Sten Rooviku hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. veebruari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Sten Roovik (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx tee x-xx, xxxxxxx), esindaja advokaat Moonika Tähtväli Kostja Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, asukoht Endla 8, Tallinn), esindaja Aleksei Vassiljev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
650 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.veebruari 2010 otsus muutmata osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas 022/2008/8721 650 000 krooni ulatuses.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.veebruari 2010 otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus. Sõnastada menetluskulude jaotuse osas kohtuotsus tervikuna järgmiselt: Jätta esimese astme kohtus kantud menetluskulud 61% ulatuses hageja, Sten Rooviku kanda ja 39% ulatuses kostja, Eesti Vabariigi kanda. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja, Eesti Vabariigi kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Sten Roovik esitas 05.01.2009 Harju Maakohtule hagi täiteasjas nr 022/2008/8721 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt saatis kohtutäitur Elin Vilippus hagejale täitmisteate, millest nähtuvalt on kostja esitanud 28.11.2008 täiturile täitmisavalduse kriminaalasjas nr 1-08-4498 20.05.2008 tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Kohtuotsusega mõisteti OÜ-lt Kodux Ehitus (seaduslik esindaja N.Lõuk), M.Lingilt ja S.Roovikult solidaarselt välja Eesti Vabariigi kasuks 1 653 695 krooni. Põhja Maksu- ja Tolliametil on kokkulepe 1 653 695 krooni tasumiseks OÜ-ga Kodux Ehitus. Nõue on selle kokkuleppe kohaselt ajatatud. Nimetatud kokkuleppe tagamiseks on Eesti Vabariigi kasuks seatud poolele OÜ Kodux Ehitus seaduslikule esindajale kuuluvale kinnistule 3 000 000 krooni suurune hüpoteek. Hageja arvates on kostja nõue piisavalt tagatud ja kostja peaks teostama oma pandiõigust. Täitmisteate kohaselt on kostja esitanud täitmiseks nõude 1 653 695 krooni ulatuses. Kostja poolt kohtule esitatud 11.02.2008 sõlmitud maksegraafiku kohaselt sisaldab maksuvõlgade tasumise ajakava nii kohtuotsusega väljamõistetud võlga kui ka 704 416 krooni ulatuses intresse, mida 20.05.2008 kohtuotsuses ei ole märgitud. Kostja ei saa täitemenetluses nõuda võlgnevust ulatuses, mille on OÜ Kodux Ehitus juba tasunud. Sundtäitmine 1 653 695 krooni ulatuses on lubamatu ka põhjusel, et võlgnevus on 786 000 krooni ulatuses rahuldatud OÜ Kodux Ehitus poolt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja välja toonud asjaolusid, mis lubaksid väita, et täitedokumendi (20.05.2008 kohtuotsus) täitmine on hageja suhtes lubamatu. Kokkulepped OÜ-ga Kodux Ehitus võla ajatamise kohta ja N.Lõukiga hüpoteegi seadmise kohta ei välista hageja solidaarvastutust täitedokumendi järgi. Kostja on õigustatud nõudma temale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist hagejalt täies ulatuses ning seda sõltumata asjaolust, et kahju hüvitamine võib olla teiste solidaarvõlgnike poolt tagatud või nendega ajatatud. Lepingutes OÜ-ga Kodux Ehitus (võla ajatamise kohta) ja N.Lõukiga (hüpoteegi seadmise kohta) ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et lepingute sõlmimisega vabaneb hageja kahju hüvitamise kohustusest või et kostja loobub oma nõudest hageja vastu. Kokkulepped nimetatud isikutega ei tekita, muuda ega lõpeta hageja õigusi ja/või kohustusi kostja ees.
3.Kokkulepe OÜ-ga Kodux Ehitus võla ajatamise kohta oli kinnitatud Maksu- ja Tolliameti 11.02.2008 otsusega. 20.07.2009 otsusega tunnistati nimetatud graafik kehtetuks seoses asjaoluga, et OÜ-l Kodux Ehitus oli mahajäämus ajakavajärgsest graafikust ning tal olid tasumata jooksvad maksukohustused.
4.Solidaarvõla täitmine ei ole teiste solidaarvõlgnike poolt täielikult tagatud. N.Lõukiga sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ei taga ainult Harju Maakohtu 20.05.2008 otsusega välja mõistetud kahju hüvitamise kohustust, vaid hüpoteegiga on tagatud kõik OÜ Kodux Ehitus maksukohustused.
5.Asjakohatu on hageja väide, et kostja peab solidaarkohustuse täitmiseks esmalt realiseerima hüpoteegi eseme. Otsustamise valik, kellelt solidaarvõlgnikest ta solidaarkohustuse täitmist nõuab ja mil viisil täitmine peaks toimuma, on kostja õigus, mitte kohustus. Solidaarvõlgnikest on OÜ Kodux Ehitus tasunud 786 000 krooni maksegraafiku järgi perioodil 15.02.2008-21.01.2009 ja nõude suurus seisuga 07.01.2010 on 867 695 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 022/2008/8721 summas 650 000 krooni.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 20.05.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-4498 kinnitati kokkulepe, mille kohaselt kuriteoga tekitatud kahju kuulub hüvitamisele hagejaga solidaarselt kuriteo toimepannud isikute poolt ja otsuse p-s 40 otsustas kohus, et Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud tsiviilhagi 1 653 695 krooni nõudes tuleb rahuldada täies ulatuses ning OÜ-lt Kodux Ehitus (esindaja N.Lõuk), M.Lingilt ja S.Roovikult tuleb solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 1 653 695 krooni, mis oli tsiviilhagi esemeks. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Kodux Ehitus võlgnevuste tasumise tagamiseks on N. Lõuki kinnisasjale seatud teisele järjekohale hüpoteek summas 3 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu p-st 2.1.1 nähtub, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded OÜ Kodux Ehitus vastu, mis tulenevad OÜ Kodux Ehitus Maksu- ja Tolliametile maksuvõla tasumise kohustusest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et esimesel kohal on ühishüpoteek 2,21 miljonit krooni AS Hansapank kasuks. Maksu- ja Tolliameti 11.02.2008 otsusest nähtub, et OÜ Kodux Ehitus võlgade tagamise ajakavas sisalduv võlgnevuse suurus on 2 358 111 krooni ja 28.07.2009 otsusest, et seisuga 28.07.2009 oli see 2 417 048,46 krooni ning maksuvõlgade tasumise ajatamine tunnistati kehtetuks. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et ühe solidaarvõlgniku, OÜ Kodux Ehitus seaduslikule esindajale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteek tagab kõiki OÜ Kodux Ehitus võlgnevusi, mitte ainult vaidlusalusest kohtuotsusest tulenevat võlgnevust. Teiseks nähtub tõenditest, et tegemist on teise järjekoha hüpoteegiga, mille ees on hüpoteek summas 2,21 miljonit krooni. Seega on kostja seisukoht, et kinnisasja võimalikust realiseerimisest ei jätku OÜ Kodux Ehitus võlgnevuse kustutamiseks, põhjendatud. Iseenesest ei oma aga vara arestimise ulatus tähendust sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ja hageja on valinud vale viisi oma õiguste kaitseks. Kui hageja leiab, et täitemenetluses on vara arestimisega tema õigusi rikutud, siis on tal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku ning järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Seetõttu on asjakohatu käesoleva asja lahendamisel hageja käsitlus analoogiast käenduslepinguga ja põhivõlgniku kohustuste tagamiseks seatud pandiõigusega.
8.Alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 221, mille lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole tänase päevani täitedokumendist tulenevat kohustust täielikult täitnud ega kostjale kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust täielikult tasunud. Seega ei ole nõue täielikult rahuldatud. Samas on kostja omaks võtnud, et üks solidaarvõlgnikest, OÜ
Kodux Ehitus, on perioodil 15.02.2008 - 21.01.2009 tasunud võlgnevusest 786 000 krooni ajatamise maksegraafiku järgi. Täitmisteatest nähtub, et täitemenetluse algatamise avalduse esitas sissenõudja 28.11.2008. Isikukonto ridadest nähtub, et võlgnik tasus enne täitemenetluse algatamist 650 000 krooni ehk täitis ajatamisgraafikut 10 kuud. Seega nimetatud summa osas oli võlgnevus tasutud ja täitemenetluse algatamine põhjendamatu. Sundtäitmine tuleb sellest tulenevalt tunnistada lubamatuks osaliselt, s.o 650 000 krooni osas. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
10.Kaebuses leiab kostja, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kostja ei ole nõus kohtu järeldusega, et TMS § 221 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab rahuldada osaliselt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. TMS § 221 alusel esitatud hagi korral peab kohus lahendama küsimuse, kas konkreetse täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse jätkamine on lubatud või mitte. Ka olukorras, kus tuvastatakse, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteatest nähtuvast väiksem, on sundtäitmine lubatud. Tuvastades, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem, oleks esimese astme kohus pidanud jätma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna ka sel juhul on sundtäitmine lubatud.
11.TMS mõtte kohaselt on täitemenetlus jagamatu tervik. Algatatud täitemenetlust ei saa osaliselt peatada, osaliselt uuendada või osaliselt lõpetada. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt võib hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise korral taotleda kohtult muuhulgas täitemenetluse peatamist või täitemenetluse jätkamise lubamist üksnes tagatise vastu. Ei ole mõeldav olukord, kus kohus otsustaks peatada hagi tagamise korral täitemenetluse osaliselt või lubaks täitemenetluse jätkamise osaliselt tagatise vastu. Olukorras, kus täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem, on võlgnikul võimalus kaitsta oma õigusi oluliselt vähem kulukal viisil, kui esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 221 mõte ja eesmärk on kaitsta võlgnikku olukorras, kus tema vastu sissenõudja nõuete sundtäitmine on absoluutselt välistatud. Võlgnik ei saa vaidlustada täitemenetluse vajadust põhjusel, et täitedokumendist tuleneva nõude tegelik suurus on täitmisteates märgitust väiksem.
12.Põhjendatud ei ole tunnustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohase õiguskaitsevahendina olukorras, kus võlgnik vaidleb vastu täitedokumendi suurusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane. Tuvastamishagi esitamise korral peab hageja tõendama tuvastamise vastu õigusliku huvi olemasolu. Kohus peab aga tuvastushuvi hagejal omal algatusel tuvastama ja lisaks kindlaks tegema, milles konkreetselt tuvastushuvi seisneb. Tuvastushuvi konkretiseerimine võimaldab valida kohase õiguskaitsevahendi ning vältida õiguskaitsevahendite kohaldamist, mis põhjendamatult koormavad vastaspoolt. Kostja möönab, et võla suuruse tuvastamise vastu võiks hagejal olla õiguslik huvi, kuid seda huvi oleks tulnud konkretiseerida selleks, et tagada võlgnikule kohane õiguskaitse ning saavutada see tulemus vähem kulukal viisil. Hagejal on võimalus oma õigusi kaitsta, esitades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 või lg 2 järgi tuvastushagi, paludes kohtul tuvastada, et täitedokumendi tegelik suurus on teistsugune kui täitmisteates märgitud, jättes täitemenetluse algatamise vaidlustamata.
Praktiliselt puudub ka selleks vajadus, sest täitedokumendi nõuete korrigeerimiseks piisab sellest, et esitada täiturile maksedokumendid, millest järelduks, et osa nõudest on juba täidetud.
13.Menetluskulude jaotamisel otsustas kohus jätta hageja kohtukulud 39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 51% ulatuses hageja kanda, mis teeb kokku 90%. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõustus sellega, et ringkonnakohus parandab maakohtu otsuses menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, s.o ei tunnistanud sundtäitmist täiteasjas nr 022/2008/8721 lubamatuks 1 003 695 krooni ulatuses. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades sundtäitmise lubamatuks 650 000 krooni ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja jaotab menetluskulud uuesti. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
17.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse normi õigesti. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi näol on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine.
18.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et üks solidaarvõlgnikest, OÜ Kodux Ehitus, tasus pärast kohtulahendi jõustumist ja enne täitemenetluse algatamist võlgnevusest 650 000 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et selle summa osas on kohtuotsuse sundtäitmine hageja suhtes lubamatu, sest täitmisavalduses palus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu täita hageja suhtes kohtuotsust 1 653 695 krooni ulatuses (koos täitekuludega 1 732 896,90 krooni) olenemata sellest, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli võlgnevusest 650 000 krooni tasutud. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud põhjuseks ei pea olema üksnes nõude täielik rahuldamine, nagu kostja leiab. Selleks võib olla ka nõude osaline rahuldamine pärast kohtulahendi jõustumist ja enne täitemenetluse algatamist. Iseenesest on õige kostja
väide, et TMS alusel esitatud hagi eesmärgiks on täidetavuse kõrvaldamine. Täidetavuse kõrvaldamine ei pea olema tingimata täielik, nagu leiab kostja. See võib olla ka osaline. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, nagu ei saaks TMS § 221 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt rahuldada. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TMS § 221 mõttega. Kohus võib TMS § 221 alusel esitatud hagi lahendades teha kindlaks, kas ja millises suuruses on sundtäitmine lubatav.
19.Ekslik on ka kostja seisukoht, nagu oleks hageja valinud oma õiguste kaitseks ebaõige kaitsevahendi ja hageja oleks võinud kaitsta oma õigusi tuvastushagi esitamisega TsMS § 368 lg-te 1 või 2 alusel. TsMS § 368 lg 1 järgi esitatava tuvastushagi rahuldamine ei kõrvalda kohtuotsuse sundtäidetavust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-10 tõlgendanud TsMS § 368 lg-t 2 selliselt, et tegemist on spetsiifilise tuvastusnõudega, mille esitamiseks piisab õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagiavalduses tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust täitedokumendi täitmise viisi üle. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et TsMS § 368 alusel esitatava hagi menetlemine on menetlusosalistele vähem koormavam ja kulukam kui TMS § 221 alusel esitatud hagi menetlemine.
20.Kostja jätab tähelepanuta ka selle, et hageja ei tuginenud hagi esitades üksnes nõude osalisele täitmisele teise solidaarvõlgniku poolt, vaid ka asjaoludele, et kogu võla tasumine on ajatatud ja võlg on pandiga tagatud. Seega oli poolte vahel ka materiaalõiguslik vaidlus selle üle, kas nõue on selliste asjaolude esinemisel üldse täidetav ja kas võlausaldaja peaks realiseerima nõude tagamiseks seatud kinnispandi. Maakohus leidis, et eelnimetatud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ja seda ei ole vaidlustatud. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei esitanud kohtutäiturile maksedokumente nõude osalise täitmise kohta. Hagejal selliseid dokumente ei ole, kuna võla tasus osaliselt teine solidaarvõlgnik. Hageja väitel puudusid tal andmed selle kohta, kui suure osa võlast OÜ Kodux Ehitus tasus ning Maksu-ja Tolliamet talle sellekohast teavet ei andnud. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus esitas hageja maakohtule taotluse kostjalt ja OÜ-lt Kodux Ehitus andmete väljanõudmiseks tegeliku võla suuruse kohta, mille kohus ka rahuldas (t lk 105-108,111-112). Seega sai hageja alles kohtumenetluse käigus teada OÜ Kodux Ehitus poolt tasutud summa ja võlgnevuse suuruse.
21.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotuses märgitu kohaselt jaotas kohus 90% menetluskuludest. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab esimese astme kohtus kantud menetluskulud 61% ulatuses hageja kanda ja 39% ulatuses kostja kanda. Maakohus tegi arvutusvea, mille parandamiseks oleks kostja võinud pöörduda TsMS § 447 lg 2 alusel ka maakohtu poole. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse sisuliselt muutmata, täpsustades üksnes menetluskulude jaotust, kannab TsMS § 171 lg 2 järgi kõik apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuse esitanud kostja, Eesti Vabariik.
G.Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.