Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Rahuldada ajutise halduri Tarmo Villman’i Villman’i taotlus halduri tasu ja pankrotimenetluse

haldamise kulude hüvitamise nõudes tervikuna.

registrikanne äriregistris on tehtud 05.02.2009.a. Asutaja OÜ WASP Project. Ainuosanik ja juhatuse liige J T (ik. xxxx, elukoht xxxx). Võlgniku majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Nõukogu puudub. Osakapitali suurus 40 000 krooni. Võlgniku viimane juhatuse liige J T on olnud ka tegevjuhiks, raamatupidamise teenust osutas L R, kes on ka raamatupidamise eest vastutavaks isikuks. Võlgnik tegeles pealisrõivaste tootmisega (õmblemisega) tellija materjalist, tellija vahenditega ja tellija antud ruumides. Tegevuse faktiliseks sisuks oli tööjõu teenuse müük. Tegevus algas 01.06.2009.a., töötajaid oli 20-30 inimest, tegevus lõppes 11.06.2010.a., mil koondati 22 töötajat. Võlgniku ainukeseks tellijaks Dwellton Ky (Soome äriühing, esindaja J T). 2009.a. lõppes tegevus võlgnikule kahjumiga umbes 261 000 krooni. 2010.a. kahjum süvenes. Võlgniku maksevõime taastamiseks ja majandusliku efektiivsuse tõstmiseks võeti tööle uus juhataja ning Soomest saadi uusi tellimusi. Juba II kvartalis selgus, et tellimuste maht jääb loodetust väiksemaks ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku enda hinnangul ettevõte tegevust ei ole võimalik taastada. Võlgnik on 15.06.2010.a. seisuga esitanud bilansi ja muud raamatupidamisdokumendid. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamist on üldjoontes peetud vastavalt seadustes sätestatule, v.a. alates 2010.a. maikuust, mil võlgniku raamatupidamine kohustusi ja tegevust ei kajasta ega ole järgitud Raamatupidamise seaduses sätestatut. Võlgnik omab järgmisi pangaarveid: SEB Pank, jääk seisuga 17.06.2010.a. 0 krooni, Nordea Pank, jääk seisuga 15.06.2010.a. 0,18 krooni (kontod on arestitud), Krediidipank, jääk seisuga 16.06.2010.a. 1 170.10 krooni. Laenukohustused pankadele puuduvad. Laenulepingud ega liisinglepingud ei ole kunagi olnud. Maksuameti nõue võlgniku vastu seisuga 16.06.2010.a. on põhivõlg 439 566 krooni, arvestuslik intressivõlg 32 747 krooni ja 87 senti, kokku 472 313 krooni ja 87 senti. Võlgnikul kinnistud, ehitised ja sõidukid puuduvad. Samuti puuduvad kommertspandid, kohtuvaidlused ja kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded. Võlgniku varaks seisuga 15.06.2010 on raha ja pangakontod 25 440 krooni ja 38 senti, sh. kassa 24 270 krooni ja 10 senti. Käibevara, materiaalne põhivara ja vallasvara puuduvad. Muu varana on nõudeõiguse Dwellton KY vastu summas 3 721 krooni ja 39 senti, mis aga võlgniku bilansis ei kajastu. Kokku on võlgnikul varasid konservatiivselt hinnatuna summas 29 161 krooni ja 77 senti. Võlgniku kohustused seisuga 01.06.2010.a. on summas 662 558 krooni ja 14 senti, millest võlg omanikule 193 646 krooni ja 70 senti, maksuvõlad bilansi järgi kokku 468 911 krooni ja 44 senti, Maksu- ja Tolliameti andmetel aga seisuga 16.06.2010.a. kokku 472 313 krooni ja 87 senti, milles põhivõlg 439 566 krooni, arvestuslik intressivõlg 32 747 krooni ja 87 senti. Töötajate, kokku 22 inimest, faktiline töösuhtest tulenev nõue ilma viivisteta on 393 650 krooni, millele töötasu väljamaksmisel lisanduks maksukohustusi summas 136 990 krooni ja 20 senti. Mingis ulatuses Eesti Töötukassa teostab väljamaksed töötajatele, kuid millises summas väljamakseid tehakse, on hetkel teadmata. Konservatiivselt hinnatuna on võlgnikul seisuga 15.6.2010.a. võlakohustusi umbes üks miljon krooni. Võlgniku omakapital on negatiivne summas 975 000 krooni ning ajutise haldur hinnangul ei ole vajalik maksejõuetuse tuvastamiseks mingite täiendavate finantsnäitajate väljatoomine. Ajutine haldur leiab, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi ja on ka püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on pikaajalised võlad, mida ei suudeta täita. Kohustus Maksu- ja Tolliametile on juba pikaajaline. Võlgnikul endal puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida sellise hinnaga olemasolevaid varasid, et tasuda lähiajal oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku netovara on negatiivne. Võlgniku majandustegevus on nüüdseks lõppenud ja puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks lähitulevikus. Seoses vara puudumisega on ka ebareaalne, et oleks lähiajal võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult määral, mis võimaldaks tulevikus kasumist täita kõik kohustused.

PankrS § 1 lg. 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on olemas PankrS § 31 lg. 1 sätestatud eeldused pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri hinnangul võlgnik on kogu oma tegevuse jooksul toiminud kahjumlikult. Kahjumlikkus on tulenenud madalatest tellimushindadest. Teenuste osutamisest saadud rahalised vahendid ei võimaldanud katta töötajatega seonduvaid palgakulusid, mis oli peamine kuluartikkel, muude kulude osatähtsus oli tühine. 2010.a. oli netokäive umbes 392 000 krooni, palgakulu umbes 768 000 krooni. Tellimused tulid ainult ühelt ettevõttelt – Dwellton Ky, keda omakorda juhib võlgniku juhatuse liige. Ajutise halduri esmahinnangul võlgniku tegevus oligi juba algusest peale kavandatud Soome ettevõtja riskide maandamise kohana, st võlgniku näol oli tegemist isikuga kes pidigi toimima kahjumlikult. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjused tulenevad rasketest juhtimisvigadest. Võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohustust, on jätkanud juba pikaajaliselt võlgniku kahjumliku tegevust ega ole lõpetanud võlgniku majandustegevust. Võlgniku juhatuse liige sai mõjutada võlgniku tellimuste rahalist mahtu, samuti täitmist. Võlgniku juhatus ei võtnud ette mingeid meetmeid, et lõpetada tegevus juba varasemalt. PankrS 28 lg. 1 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 22 lg. 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead. Juhtimisvigadega seonduva kahjunõude täpsustamine nõuab aga täiendavate tõendite kogumist. Edasise pankrotimenetluse käigus on vajalik tuvastada, kas võlgniku juhatuse liikme tegevus võis olla tahtlik tegevus. Ei ajutine haldur ega kohus pea käesolevas pankrotimenetluse staadiumis täpselt tuvastama kuriteo tunnustega tegusid ega andma neile õiguslike hinnanguid ning määratlema nende täpset kvalifikatsiooni, kuna see on uurimisasutuste töö.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalusi, kuid ajutise halduri arvates ei ole välistatud tagasivõitmise nõuete esitamise võimalus Dwellton Ky vastu. Võlgnik ja Dwellton Ky on teinud tasaarvelduse võlgniku viimase esitatud arvega nr. 18 summas 86 857 krooni ja 71 senti. Dwellton Ky on esitanud praaginõude ning on tehtud tasaarveldus vastastikuste nõuet osas. Praaginõude esitamine Dwellton Ky poolt Aviante OÜ-le olukorras, kus mõlemat äriühingut esindab sama isik ning seda tunduvalt hiljem kui toimus kauba üleandmine, on ebarealistlik, mistõttu nimetatud tasaarvelduse teostamine võib olla tagasivõidetav. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata pankrotihaldur ja kinnitab oma valmidust asuda täitma halduri ülesandeid, ning palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt lisale. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada ning äriühingu pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu

suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnikul vara puudub, on kohustused Maksu- ja tolliameti ning töötajate ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod vaid rasked juhtimisvead, väga selged ja tulemuslikud tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui pankrotiavalduse tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata halduri tasuks 17 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 2 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 15. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.