Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Kostja oli isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel teadlik, et kogu kinnistut koormab hüpoteek panga kasuks. Kuna hageja ei saa kasutada temale kuuluvat kinnistut seoses isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisega kogu kinnistule ja ta kannab otsest materiaalset kahju makstes üksinda isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu ja uues eluaseme soetamisega kaasnevaid laene, on hageja teinud kostjale korduvalt ettepanekuid piirata isikliku kasutusõiguse ulatust või lõpetada isiklik kasutusõigus. Kasutusvalduse esemel lasub koormatisena hüpoteek, mis tagab kasutusvalduse eseme 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks võetud laenu summas 400 000 krooni. Võetud laenust läks maja soetamiseks 3⁄4. Hageja on tasunud alates majast välja kolimisest 01.09.2007. a kuni 31.12.2009. a laenuintresse kokku 32 574.75 krooni. Kuna võetud laenust läks maja ostuks 3⁄4 siis on hageja nõue kostja vastu laenuintresside tasumiseks 3⁄4 summas ehk 24 431 krooni. Hageja on kindlustanud kasutusvalduse eseme perioodil 2008 kuni 2010. a. Kindlustuskulud on tasunud hageja. 2008. a poliisi makse oli 2 646 krooni, 2009. a poliisi makse 2 365 krooni ja 2010. a poliisi esimese osamakse suurus 547 krooni. Kokku tasutud kindlustussummad 5 558 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista laenuintressid 24 431 krooni ja kindlustusmaksed 5 558 krooni, kokku summas 29 989 krooni. Kostja vastus Kohtule 24.03.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ainukasutuses oli kinnistul asuva elamu teine korrus, esimesel korrusel asuvad köök ja WC olid hagejaga ühiskasutuses, hageja kasutuses oli elamu esimesel korrusel asuvad toad.03.05.2005. a sõlmis kostja hagejaga kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu. Lepingu sõlmis kostja hageja initsiatiivil. Kostjale senine kasutuskord ja omandivorm sobisid, kostjal ei olnud vajadust oma vara võõrandada. Kinkelepinguga võõrandas kostja hagejale oma vara tasuta, kasutusõiguse võimaluse pakkus välja notar tehingu vormistamisel. Tehingu sõlmiisel ei leppinud hageja ja kostja kokku selles, et kostja peaks kandma mingusuguseid kulutusi. Lepingus puudub viide kostja kohustusele kanda kinnistuga seotud koormatisi või kulutusi. Kuna hageja sai tehinguga olulist varalist kasu, siis seadis ta kostja kasuks isikliku kasutusõiguse ilma, et kostjal lasuks mingeid kulutuste ja koormatiste tasumise kohustust. Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole enne 2009. a augustit (s.o. enam kui kolme aasta jooksul isikliku kasutusõiguse seadmisest) kordagi kostja poole pöördunud seoses sellega, et kostja peaks tasuma mingeid koormatisi. Hageja ei ole laenuu võtnud kinnisasja huvides. Laen on võetud kinnisasja ostmiseks. Seega ei pea kostja tasuma laenu intresse. Hageja on kindlustanud vara seoses sellega, et on võtnud isiklikes huvides pangalaenu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX Keila linnas. Hageja ja kostja sõlmisid 03.05.2005. a isikliku kasutusõiguse lepingu, millega hageja seadis kinnistule XXX Keila linnas kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale laenuintressid 24 431 krooni ja kindlustusmaksed 5 558 krooni, kokku summas 29 989 krooni.

AÕS § 228 järgi lisaks §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 223 lg 1 kohaselt kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele ja lg 2 kohaselt kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Hagiavalduse kohaselt lasub kasutusvalduse esemel koormatisena hüpoteek, mis tagab kasutusvalduse eseme 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks võetud laenu summas 400 000 krooni. Võetud laenust läks maja soetamiseks 3⁄4. Hageja on tasunud alates majast välja kolimisest 01.09.2007. a kuni 31.12.2009. a laenuintresse kokku 32 574.75 krooni. Hageja on asunud seisukohale, et kuna võetud laenust läks maja ostuks 3⁄4, siis on hageja nõue kostja vastu laenuintresside tasumiseks 3⁄4 summas ehk 24 431 krooni ja kindlustusmaksete tasumiseks summas 5 558 krooni. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja kohustusest tasuda intressimakseid saaks rääkida juhul, kui hageja oleks laenu võtnud koormatud kinnisasja huvides. Käesoleval juhul on hageja võtnud laenu kinnisasja omandamiseks, so iseenda varalistest huvidest lähtudes. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus laenuintresside väljamõistmiseks kostjalt. 03.05.2005. a lepingust nähtub, et hageja ja kostja vahel puudub kokkuleppe selle kohta, et kostja peaks tasuma laenuintresse, mistõttu puudub hageja nõudel õiguslik alus. Kostja vastuväite kohaselt on kinnistule seatud hüpoteegid kokku summas 1 085 000 krooni, kuid kinkelepingus on hageja ja kostja hinnanud 1⁄2 kinnisasja väärtuseks 300 000 krooni. Hageja on kindlustanud elamu 07.12.2007. a summale 1 610 000 krooni ja 01.12.2008. a 1 400 000 krooni enda huvidest lähtuvalt (laenu võtmiseks), kindlustuspoliiside kohaselt on soodustatud isikuks SEB Pank AS (tl 51). Kohtuistungil hageja antud seletuse kohaselt on vaidlusaluse kinnistu tagatisel hageja võtnud lisaks ka laenu uue elukoha soetamiseks (tl 75). TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on teinud kulutusi hagiavalduses märgitud ulatuses hageja enda huvides kinnisvara soetamise eesmärgil ning selliste kohustuste panemine kostjale oleks ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et hageja soov panna intressi- ning kindlustusmaksete tasumise kohustus kostja kanda, on vastuolus heas usus käitumise põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses, so õigusabikulu summas 3 000 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.