lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-19132/59

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-19132/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-19132

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18.juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu IAOÜ (pankrotis) hagi OÜ HPT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 172 018,80 krooni

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: IAOÜ (pankrotis, endise ärinimega A Osaühing, registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tarmo V (XXX) Kostja: OÜ HPT(registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige MN Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post: [email protected])

Asi läbivaadatud kohtuistungil

07.mail 2010

Kohtuistungil osalesid

Kostja esindajad M. N ja R. Varul

RESOLUTSIOON

1.Jätta IAOÜ (pankrotis) hagi OÜ HPTvastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja IAOÜ (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EELNEV MENETLUS

15.05.2008 OÜ A (praeguse ärinimega IAOÜ (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ –lt HPT võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 18.09.2008 kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, sest kostja ei ilmunud eelistungile. 30.09.2008 kohus rahuldas kostja kaja ja taastas asjas menetluse. 03.04.2009 OÜ HPT esitas vastuhagi OÜ-lt A kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 18.08.2009 kell 16.00 kuulutati välja IAOÜ pankrot. 05.10.2009 jättis kohus PankrS § 43 lg 2 alusel OÜ HPT vastuhagi läbi vaatamata.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 172 018,80 krooni ning viivised 163 424,10 krooni, kokku 335 442,80 krooni. Hagiavalduse kohaselt hageja müüs 2007.a. märtsist kuni aprillini kostjale sigade jõusööta. Hageja täitis oma kohustused ja müüs kokkulepitud kauba, kostja võttis kauba vastu, kuid ei ole selle eest hagejale tasunud. Müügilepingu alusel on hageja kostjale üle andnud arved järgmiselt: 16.03.2007 arve nr 3068 summas 12 662,69 krooni (osaliselt tasutud tasaarvestuse teel), 26.03.2007 arve nr 3082 summas 90 992,26 krooni, 02.04.2007 arve nr 3091 summas 109 527,60 krooni, 10.04.2007 arve nr 3134 summas 124 532,48 krooni, 18.04.2007 arve nr 3118 summas 86 011,00 krooni, 20.04.2007 arve nr 3123 summas 92 330,28 krooni. Kokku võlgneb kostja nende arvete alusel hagejale 516 056,59 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 1/3 ulatuses, so summas 172 018,80 krooni. Viivise määraks on pooled kokku leppinud 0,5 % päevas. Hagi koostamise päeva seisuga 08.05.2008 on kostja arvete tasumisega viivitanud 354 päeva. Viivis ostuhinna maksmisega viivitatud 354 päeva eest on 163 424,10 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

09.06.2008 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on müügilepingust taganenud, sest hageja on võõrandanud talle puudustega kauba. Kostja tegeleb sigade kasvatamisega ja tellib vajadusel sigadele jõusööta. Hageja tarnis kostjale 2007.a. märtsis ja aprillis sigade jõusööta ja saatis pärast kauba väljastamist tasumiseks hagis nimetatud arved. Kostja ei ole arveid tasunud, sest hageja poolt tarnitud jõusööt oli nakatunud salmonelloosiga ja seetõttu puudustega. Hageja tarnis esimese partii jõusööta 16.03.2007, misjärel algasid kostja kesikpõrsaste lõppemised. Kostja edastas lõpnud loomade siseorganid analüüsimiseks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, mis andis 28.03.2007 uurimisteate, et HPT sigala kesikul diagnoositi salmonelloos. Viivitamatult pärast salmonelloosi avaldamist kehtestas Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Valgamaa Veterinaarkeskus 29.03.2008 korralduse alusel kostja loomakasvatusettevõttes kitsendused, tehes kostjale ülesandeks välja selgitada nakkuse allikas, võtta proovid söödast jne. Samal ajal jätkas hageja jõusööda tarnimist kostja ettevõttesse. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 11.04.2007 katseprotokollist ilmneb, et OÜ A T tehasest tulnud jõusööt on nakatunud salmonelloosiga, samal ajal ei leitud salmonellat konkureeriva, OÜ Farmplant tarnitud jõusöödast. Samuti nähtub Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 12.04.2007 ja 17.04.2007 katseprotokollidest, et hageja T tehasest tulnud jõusööt oli nakatunud

salmonelloosiga. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Valgamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist UPviis 19.04.2007 läbi kohapealse proovide võtmise, võetud proovidest tuvastati samuti salmonelloosi. Seega ei vastanud hageja tarnitud jõusööt VÕS § 217 lg 1 nõuetele ning hageja müüjana on oluliselt lepingut rikkunud. 12.06.2007 kostja esitas hagejale avalduse müügilepingust taganemiseks. Kostja ei pea tasuma salmonelloosiga nakatunud kauba eest. Nakatunud jõusööda tarnimine tekitas kostjale ulatusliku varalise kahju ja vastav kohtuväline nõue esitati hagejale 28.09.2007 ja 15.05.2008 pretensioonidega. Lisaks kostja märgib, et pooltel puudub viivise kokkulepe. Mingit lepingudokumenti poolte vahel allkirjastatud ei ole. Viivisemäära kokkulepet ei saa tuletada hageja koostatud arvetest, millele hageja on ühepoolselt märkinud viivisemäära 0,5 % päevas. Hagile lisatud arvetel puudub ka kostja esindaja allkiri võimaliku nõustumise kohta kõrgendatud viivisemääraga. Eeltoodu alusel on kostja arvates hagi rahuldamise korral võimalik viivised välja mõista maksimaalselt seadusjärgse viivisemääraga. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tarninud hagiavalduses näidatud ajal ja koguses sigade jõusööta ning kostja on jätnud selle eest esitatud arved tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alus arvete maksmisest keelduda ning müügilepingust taganeda. Hageja leiab, et kostja lepingust taganemise eeldused on täitmata ning lisaks ei mõjuta taganemine enne taganemist tekkinud kohustusi.
3.Kohus leiab, et Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 28.03.2007 uurimisteatega (I kd lk 29 – 30), Veterinaar- ja Toiduameti Valgamaa Veterinaarkeskuse 29.03.2007 kitsenduste kehtestamise korraldusega (I kd lk 31) on tõendatud kostja sigade nakatumine salmonelloosiga. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 11.04.2007, 12.04 ja 17.04.2007 katseprotokollidest (I kd lk 32 – 34) nähtuvalt on kostja juurest võetud, hageja T jõusööda tehasest saabunud jõusööda erinevates proovides tuvastatud salmonella. Samuti on salmonellaga nakatumine tuvastatud kostja Särevi sigalast riikliku järelevalve käigus Valgamaa Veterinaarkeskuse töötaja poolt 19.04.2007 hageja T tehasest kostjale tarnitud jõusöödast võetud proovides (protokoll I kd lk 35 ja 08.06.2007 seletuskiri I kd lk 36). Asjaolu, et kostja sead nakatusid ja surid salmonelloosi just hageja poolt tarnitud jõusööda tõttu, kinnitab ka 07.05.2010 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Margus Kesa, kes 2007.a. töötas hageja juures müügijuhina. Tunnistaja mäletas, et toimus rida jõusööda müügitehinguid kostjaga, mille tulemusena hakkasid kostjal sead surema. Kontrollimisel tuvastati, et hageja poolt kostjale müüdud jõusööt oli nakatunud salmonelloosiga. Tunnistaja Kesa seletuse kohaselt soovis hageja juhatuse liige R. Pjõusööda eest igal juhul raha kätte saada ning püüdis probleemi varjata. Tunnistaja sõnul on dokumentidega tõendatav, et kogu hageja tehas oli saastatud, tehasest võttis proovid Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus ning tehti kindlaks, et saastunud oli jõusööda komponendiks olnud rapsikook. Saaste leidmisel pandi tehas Lääne-Viru Veterinaarkeskuse ettekirjutuse alusel mõneks ajaks seisma, kui leiti saaste põhjus, siis tehas desinfitseeriti. Seadus näeb ette hageja kohustuse teavitada kõiki kliente saaste avastamisest, kuid tunnistaja Kesa kinnitusel võttis R. P ehk hageja klientide teavitamise enda peale ning teistel töötajatel keelati selle info levitamine. Tunnistaja teada oli hagejal sel ajal sarnaseid probleeme sööda nakatumisega ka teiste klientidega. Tunnistaja Kesa sõnul ei ole võimalik eitada, et hageja sööt oli nakatunud, sest seda tõendab Veterinaarkeskuse dokumentatsioon. Vastav dokumentatsioon on kohtule esitatud (I kd lk 190 – 231).

Hageja tehasest võetud sigade ja veiste jõusööda ning söödakomponentide salmonellaga saastumine nähtub samuti hageja suhtes 2007.a. aprillis-mais Taimetoodangu Inspektsiooni Söötade büroo poolt teostatud järelevalve tulemustest (I kd lk 162), mille kohaselt on hagejale 16.04.2007, 04.05.2007 ja 15.05.2007 koostatud inspektori aktid ning vastav sööt on tunnistatud nõuetele mittevastavaks. Tegemist on Taimetoodangu Inspektsiooni ametlikul veebilehel http://www.vet.agri.ee/ avaldatud tabeliga, millesse kantud andmete õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi poolt hageja tehasest 25.04.2007 järelevalve käigus võetud proovidest leiti salmonellat segajõusöödas (katseprotokoll I kd lk 185).Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 05.06.2007 katseprotokollis (I kd lk 186) on samuti fikseeritud 19.04.2007 hageja T tehases toodetud sigade jõusööda erinevates partiide saastumine salmonelloosiga. 2007.a. märtsis-aprillis hageja poolt kostjale salmonelloosiga saastunud jõusööda tarnimise fakti ei lükka ümber hageja esitatud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi 07.05.2007 katseprotokoll (I kd lk 86), mille kohaselt hageja poolt uurimiseks esitatud proovidest salmonelloosi ei leitud. Nimetatud sigade jõusööda proovid on võetud 18.04. ja 21.04.2007, selleks ajaks oli suurem osa vaidlusalusest söödast kostjale tarnitud. Samuti ei ole selle katseprotokolli põhjal võimalik öelda, et tegemist on kostjale tarnitud söödaga samast partiist võetud proovidega.

4.Taimetoodangu Inspektsiooni 20.04.2007 ettekirjutusega nr LV-023-4 ja sellele lisatud tõenditega (I kd lk 190-231) on tõendatud, et hageja oli juba 13.04.2007 teadlik, et tema sööt on nakatunud. Nii nähtub viidatud ettekirjutusest, et 13.04.2007 teavitas Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus Taimetoodangu Inspektsiooni Lääne-Viru bürood sellest, et hageja tehases toodetud sigade jõusöödast kostja sigalast võetud proovides leiti salmonellat, e-posti teel oli vastav info ametnike vahel liikunud juba 12.04.2007. Ettekirjutusega on ka tõendatud, et juba 13.04.2007 hageja võttis enesekontrolliks proovid söödamaterjalidest ning kahest segasöödast: sojašrotist, rapsikoogist, päevalillešrotist, päevalillekoogist, segasöötadest nr 212 ja 106 ning salmonellat leiti rapsikoogist ning mõlemast segasöödast. 20.04.2007 ettekirjutusega on hagejal keelatud turustada ja kasutada sööda tootmisel rapsikoogi partiid, millest leiti salmonellat; hagejat kohustati edastama TTI Lääne-Viru büroo söötade inspektorile andmed rapsikoogi ostmise ja edasimüümise kohta, sh kellele tehti ja edasi müüdi sellest rapsikoogi partiist sööta; samuti kohustati hagejat teavitama ostjaid söödas esinevast salmonellast. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja pidi olema ja oli teadlik, et tema poolt kostjale tarnitav jõusööt ei vasta nõuetele, kuid jätkas nõuetele mittevastava kauba tarnimist. Hageja esitatud arvetel oli tasumiseks määratud 30 päevane tähtaeg. 11.04.2007, kui tehti selgeks, et 16.03.2007 tarnitud söödapartii oli saastunud, ei olnud arvete tasumise nõuded veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. On selge, et jõusööt peab ka ilma erikokkuleppeta olema kasutatav loomade söötmiseks. Saastunud jõusööda tõttu kostja sead haigestusid ja surid, seega ei vastanud see VÕS § 217 lg 2 kohaselt lepingutingimustele. Hageja ei ole täitnud kostja poolt kohtueelselt esitatud pretensioone lepingutingimustele mittevastava kauba tarnimisega tekitatud kahju hüvitamiseks, ka kohtumenetluse käigus hageja püüdnud ümber lükata fakti, et tarnis puudustega kaupa, saastunud jõusööta. Sellest võib järeldada, et hageja on õigustamatult keeldunud puudustega kaupa asendamast ega ole teinud seda mõistliku aja jooksul talle kauba lepingutingimustele mittevastavausest teatamisest. Tulenevalt VÕS § 223 lg –st 1 loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks. VÕS § 116 lg 1 alusel oli seega kostjal õigus lepingust taganeda. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja 12.06.2007 taganemisavalduse kätte saanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et hageja ostu-müügilepingust taganemise avalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning taganemine on kehtiv.
5.Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS

§ 188 lg 2). Kohus leiab, et kuni taganemisavalduse esitamiseni oli kostjal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja rikkus kohustust anda kostjale üle lepingutingimustele vastav asi. Kuni 12.06.2007 taganemisavalduse esitamiseni hageja ei täitnud müüja kohustusi ning ei asendanud riknenud kaupa nõuetele vastava jõusöödaga. Seega on kostja keeldumine jõusööda ostuhinna tasumisest õiguspärane.

6.Kuna hageja tarnitud jõusööda ebakvaliteetsus selgus enne kostja kohustuse sissenõutavaks muutumist ning kostja õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest, ei saa lugeda kostjat kohustuse täitmisega viivitanuks. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
7.Õige on hageja väide, et lepingust taganemise järel tuleb lepingu alusel saadu tagastada või hüvitada selle väärtus. Hageja ei ole aga sellist nõuet esitanud, vaid on esitanud lepingu täitmise ja ostuhinna tasumise nõude. Lisaks võib käesoleva vaidluse asjaolude põhjal eeldada, et lepingu alusel saadu tagastamise nõude esitamise korral oleks selle nõude rahuldamine vastavalt VÕS § 190 lg –s 1 sätestatule ebatõenäoline.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja