nimetatud rahaline kohustus on täitmata, vastutavad kostja 1 ja kostja 2 nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt (VÕS § 145 lg 1).
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg 3 lausest 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-16029 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.