2-09-35888/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse ajal oli suurema tähelepanu alla 2008.a. ja 2009. aasta, et välja selgitada ettevõtte maksejõuetuse põhjuseid ja määratleda maksejõuetuse tekkimise aeg. 2008.a. moodustas võlgniku raamatupidamise maht 3 369 561 krooni, sealhulgas kohustused moodustasid 5 380 058 krooni. 2008.a oli ettevõtte jaoks ebaedukas mis väljendus järgnevas. Esiteks puhasrentaablus langes pluss 13,3% miinus 13%-le millest on selgelt näha, et ettevõtte oli sattunud raskustesse, kuna isegi väike nihe (1-2%) viitab juba edukale või ebaedukale aastale. Teiseks teenis ettevõte 32 396 780 kroonise müügitulu pealt - 4 241 035 krooni kahjumit, mis oli eelmise 2007. aastaga võrreldes 294% vähem, kahjumi tekitas kulude suurenemine. Kulude suurenemine on täpsemalt näha kasumiaruannet uurides. Esiteks kulud kaubalt, toorelt ja teenustelt, allhangetelt suurenesid 13 213 397 kroonilt 33 791 284 kroonini (104,3%-ni) ehk ületasid müügitulu. Kolmandaks suurenesid tööjõukulud 1 063 488 krooni võrra 1 525 587 kroonini, kuigi töötajate arv märgatavalt ei suurenenud. Kui 2007.a töötas ettevõttes keskmiselt 2 inimest siis 2008.a keskmiselt 3 inimest. Kokkuvõtvalt võlgnik vaatamata majandustulemile ja makseraskustele oli 2008.a. jätkuvalt tegutsev ja mitte püsivates makseraskustes. 2009.aasta teisest poolaastast ettevõttes aktiivset majandustegevust ei toimunud. 2009.a. teises kvartalis realiseeriti varasid, nii moodustas 2009.a esimesel poolaastal varade muutus 3 369 538 krooni võrra, mis tuleneb lisaks varade müügile ka käibevarade muutustest. Müüdud varade arvelt on täidetud ettevõttele võetud kohustusi, kohustused vähenenud 2 081 808 krooni võrra. Vaatamata sellele, seisuga 12.10.2009.a moodustasid kohustused 3 298 250 krooni. Perioodi kahjumiks kujunes (3 369 538 - 2 081 808 = 1 287 730) 1 287 730 krooni, mis tuleneb varade likvideerimise tulemusena tekkinud kahjumist ja sellega seotud asjaoludest. Veel on võlgniku vara vähenenud peale põhivara müügi ka käibevara muutusega, ennekõike käibevara muutus toimunud nõuete ja varude osas. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on vähenenud 204 356 krooni võrra ja lõpetamata ehitused mahakantud 1 105 795 krooni väärtuses (see on HRX logistikakeskus ehitustööd). Majandustegevuse tulemi langus ja sellega kaasneva makseraskuste tekkimine oli seotud ehitusturu mahu oodatust kiiremast langusest, mida eelkõige soodustas majanduskriis alates 2008.a., mis on kajastunud võlgniku majandustegevuse kasumilanguses. Ettevõttesiseselt tuleks ära märkida suurt kahjumit seoses HRX logistikakeskus ehitustöödega (-1 105 795 krooni). 09.10.2009.a. kohtule esitatud aruandes märkis haldur püsivalt maksejõuetuks tuleks võlgnik lugeda alates 01. juuni 2009.a., oma arvamust põhjendas haldur sellega, et võlgnikul oli teada 2008.a. majandusaasta tulem, sealhulgas kahjum 4 241 035 krooni ja sellega kaasnev ühingu negatiivne omakapital -2 010 497 krooni. Samas tuleb möönda, et ainuüksi negatiivne omakapital ei tõenda ettevõtte püsivat maksejõuetust vaid on kindlaks märgiks selle kohta, et kui ettevõtte osanikud ei suurenda osakapitali või ei investeeri ettevõtte majandustegevusse, siis makseraskused süvenevad ja järgneb püsiv maksejõuetus. Võlgniku juhatuse liikme MP selgituste kohaselt 2009.a. teises kvartalis oli ettevõttel veel lootust probleeme võlausaldajatega lahendada, kuid kuna kokkulepetele maksete ajatamise osas võlausaldajatega ei jõutud ja ettevõtte võlausaldajad andsid sisse pankrotiavaldused, loobuti läbirääkimistest, seni kuni esines võimalus saavutada kokkulepe võlausaldajatega võis eeldada, et ettevõte oli suuteline oma kohustusi pikaajalises perspektiivis lahendama, seepärast tuleks ettevõtte lugeda püsivalt maksejõuetuks 2009.a. kolmandast kvartalist. Kokkuvõtvalt haldur konstateerib, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg. 3 tähenduses, see on tegevjuhtide suutmatust organiseerida edasist majandustegevust. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg

3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Kohus määras 10.06.2010 määrusega OÜ P (pankrotis) pankrotimenetluses deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ P (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. OÜ P (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Asja kohtuliku arutamise käigus võlgniku juhtide tegevuses raske juhtimisviga tuvastamist leidnud ei ole. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 66 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu summas 16 900 krooni ja kulutused summas 925 krooni on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Sotsiaalmaks halduri tasult summas 5 577 krooni tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Raivo P halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd OÜ P (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb haldur vabastada halduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ P (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb määrata pankrotihalduri ettepanekul Mait Parts.