Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja poolt kostjale 23.09.2008 saadetud võlateatele kostja reageerinud ei ole. Kostja võlgnevus hageja ees on põhivõla osas 3180 krooni ja viivis 3179 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 396, 397, 82, 195, 142, 76, 100 alusel taotlusega välja mõista kostjalt kogu eelkäsitletud rahaline nõue ja koos menetluskuludega, milleks on riigilõiv 1000 krooni ja kulud õigusabile 2500 krooni. Kostja vastuväited Kostjad ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14-päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest saatnud ja kostja on hagimaterjalid vastu võtnud venna vahendusel 14.06.2010. TsMS § 395 lg.5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 407 lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega: laenutaotlus, laenulepingu üldtingimused, teade võlast ja hagihoiatus. TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg.1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg.1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning meeldetuletuskirja saatmise korral muuta andmeid selle tegemise aja osas, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Hageja on kohtueelselt kostjale saatnud vaid ühe meeldetuletuskirja, mis ilmselgelt ei õigusta ega põhjenda suurte õigusabikulude tekkimist. Tegemist on ka meeldetuletuskirja puhul (antud asja hagejat/esindajat) silmas pidades trafaretse sisuga dokumendiga. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-154-09 kohaselt ei saa hageja eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid (millised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr. 137), siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud ühe meeldetuletuskirja ja 3- lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 1000 krooni. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.