Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-09-68006

Asjaolud 14.12.2009.a. esitas P S N ja P C N maakohtule hagiavalduse J L, A T, T S, M T vastu kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. 15.01.2010.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kohus määras, et hagi tuleb läbi vaadata hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 13 1 ja § 618 1 ning § 618 2 alusel ning nimetas hagejad avaldajateks ja kostjat ning kolmandaid isikuid asjast puudutatud isikuteks. Kohus teatas avaldusest asjast puudutatud isikutele ja väljastas neile avalduse materjalid ning kohustas asjast puudutatud isikuid J Lit, A Te, T Su, M Tt ja Salme valda Salme Vallavalitsuse kaudu esitama kohtule oma kirjalik seisukoht avalduse osas 21 päeva jooksul alates käesoleva määruse neile kättetoimetamisest. 08.02.2010.a. esitas Salme Vallavalitsus kohtule oma seisukoha nimetatud avalduse osas. 10.02.2010.a. esitas M T kohtule oma seisukoha nimetatud avalduse osas. 10.02.2010.a. esitasid asjast puudutatud isikud J L, T S ja H T kohtule oma vastuse nimetatud avalduse osas /t.l 37-46/. 16.02.2010.a. väljastas kohus asjast puudutatud isikute vastused avaldajatele ja andis tähtaja vastamiseks. Avaldajate palvel pikendas maakohus vastamise tähtaega kuni 12.04.2010.a. Avaldajate taotlus 05.04.2010.a. esitas avaldajate esindaja maakohtule taotluse asjas menetluse lõpetamiseks /t.l 79-82/. Taotluse kohaselt ei olnud volitatud isikud senini teadlikud asjaolust, et läbipääsu määramine puudutab nii paljude isikute õigusi, mis võib võtta väga kaua aega ning on ka olulisemalt kulukam kui nad ette nägid. Samuti ei soovi nad põhjustada nii paljudele isikutele kannatusi, mis võiks rikkuda omavahelisi suhteid. Piirkonna arendaja Vello Solna on lubanud neile alternatiivse tee mere äärde, mis on samuti põhjuseks lõpetada tsiviilasja menetlus. Avalduse esitajad soovivad loobuda esitatud avaldusest juurdepääsu määramiseks avalikult teelt. Tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärjed TsMS § 432 kohaselt on avalduse esitanud isikutele teada. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg.1 p.3; 429; 431 ja 432 paluvad avaldajad võtta hagita menetluses avaldusest loobumine vastu ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Asjast puudutatud isikute seisukohad ja taotlused Asjast puudutatud isikud T.S, J.L, A T ja M T ei vaidle avaldusest loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu. T.S avaldas kohtule, et tema menetluskulude väljamõistmist ei soovi /t.l. 88/. J L esitas kohtule 26.04.2010.a. avalduse /t.l. 89, 93/, milles palub avaldajatelt välja mõista õigusabikulu kokku summas 5796 krooni. Taotlusele on lisatud 27.01.2010.a. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve summas 1800 krooni ja 15.02.2010.a. Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ

2-09-68006 A T esitas kohtule 27.04.2010.a. taotluse avaldajatelt õigusabitasu 3996 krooni väljamõistmiseks /t.l. 94/. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ 15.02.2010 arve summas 3996 krooni /t.l 95/ ja õigusabikulu tasumist tõendav dokument /t.l 96/. M T palus menetluskulud jaotada vastavalt TsMS-le /t.l. 97/. Salme vald ei ole kohtule vastanud. Avaldajate seisukoht asjast puudutatud isikute menetluskulu taotlustele Avaldajad ei ole oma vastuväiteid asjast puudutatud isikute menetluskulude taotlustele esitanud /t.l 100-103/. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 475 lg 1 p-le 131 on hagita asjad muu hulgas ka avalikult kasutavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 428 lg 1 p 3 mõtte kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Asjast puudutatud isikud ei ole kohtule avaldajate taotluse osas ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud /t.l 88, 93, 94, 97/. Seega seoses avaldajate loobumisega avaldusest, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg 4 mõtte kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 122 lg 1 ja lg 3 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Taotluse kohaselt ei olnud volitatud isikud senini teadlikud asjaolust, et läbipääsu määramine puudutab nii paljude isikute õigusi, mis võib võtta väga kaua aega ning on ka olulisemalt kulukam kui nad ette nägid. Samuti ei soovi nad põhjustada nii paljudele isikutele kannatusi, mis võiks rikkuda omavahelisi suhteid. Piirkonna arendaja Vello Solna, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, on lubanud avaldajatele alternatiivse tee mere äärde.

2-09-68006 Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude jätmine avaldajate kanda. Seoses avalduse esitamisega nende vastu on asjast puudutatud isikutel J. Lil ja A. T tekkinud õigusabikulud, mis on põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning jäävad tunduvalt alla piirmäära ning mis tuleb avaldajatelt solidaarselt J. Li kasuks summas 5796 krooni /t.l t.l 91 pöördel ja t.l 92/ ja A. Te kasuks summas 3996 /t.l 95, 96/ välja mõista. Eelnimetatud maakohtu seisukoht ühineb Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-42-08, mille kohaselt TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.