2-09-44217/8 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

17.juunil 2008. a sõlmisid A E OÜ tellijana ja N B OÜ (endise ärinimega OÜ MP) töövõtulepingu nr. 07.08.020A (Lisa 1), mille alusel kohustus hageja ehitama Tallinnas, Xxx asuva hoone betoonpõranda lepingus ja 10. juuni 2008. a hinnapakkumises toodud tingimustel. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli tööde kogumaksumuseks koos käibemaksuga 629 309,34 krooni. Hageja teostas tööd vastavalt kokkulepitud tingimustele ning kostja võttis tööd kolmes osas üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ilma pretensioonideta vastu. Kostja tasus hagejale nõuetekohaselt üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 1 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50763. Samas on kostja jätnud tänaseni hagejale tasumata üleandmisevastuvõtmise akti nr. 2 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50796, summas 367 911,02 krooni ning üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 3 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50823, summas 151 091,92 krooni. Hagejale teadaolevalt oli tal kostjaga kehtiv töövõtuleping, mille alusel osutatud tööd on kostja poolt vastu võetud. Samuti on kostja täitnud lepingut, tasudes hagejale osa esitatud arvetest. Kostja väited töövõtulepingu ajal lepingu objektiks olnud ehitise üleandmise kohta kolmandale isikule on paljasõnalised. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja pankrotihaldur senini hagejale avaldanud, kelle vastu peaks kostja hinnangul hageja nõude esitama. Seega on nõuete kaitsmisel esitatud kostja vastuväide selgelt põhjendamatu. Kostja on jätnud hagejale tasumata arved nr 50796 ja nr 50823, kokku summas 519 002,94 krooni. Nimetatud summale lisandub töövõtulepingu p. 5.3. kohaselt viivis 0,5% tähtaegselt tasumata summadelt kalendripäevas. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja 26. septembril 2008. a, on hageja õigustatud nõudma A E OÜ-lt (pankrotis) arve nr 50796 mittetähtaegse tasumise tõttu viivist kokku 10 päeva eest (16. september 2008. a kuni 26. september 2008. a). Seega on N B OÜ viivisenõue 18 395,55 krooni (367 911,02 krooni x 0,5% x 10 päeva = 18 395,55 krooni). Kostja vastus Kohtule 04.11.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagist ega selle lisadest ei ole võimalik välja lugeda, kes on väidetavalt kostja nimel tööd vastu võtnud. Hagi lisa nr 3 olev akt on koostatud 29.08.2008. a, so pärast käsutuskeelu kohaldamist. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ A E nimel aktile alla kirjutanud isik oleks omanud õigust võtta OÜ A E nimel käsutuskeelu kehtivuse ajal kohustusi. Hagi lisaks 4 olev akt kannab kuupäeva 29.09.2008. a. Hageja ei ole tõendanud, et aktis vastuvõtjana olev isik oleks omanud õigust teha OÜ A E nimel tehinguid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 26. septembri 2008. a otsusega kuulutati välja kostja pankrot ning määrati pankrotihalduriks Katrin P (tl 32). 13. oktoobril 2008. a esitas hageja kostja pankrotihaldurile nõudeavalduse ning 21. novembril 2008. a nõudeavalduse täienduse, milles palus tunnustada oma nõuet A E OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, summas 537 398,49 krooni (tl 2023). 4. augustil 2009. a toimunud A E OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hageja nõue tunnustamata (tl 27-28). Hageja nõudele esitas vastuväite pankrotihaldur (tl 42). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue OÜ A E pankrotimenetluses 17. juunil 2008. a A E OÜ ja N B OÜ (endise ärinimega OÜ MP) vahel sõlmitud töövõtulepingust nr. 07.08.020A (tl

6-10), mille alusel kohustus hageja ehitama Tallinnas, Xxx asuva hoone betoonpõranda lepingus ja 10. juuni 2008. a hinnapakkumises toodud tingimustel. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude tunnustamise kostja pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale nõuetekohaselt üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 1 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50763. Kostja on jätnud hagejale tasumata üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50796, summas 367 911,02 krooni ning üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 3 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50823, summas 151 091,92 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja oma nõuet piisavalt tõendanud, kuna hageja ei ole tõendanud, et OÜ A E nimel aktidele alla kirjutanud isik oleks omanud õigust võtta OÜ A E nimel käsutuskeelu kehtivuse ajal kohustusi. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kostja esindajana võttis tööd vastu lepingu p 14.2.1 märgitud isik, mistõttu on kohtu hinnangul hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde kohta esitanud ühtegi pretensiooni, mistõttu tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et teostatud tööd olid lepingukohased. Kohtu hinnangul ei välista hageja nõudeõigust ka asjaolu, et aktid nr 2 ja 3 on allkirjastatud pärast kostja pankroti väljakuulutamist. VÕS § 638 teisest lausest tulenevalt tuleks töö vastuvõetuks lugeda, kuna töö on valmis ning oluliste puudusteta.