Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 26.11.2008 sõlmitud laenuleping, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist laenu 3000 krooni, tagasimakse kohustusega hiljemalt 24.02.2009. Lepingu nõuetekohast täitmist kostja taganud ei ole. Kostja vastuväited Kostja on esitanud kirjaliku vastuse 28.06.2010, milles ta võttis hagi õigeks, kuid kinnitab, et suudab maksta vaid põhivõla. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid TsMS § 174’ lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral kindlaks määrata õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on hagile esitatud vastuses seda ka tunnistanud. Kohus ei sa arvestada kostja vastuses esitatuga, et ta ei suuda kõrvalnõuedeid täita. Kostja pidi laenu võttes endale teadvustama, et kohustuse mittekohasel täitmisel rakenduvad seaduses ettenähtud sanktsioonid ja selline võimalus on sätestatud ka pooltevahelises lepingus. Kostja maksevõime ulatus on kohtulahendi täitmise küsimus, mille osas on pooltel võimalik läbirääkimisi pidada täitmise käigus. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg.1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses menetluskulusid märkinud. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg.1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg.1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning meeldetuletuskirja saatmise korral muuta andmeid selle tegemise aja osas, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Hageja on kohtueelselt kostjale saatnud vaid ühe meeldetuletuskirja, mis ilmselgelt ei õigusta ega põhjenda suurte õigusabikulude tekkimist. Tegemist on ka meeldetuletuskirja puhul (antud asja hagejat/esindajat) silmas pidades trafaretse sisuga dokumendiga. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-154-09 kohaselt ei saa hageja eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid (millised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr. 137), siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud ühe meeldetuletuskirja ja 3- lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 1000 krooni. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 03. augustil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.