Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvatele kirjadele (arve, meeldetuletused, infovahetus ) ning mobiililt saadetud kinnitussõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Kui loetletud toimingud olid teostatud aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni number) ning enda poolt registreerumisel valitud salasõna. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja Hele Rootsma andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles SMS Kiirlaen OÜ-lt väikelaenu summas 2000,00 krooni, taotlus rahuldati ning laen kanti 13.10.2007.a. kostja pangakontole. Kostja tasus laenu 12.12.2007. Kostja taotles uut väikelaenu SMS Kiirlaen OÜ-lt summas 3000,00 krooni, taotlus rahuldati ning 14.12.2007.a. kostja pangakontole. Samas esitas SMS Kiirlaen OÜ kostjale ka laenu tasumiseks arve nr 10336. Arve summaks oli 3650,00 krooni, tasumise tähtajaks 13.01.2008 ning viivisemääraks 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud arvet. SMS Kiirlaen OÜ teavitas laenutähtajast ning selle ületamisest kostjat mobiiltelefoni sõnumite ja e-kirjadega. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust SMS Kiirlaen OÜ ees ei tasunud loovutas viimane nõude inkassofirmale. Vastavalt hageja ja SMS Kiirlaen OÜ (edaspidi nimetatud esialgne kreeditor) vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr.4011/2-2, loovutas esialgne kreeditor 12.02.2008 võlaõigusseaduse § 164 ja § 167 alusel Kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega Dominus Inkasso OÜ-le. Hageja teavitas kostjat kirjalikult 15.02.2008 võlateatis, millele kostja reageerinud ei ole. 22.05.2008 Pretensioon, millele kostja reageerinud ei ole (kahele aadressile). Laenulepingu punktis 8.3.alusel palus hageja välja mõista käsitlustasu 400,00 krooni. Laenulepingu punkt 12.1. sätestatu alusel trahvi summas kuni 500 krooni. Laenulepingu punkt 10.2.3 sätestatu alusel menetluskulud summas vähemalt 1500 krooni, lisaks veel õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud Laenulepingu punktis 11.1. kokku lepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal (Võlausaldajal) õigus 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine asumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta laenulepingu järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg (kohustuste täitmise tähtpäev) oli 13.01.2008, algab viivise arvestamine alates 14.01.2008.a. Viivitatud päevi on 235. viivis päevas 31,03, nõutav viivis 7290.88 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,4% -ni. Seega viivis 3431 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja VÕS § 76 lg 1, 3, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 396 alusel poolte vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel hageja poolt 14.12.007 väljastatud arve nr 10336 alusel tasumisele kuuluv summa 3650 krooni. Mõista kostjalt välja poolte vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 12.1. alusel lisale kuuluv trahv summas 500 krooni. Mõista kostjalt välja poolte vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 8.3. alusel tasumisele kuuluv mõistlik käsitlustasu 400 krooni. Mõista kostjalt välja poolte vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 11.1. alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress (viivis) 0,4% summas 3431 krooni. Samuti jätkata hageja poolt 14.12.2007 väljastatud arve |nr 10336 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 06.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Mõista kostjalt välja poolte vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti

Kohtuistungil hageja esindaja palus välja mõista kohtult tagastamata laen 3650 krooni ja viivis põhinõude suuruses, samuti viivis kuni nõude täitmiseni. Teistest nõuetest loobub. Kostja vaidles hagi vastu. SMS Kiirlaen OÜ on kandnud Hele Rootsma Hansapanga arveldusarvele 13.10.2007 üle 2000 krooni, pangakontol märge „30 p”. 14.12.2007 on arveldusarvele laekunud 3000 krooni, märkega „30 p”. Hele Rootsma ei ole isiklikult SMS Kiirlaen OÜ laenu taotlenud ega seda ka kasutanud. Hele Rootsma ei ole laenu andjaga ka laenulepingut sõlminud ega laenutingimustes kokku leppinud. Hele Rootsma möönab seda, et tema Hansapanga koodikaart ning kasutajatunnus ja parool olid 2007 aastal ja veel ka 2008 a alguses Margus Toht käes. Kostja ja Margus Toht elasid 2007 aastal koos ning sel perioodil võtsid nad ka ühiselt laene, mis on tagasi makstud. Nende kooselu lõppes 2007 aasta augustikuu lõpul. Pärast seda ei ole kostja soovinud ise võtta laene ega andnud selleks ka Margus Tohtile nõusolekut. Kostja jättis kooselu lõppemise järel Margus Tohti kasutada oma koodikaarti, kasutajatunnuse ja parooli, sest Margus Toht ei saanud oma pangaarvet kasutada. Margus Toht seletas, et Hele Rootsma pangakontot on tal vaja selleks, et tööandjad saaksid üle kanda Margus Tohti töötasu. Sellega oli Hele Rootsma nõus, kuid mitte sellega, et Margus Toht tema nimel laenu võtaks. Kuigi Hele Rootsma pangakontole ligipääsu võimaldavad andmed olid kolmandate isikute valduses, ei tähenda see seda, et tema oleks heaks kiitnud nende isikute poolt tehtavad võimalikud tehingud. Hageja poolt hagile lisatud 14.12.2007 arvel märgitud telefoninumber 58346477 ei ole kunagi Hele Rootsma kasutuses olnud. Seda telefoni on kasutanud ja kasutab Margus Toht. Kostja palub viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada. Kuna praegusel juhul on võlgnik kohustatud hagejale maksma suhteliselt kõrget intressi, on VÕS § 162 lg 1 valguses kostjalt lepingujärgse intressimääraga samas määras viivise väljamõistmine kostjat ebamõistlikult kahjustav. Samuti palub arvestada kostja majanduslikust olukorrast tulenevat suutmatust tasuda hageja nõutavas määras viivist. Kostja on töötu ning temal puuduvad muud sissetulekud. Kostja palub kohtul kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivist mitte üle põhivõla suuruse välja mõista ning edaspidi lisanduva viivise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. Elektrooniline maksevahend ei ole ette nähtud lepingute sõlmimiseks kolmandate isikutega, mistõttu Hele Rootsma ei saa pidada ühelgi tingimusel SMS Kiirlaen OÜ-ga laenulepingu sõlmijaks. Hele Rootsma ei ole Margus Tohti väidetavat laenutehingut laenu võtmise eel, ajal ega ka hiljem heaks kiitnud. Hele Rootsma ei ole sellest tehingust teadlik olnud, vaid on saanud raha ülekandmisest teada mitu kuud hiljem. Pangakoodi teatavaks tegemist ühele isikule üheks kokkulepitud eesmärgiks ei saa kuidagi lugeda tahteavalduse edastamiseks sõlmida suvaline laenuleping teadmata summas teadmata isikutega. Sellist tahteavaldust ei ole kostja kunagi teinud. VÕS § 734 lg 1 ei reguleeri lepingute sõlmimist kolmandate isikutega. Kui isik on teinud teatavaks kolmandale isikule oma pangaparooli, siis saab tema arvestada selle riskiga, et see kolmas isik kasutab tema rahalisi vahendeid, kuid tema ei pea arvestama sellega, et nende paroolide teadmisega võidakse sõlmida kolmandate isikutega lepinguid, milleks ta ei ole volitust andnud ega mille sõlmimist ei ole tema kunagi soovinud. Hageja pidi arvestama sellega, et lepingu sõlmimisel on vajalik kindlaks teha teise poole tahe. Seetõttu jääb hageja kanda risk, kui ta ei ole väidetavat teist lepingupoolt üheselt kindlaks teinud ega tema tahet välja selgitanud. Riski jätmist kostja kanda seadus ette ei näe. See asjaolu, millisel eesmärgil tegi Hele Rootsma Margus Tohtile teatavaks pangakoodid ja paroolid, on oluline, et kindlaks teha Hele Rootsma tegelik tahe. Hele Rootsma tahe ei olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele. TsÜS §-st 67 tulenevalt oleks Hele Rootsmal pidanud olema ühene soov sõlmida laenuleping SMS Kiirlaen OÜ-ga, kuid Hele Rootsmal ei ole sellise laenu võtmise soovi kunagi olnud, tema sai väidetavast laenust teada alles 2008 aprillikuus, mil tema oma pangakonto väljavõttega ema soovitusel tutvus. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kostja väidab, et kui tema ei ole väidetavat laenulepingut sõlminud, siis on väidetav laenuleping Hele Rootsma nimele raha ülekandmiseks tühine. Kostja tugineb oma väidete tõendamiseks Margus Tohti e-kirjadele, milles viimane kinnitab, et on Hele Rootsmale võlgu tekitanud ja on nõus neid tasuma hakkama. Nii kirjutab Margus Toht 11.12.2008, et maksaks (võlga) küll, aga palgapäev venib, 11.12.2008 märgib Margus Toht, et kui ta ei maksa, ei saa talle midagi teha. 9.jaanuari 2009 a kirjas teatab Margus Toht, et tema kohustus on võlad ära maksta. Kohtu põhjendused VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) la või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama 13.01.2008.a. Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning VÕS § 82 lg 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks. Laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Tulenevalt VÕS § 101 lõige 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole selles, et Hele Rootsma pangakontole ( väljavõtte järgi tl 70-72 ) on laekunud 14.12.2007 SMS kiirlaen 3000 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et Hele Rootsma on andnud vabatahtlikult oma pangakaardid koos koodidega Margus Tohti kasutusse. Vaidlus on selles, et kostja vaidleb vastu, et tema pole tahtnud laenu võtta ega ole laenu võtnud, vaid seda on teinud Margus Toht. Lääne Politseiprefektuuri poolt on 27.06.2008 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrus. Kriminaalasjas on alustatud menetlust 15.05.2008 KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 15.02.2007 kuni 31.12.2007 on Hele Rootsma nimele ilma tema teadmata võetud erinevaid SMS- ja kiirlaene. Kahju kokku 60 000 krooni. Menetlustoimingute käigus on Hele Rootsma esitanud tema nimele avatud Hansapanga konto väljavõtte 01.01.2007 kuni 21.04.2008. Sellest nähtub, et ajavahemikul 15.02.2007-31.12.2007 on Hele Rootsma arveldusarvele võetud SMS laene kokku 26 korral 9 erinevast laenuandja firmast. Hele Rootsma ülekuulamisel kriminaalasjas on ta andnud ütlusi, et ta elas kuni 2007.septembrini koos Margus Tohtiga. Vaatamata lahkuminekule suhtlesid nad edasi ja olid sõbrad. Margus Tohtiga kooselu ajal andis ta sageli vabatahtlikult oma Hansapanga pangakaarti Margus Tohti kasutusse. Samuti andis ta Margus Tohtile kasutusse tema nimele avatud hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi. Hanza.neti paroolid oli Margus Tohti kasutuses kogu aeg, tema oma hanza.neti kontol eriti ei käinudki ning ka konto väljavõtet ei kontrollinud. Oma arveldusarve väljavõtete kontrollis alles 21.04.2008 oma ema korraldusel ja avastas, et tema isikuandmeid kasutades on võetud hulgaliselt sms-laene, millest tema teadlik ei olnud. Ka peale lahkuminekut andis ta mitmeid kordi oma pangakaarti Margus Tohti kasutusse, kuna Margus Toht väitis, et laseb oma töötasu tema pangaarvele üle kanda. Ka hanza.neti kasutajatunnus ning paroolid olid peale lahkuminekut sageli Margus Tohti kasutuses, kuna viimane soovis ka internetipangas ülekandeid teha. Samal ülekuulamisel on Hele Rootsma tunnistanud, et maikuus 2007 võttis siiski tema ise Margus Tohti algatusel oma nimele kaks SMSlaenu Monetti AS-lt, saades laenusummad isiklikult oma kasutusse. Margus Tohti ülekuulamisel on Toht eitanud pettuse teel Hele Rootsma nimele sms-laenude võtmist. Margus Toht on tunnistanud, et Hele Rootsmaga kooselu jooksul võtsid nad kevadest kuni septembrini 2007 mitmeid sms-laene ja laenudega võetud rahasummad läksid nende ühise elu kulutusteks.

Erinevate laenuandjate kodulehekülgedel registreeris tema Hele Rootsma kasutajaks, kuid sellest oli Hele Rootsma teadlik. Vastastamisel on Hele Rootsma andnud vastuolulisi ütlusi, et täpset aega, millistest laenudest tema enam teadlik ei olnud, ta piiritleda ei oskagi, ilmselt alates septembrist 2007. Samas on ta vastastamisel tunnistanud, et oktoobris 2007 käisid koos Margus Tohtiga veel koos raamatukogus ning võtsid tema nimele ühe sms-laenu. Hele Rootsma viimane elukaaslane Margus Trummal, kes elas koos Hele Rootsmaga novembrist 2007, on andnud kriminaalasja ütlusi, et Margus Toht käis neil pidevalt külas. Mõni aeg peale kooselu algust sai ta teada Hele nimele võetud sms-laenudest. Margus Trummal maksis oma rahast ära 2 Hele nimele võetud sms-laenu, ühe novembris, teise detsembris. Kuigi Hele Rootsma on tunnistanud, et alates 2007.septembrist võetud laenudest ei tea tema midagi, võib kriminaalasjas kogutud tõendite alusel järeldada, et ka nimetatud laenudest oli Hele Rootsma oli võetud laenudest teadlik ja ka need laenud on võtud Hele Rootsma nõusolekul. Ta on andnud oma pangakaarti kasutada kõrvalistel isikutel. Kriminaalasja uurimisel on jõutud järeldusele, et ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel oleks võimalik süüdistada Margus Tohti selles, et tema oleks ebaõige ettekujutuse loomise teel taotlenud Hele Rootsma isikuandmeid kasutades Hele Rootsma nimele Hele Rootsma Hansapanga arveldusarvele ajavahemikul 15.02.2007-31.12.2007 erinevates summades sms-laene erinevatelt laenuandjatelt ning põhjustanud oma tegevusega kahju Hele Rootsmale. Hele Rootsma ja Hansapanga vahel on sõlmitud 13.03.2007 teleteenuste leping. Lepingu p 7.1 kohaselt kasutaja on kohustatud hoidma turvaelemente hoolikalt ning tegema kõik vajaliku, et tagada turvaelementide turvalisus. P 1.13 järgi turvaelemendid on kasutaja tuvastamiseks internetipangas kasutatavad püsiparool, muutuvparoolid. Kohus kuulas kohtuistungil ära kostja tema taotlusel vande all. Hele Rootsma seletas, et Margus Toht võttis laenu. Tema seda kindlasti ei teinud. Tema pole laenulepingut näinud ja pole seda siiani kätte saanud. Ta ei saanud laenu võtta, kuna ta käis tööl ja tal poleks vaja olnud laenu võtta. Palk oli tal üle 2000 krooni. Ta poleks saanud laenu tagasi maksta. Tema käest pole keegi küsinud, kas ta tahab laenu ja kas ta suudab selle tagasi maksta. Hageja on andnud laenu inimesele, keda te näinud pole. Laen on antud valele inimesele. Ta ei oskagi laenu võtta, kuna ei tea seda telefoni numbritki. Ta ei andnud oma kaarti Margus Tohtile, tema ise tegi selle. Pangakaart oli tema nimel ja ta andis selle Margus Tohtile. Toht sai tema andmed kusagilt mujalt. Toht muutis ka tema pangakaarti parooli ära. Selles ta tunneb end süüdi, et andis talle oma kaarti. Laenu ta ei lubanud Tohtil võtta. Toht pettis selle temalt välja. Toht kasutas tema pangaarvet ka siis, kui ta oli haiglas ja ka siis, kui olid juba lahku läinud. Pangakaart ja koodikaart kõik olid tema käes. Oma arveid tasus ta muidugi ise. Ta nägi jah, et raha on tema arvele laekunud, kuid ta pole milleski süüdi ja tagasi ka ei maksa. Ta ei lubanud Margus Tohtil laenu võtta. Ta ei oska kontrollida pangakonto väljavõtet siiamaale. Ta teadis, et tal pole vaja laenu võtta ja sellepärast ka ei kontrollinud. Margus ei saanud oma arvele lasta raha kanda, kuna oli kõikjale võlgu. 13. 10. 2007 ta laenu ei ole võtnud. 14. 12.2007 ka pole laenu võtnud. Ta pole üldse laenu võtnud. Pole ka laenulepingut sõlminud. Laenuandjalt pole ta mingit kirja saanud mitte mingil viisil. Laenude võtmisest sai teada 2008 suve lõpus. See pole tema telefoninumber 58346477. See oli Margus Tohti number. Ta pole talle helistanud. Sellelt numbrilt saatis ta talle ka sõnumeid. Toht on lubanud talle mitu korda võlgu tagasi maksta. Ta on talle tunnistanud, et tema võttis need laenud. Ta pole neid summasid saanud ja pole seda ka kasutanud. Teda on lihtsalt ära kasutatud. Tema E-posti aadress oli ka Margus Tohti käes. Ta ei saanud seda ise lugeda, kuna Toht vahetas parooli ära. Kohus leiab, et kuna laenu võtmine on toimunud 2007.a., tuleb lähtuda sel ajal kehtinud VÕS-i sätetest. Kohus leiab, et kostja esindaja väide, et elektrooniline maksevahend ei ole ette nähtud lepingute sõlmimiseks kolmandate isikutega, ei ole põhjendatud. VÕS § 735 kohaselt on elektrooniline

maksevaheed ka kaugjuurdepääsuga maksevahend. Kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol raha ilma kirjalikku juhist andmata, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas ka telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. Maksevahendi omaja kindlakstegemiseks on vajalik isiklik tunnuskood ( PIN-kood, parool ) või muu sarnane võimalus maksevahendi omaja kindlakstegemiseks. Tunnuskoodi abil tuvastab maksevahendi väljaja maksevahendi omaja. Tunnuskood näitab, et tahteavaldus pärineb elektroonilise maksevahendi omajalt. Maksevahendi omaja on kohustatud tagama hoolsuse, et ära hoida elektroonilise maksevahendi kasutamine selleks õigustamatu isiku poolt ja ära hoida maksevahendi omaja kahju. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt on kohustus täidetud, kui maksevahendi omaja on võtnud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud maksevahendi füüsilise valduse säilitamiseks ning elektroonilise maksevahendi kasutamist võimaldava abivahendi kõrvalistele isikutele teatavaks saamise vältimiseks. Elektroonilise maksevahendi ja selle kasutamist võimaldava abivahendi füüsilise turvalisuse osas on tekkinud keskmisele maksevahendi omajale arusaadav tava ja praktika, et elektroonilise maksevahendi ja selle kasutamist võimaldava abivahendi kolmandale isikule üleandmine pole lubatud ja selle üleandmise kaudu kolmandale isikule võib tekkida üleandjale kahju. Seetõttu tuleb mõistlikuks pidada käitumist, et maksevahendi omaja ei avalda oma maksevahendi kasutamiseks vajalikke tunnuskoode kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostja Hele Rootsma ise ei ole võtnud ega ole saanud võtta sms-laene. Kohtuistungil on tõendatud Lääne Politseiprefektuuri poolt on 27.06.2008 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrusega, et Hele Rootsma pangakaarte kasutades on võetud laene 15.02.2007-31.12.2007 Hele Rootsma arveldusarvele võetud SMS laene kokku 26 korral 9 erinevast laenuandja firmast. Hele Rootsma on olnud teadlik laenude võtmisest ja osa laene on ta saanud enda kasutusse. Kriminaalasja uurimisel ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel oleks võimalik süüdistada Margus Tohti selles, et tema oleks ebaõige ettekujutuse loomise teel taotlenud Hele Rootsma isikuandmeid kasutades Hele Rootsma nimele Hele Rootsma Hansapanga arveldusarvele ajavahemikul 15.02.2007-31.12.2007 erinevates summades sms-laene erinevatelt laenuandjatelt ning põhjustanud oma tegevusega kahju Hele Rootsmale. Enamus võetud laene on tagasi makstud. Tagasi maksmata on 14.12.2007 võetud laen. Kohus leiab, et kostja väide, et tuleb vaadata, et kes neid laene tagasi maksnud on, ei ole põhjendatud. Lääne Politseiprefektuuri poolt on 27.06.2008 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrusega on tõendatud, et kaks SMS - laenu on tagasi maksnud Hele Rootsma eest Margus Trummal, kes oli Hele Rootsma uus elukaaslane. Kohus leiab, et asjaolu, et Margust Toht on tagasi maksnud mõned laenud, ei ole usaldusväärne tõend, et Hele Rootsma pole ise laenu võtnud ja selle laenu on võtnud Margus Toht. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud kostja enda vande all antud ütlustega ja Lääne Politseiprefektuuri poolt on 27.06.2008 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrusega, et kostja andis vabatahtlikult sageli Margus Tohtile Hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi, seda ka veel peale seda, kui nad enam koos ei elanud. Kohtuistungil on Hele Rootsma pangakonto väljavõttega usaldusväärselt tõendatud, et Hele Rootsma arveldusarvele laekus 14.12.2007 SMS-laen. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, kes Hele Rootsma arveldusarvele 14.12.2007 laekunud laenu tegelikult kasutas, kas Hele Rootsma ise või keegi teine.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostja esindaja väide, et kui isik on teinud teatavaks kolmandale isikule oma pangaparooli, siis saab tema arvestada selle riskiga, et see kolmas isik kasutab tema rahalisi vahendeid, kuid tema ei pea arvestama sellega, et nende paroolide teadmisega võidakse sõlmida kolmandate isikutega lepinguid, milleks ta ei ole volitust andnud ega mille sõlmimist ei ole tema kunagi soovinud. Kostja esindaja väitel omab tähtsust asjaolu, millisel eesmärgil tegi Hele Rootsma Margus Tohtile teatavaks pangakoodid ja paroolid. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja andis vabatahtlikult sageli Margus Tohtile kasutamiseks Hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi, võttis ta endale riski, et tema pangakontot võidakse kasutada la laenu võtmiseks. Kohtuistungil on tõendatud järgmised asjaolud: kostja Hele Rootsma arveldusarvele on laekunud 14.12.2007 SMS kiirlaen 3000 krooni; ta andis vabatahtlikult sageli Margus Tohtile kasutamiseks Hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi; korduvalt on võtnud hageja laene koos Margus Tohtiga. Kuigi Hele Rootsma seletab, et alates 2007.septembrist võetud laenudest ei tea tema midagi, on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tehtud järeldus, et ka nimetatud laenudest oli Hele Rootsma teadlik ja ka need laenud on võetud Hele Rootsma nõusolekul. Margus Toht on tunnistanud, et Hele Rootsmaga kooselu jooksul võtsid nad kevadest kuni septembrini 2007 mitmeid sms-laene ja laenudega võetud rahasummad läksid nende ühise elu kulutusteks. Erinevate laenuandjate kodulehekülgedel registreeris tema Hele Rootsma kasutajaks, kuid sellest oli Hele Rootsma teadlik. Vastastamisel on Hele Rootsma andnud vastuolulisi ütlusi, et täpset aega, millistest laenudest tema enam teadlik ei olnud, ta piiritleda ei oskagi, ilmselt alates septembrist 2007. Samas on ta vastastamisel tunnistanud, et oktoobris 2007 käisid koos Margus Tohtiga veel koos raamatukogus ning võtsid tema nimele ühe sms-laenu. Kohus leiab, et ka kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et Hele Rootsma ei ole nendest laenudest teadlik. Kohus leiab, et kuna kostja pangaarvele on laekunud SMS laenud, nende saamiseks on kasutatud Hele Rootsmale väljastatud Hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi, Hele Rootsma on andnud vabatahtlikult korduvalt Hansapanga internetipanga ( hanza.net) kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi kasutamiseks Margus Tohtile, tuleb tagasi maksmata laen 3650 krooni välja mõista Hele Rootsmalt. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud Margus Tohti süüd, et ta oleks Hele Rootsma teadmata võtnud tema arvele pangalaene. Kohus leiab, et kostja esitatud e-meili kirjad kirjavahetusest aadressiga margus477 võlgade tagasimaksmise kohta, ei tõenda, et kirjades räägitakse 13.10.2007 ja 14.12.2007 võetud laenudest ja need väljavõtted ei ole usaldusväärne tõend tõendamaks, et laenu võttis Margus Toht ja seetõttu kostja nende tema arvele laekunud laenude eest ei vastuta. Kostja palub lisanduva viivise väljamõistmisel vähendada seda seaduses ettenähtud viivise suuruseni ( VÕS 113 lg 1) . SMS kiirlaenu lepingu järgi on viivisemääraks 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on seda vähendanud 0, 4 %-le päevas ja selliselt arvutanud ka viivise suuruse kuni 06.09.2008. Kohus leiab, et selles määras tuleb viivis välja mõista ka alates 06.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kokku ei ületaks 3650 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.