Tsiviilasi nr 2-10-4786
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4786
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Txxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
36 394,08 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Jxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Swedbank AS hagi Txxxx Jxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Txxxx Jxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 48 630,27( nelikümmend kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend) krooni 27 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on võlgnevuse põhiosa 36 934,08 krooni, intress 5017,74 krooni ja põhiosa viivis 7218,45. Mõista välja Txxxx Jxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (36 394,08 krooni) alates 28.01.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Txxxx Jxxxxxx kanda. Mõista välja Txxxx Jxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 7864 krooni maksekäsu kiirmenetluse( 364 krooni) ja hagiavalduse( 7500 krooni) esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Mõista välja TxxxxJxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (7864 krooni), alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni, VÕS § 113 lg 1 sätestatud
1 (3)
määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 01.02.2010.a kohtule hagiavalduse Txxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse 36 394,08 krooni ja viivise nõudes. Kokku hageja nõue 48 630,27 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 24.maiks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 03.05.2010.a kostja poolt vastu võetud. ostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on laenusuhe. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on esitanud laenulepingu (tl.4) ja selle juurde kuuluva laenu tagastamise maksegraafiku (tl.5). Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 04.02.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr 06014595, summas 50 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.02.2010a. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi igakuiselt summas 1499,48 krooni. Alates 25.08.2007a jäi kostja tasumisega võlgnevusse, olles perioodil 25.08.2007 kuni 25.01.2008a tasumisega viivituses kuue üksteisel järgneva laenumaksega. 18.01.2008a saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevus likvideerida hiljemalt 02.02.2008a ja hoiatades kostjat, et võlgnevuse mittekustutamise korral alustab hageja kohtumenetlust.
2 (3)
05.02.2008a ütles hageja lepingu mittetähtaegselt üles ja esitas 26.02.2008a Tartu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 08.01.2010a jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse( ts asi 2-08-7980) rahuldamata, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja peab kostja tegevust pahatahtlikult kõrvale hoidumiseks, et vältida nõuete esitamist ja kohtulahendit tema vastu. 27.01.2010a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 48 630,27 krooni( laenu põhiosa 36 394,08 krooni, intress 5017,74 krooni ajavahemiku 25.01.2007a- 06.02.2008a eest ja põhiosa viivis 7218,45 krooni ajavahemiku 25.01.2007- 27.01.2010a. eest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja on jätnud laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 7864 krooni. Hageja on menetluskulude suuruse tõendanud (tl.12). Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.