Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-35995
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TT (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Evgeny B (OÜ Hartran ) Hageja esindaja vandeadvokaat S N (Advokaadi-büroo S Narusberg, ) Kostja OÜ S (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige H L Kostja lepinguline esindaja Thea R (OÜ Labour Consulting, ) 07.12.2009 Hageja TT Hageja lepinguline esindaja Evgeny Hageja esindaja vandeadvokaat Segei N Kostja seaduslik esindaja H L Kostja lepinguline esindaja Thea R
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
TT’i hagi OÜ S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja saamata jäänud preemia väljamõistmiseks.
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata TT’i hagi OÜ S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja saamata jäänud preemia väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta TTi menetluskulud tema enda kanda ja OÜ S menetluskulud TTi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse varasem käik, hageja nõuded ja põhjendused
1.22.08.2006 pöördus TT töövaidluskomisjoni poole avaldusega OÜ S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud 2006 aasta aprilli kuu, mai kuu ja juuni kuu eest preemia väljamõistmiseks. 16.10.2006 töövaidluskomisjoni otsusega (töövaidlusasjas nr.9.01.-02/1645/06) rahuldati avaldus osaliselt, tunnistades töölepingu lõpetamise tööandja poolt alates 04.08.2006 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, lugedes töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 04.08.2006 ning mõistes tööandjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 20 250 krooni ja 2006 maikuu preemia toodangu koguseplaani täitmise eest 1683 krooni (toimik I köide, lk. 49-52).
2.OÜ S ei nõustunud töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsusega töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisega ning hüvitise ja maikuu preemia väljamõistmise osas ning palus avaldus selles osas läbi vaadata hagimenetluse korras ( toimik I köide, lk. 3-6).
3.Harju Maakohtu 21.06.2007 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2007 otsusega maakohtu otsus tühistati ning saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Harju Maakohtu 03.06.2008 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2009 otsusega maakohtu otsus tühistati ning saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
4.Hagimenetluses jäid hageja TTi lõplikeks nõueteks tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hageja kasuks Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 30 lg 2 ettenähtud hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses st. 20250 krooni ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg.1 alusel hagejale maksmata jäänud preemia 2006 maikuu eest 1683,73 krooni (toimik II köide, lk. 42-45).
5.Hageja töötas OÜ-s S töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhatajana. 04.08.2006 vabastati hageja töölt TLS § 86 p. 4 alusel ja töölepingu lõpetamise põhjusteks olid hageja konfliktid alluvatega, mille tagajärjel lahkusid töölt staažikad operaatorid ja 2 autojuhti; toodangu langus ettevõttes 2006 aprillis 15% võrra; toodangu praagi suurenemine 2006 maikuus ning hageja eesti keele puudulik oskus. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuna ta oli kohusetundlik ja oma tööd hästi tundev töötaja, töötas enam kui töölepinguga oli ette nähtud, tema töötamise ajal kasvas toodang ja vähenes praagi arv. Hagejal on 12 aastane pedagoogiline staaž ja on oskused kollektiiviga töötamisel. Kostja juures tootmises töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, mistõttu polnud hagejal vaja osata eesti keelt väga heal tasemel, kuid ta õppis iseseisvalt eesti keelt. Tervislik olukord oli hagejal hea, vaid ühel korral oli ta haiguslehel. Kostja ei pakkunud hagejale TLS § 101 lg 4 kohaselt teist tööd, kuigi vabu kohti oli. Kostja väide teise töö pakkumise kohta on paljasõnaline. Hageja ei põhjustanud töötajatega konflikte, hageja haiguslehel viibimise ajal ja pärast töölepingu lõpetamist vallandati 15 inimest.
6.Töölepingu punkti 4.4. kohaselt oli hagejal õigus tootmisplaani ületamise eest saada preemiat 0,2 senti iga ületatud pudeli eest. Hagejale 2006 maikuu eest preemiat ei makstud, kuigi mais toodeti 2 341 865 pudelit, s.t. 841 865 pudelit rohkem minimaalplaanist, seega oli hagejal õigus saada 1683,73 krooni preemiat. Oma tööülesandeid täitis hageja kohusetundlikult ja distsiplinaarkaristusi hagejal ei olnu, seega. kostja rikkus preemia väljamaksmise tingimusi.
7.Antud asja hagimenetluse korras läbivaatamise taotluse esitas kostja kohtule tähtaja möödalaskmisega, kuna töövaidluskomisjoni otsuse sai ta kätte 28.10.2006, taotluse kohtule esitas aga 30.11.2006. Hageja leiab, et kostja poolt 28.11.2006 faksi teel kohtule esitatud taotlust ei saa lugeda tähtaegseks, kuna kostja ei olnud siis menetlusosaline. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhina ja tema töö sisuks ameti2
juhendi järgi oli töö organiseerimine ja planeerimine, kvaliteedi kontroll, toorme ja toodangu arvestus koos aruande esitamisega, töö kaadriga s.h. uute töötajate töölevõtmine ja nende väljaõpe, palgaarvestus, tootmisplaanide täitmine, pakkematerjalide arvestus ja tellimine. Mõne aja möödudes ilmnesid hageja töös puudused: alluvad ja teised kaastöötajad kaebasid hageja juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ja käitumiskultuuri üle, mistõttu 2005 novembrist kuni 2006 märtsini lahkus töölt mitu staažikat operaatorit ja 2 autojuhti; hageja lubas leida uued töötajad, kuid tema ebapiisav eesti keele oskus kahandas potentsiaalsete töötajate värbamist. Vaatamata juhtkonna korraldustele ei alustanud hageja uute töötajate värbamist õigeaegselt ja selle tulemusena 2006 aprillis osaliselt seisid tootmispingid ja toodang langes võrreldes märtsiga 15%. Mais oli puudulik uute töötajate juhendamine, mistõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent. Samas jätkusid konfliktid töötajatega, kes kaebasid hageja peale tema karjumise, sõimamise ja alandava käitumise pärast. 04.07.2006 tehtud inventuuri tulemusel ilmnes toodangu puudujääk ja hageja näitas aruandes väiksemat praagiprotsenti preemia suurendamise eesmärgil.
9.Kuna hageja juhtimisstiil ja suhtlemisoskus ei rahuldanud kostjat, siis 04.07.2006 teatati hagejale kirjalikult käskkirjaga , et temaga lõpetatakse tööleping 04.08.2006 TLS § 86 p 4 alusel. 04.07.2006 käskkirja kohaselt hindas kostja mitterahuldavaks nii hageja suhtlemisoskuse kui tootmisjuhi tööoskuse, mille tulemusel lahkusid töölt kogemustega töötajad. Hageja ei suutnud õigeaegselt ja vajalikul määral tagada uute tööliste värbamist ja nende vajalikku väljaõpet. Tootmisjuhina vastutas ta tootmisplaanide täpse täitmise, tootmisbrigaadides vajaliku töötajate arvu kindlustamise ja uute töötajate töölevõtmise ja juhendamise eest. Hageja ülehindas oma võimeid, lubades kindlustada tootmise järjepidevuse vanade töötajateta; mistõttu 2006 aprillis ja mais langes toodang. Uute töötajatega ei suutnud hageja tagada töö kvaliteeti ja toodangu pakendamist, mistõttu 2006 aasta mais tööliste puudusel pakendasid tootmisliinil toodangut nii laotöötajad kui administratsiooni esindajad Vajakajäämised hageja juhitöös tulenesid ebapiisavatest võimetest ja oskusest, puudulikust suhtlemisoskusest, samuti ei vastanud hageja oma tööoskustelt tootmisjuhi ametikohale. Hageja ebapiisav eesti keele oskus oli kostjal teada, kuid see ei olnud töös takistuseks seni, kuni enamus hageja alluvaid olid vene keelsed töötajad. Eesti keele oskus muutus takistuseks uute, ainult eesti keelt oskavate töötajate värbamisel. Kostja märgib, et ei ole kunagi väitnud, et hageja töölepingu lõpetamise põhjuseks oleks olnud hageja mittevastav tervis, samuti ei ole viidatud puuduvale dokumendile või erialaste teadmiste mittetäiendamisele. Kostja oli rahulolematust hageja tööga väljendanud ka varasemalt, kui direktor S. Karasjov pakkus hagejale võimalust töötada mitte juhtival, aga operaator-pakendaja-brigadiri ametikohal, millest hageja keeldus. Sama ametikohta pakuti hagejale suuliselt ka töölepingu lõpetamisel, kuid hageja keeldus. Hageja ei nõustunud mingi muu tööga.
10.Hagejal puudub alus nõuda 2006 maikuu preemiat. Tootmisjuhi preemia tingimuste kohaselt nähti ette tootmisjuhile preemiat 1 500 000 pudelit ületava koguse eest arvestusega 0,002 krooni pudeli pealt. Samas võis tööandja preemiat mitte maksta osaliselt või täielikult, kui tootmisjuht ei täida oma töökohustusi. Palgaseaduse (PalS) § 2 lg. 4 kohaselt on preemia üks lisatasu osa, mida makstakse tööandja ühepoolse otsuse alusel. Hageja kui tootmisjuhi töö tulemuslikkus ei olnud selline, et tal olnuks õigus saada 2006 maikuu toodangu koguse eest preemiat, sest uute töötajate puuduliku juhendamise tõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent ja tööliste puudusel asus äriühingu juhtkond ise pakendama toodangut.
11.Kostja ei ole rikkunud ITLS § 24 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja saatis kohtule taotluse 28.11.2006 faksiga, milline samal kuupäeval ka kohtusse jõudis. Originaaldokumendid jõudsid küll 30.11.2006, kuid tulenevalt TsMS sätestatule on taotlus saadetud kohtusse tähtaegselt. Maakohtu otsuse põhjendused
12.ITVS § 24 lg.1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel on vaidleval poolel õigus pöörduda töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul.
13.Kohus märgib, et vastavalt ITVS § 25 lg. 1 on töövaidluskomisjoni 16.10.2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata TTi avaldus 2006 aprilli kuu täiendava preemia, mai ja juuni kuude kvaliteedipreemiate, juuni kuu toodangu koguse preemia ja TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamise nõuetes rahuldamata, on jõustunud, kuna kumbki pool ei ole otsust selles osas ühe kuu jooksul kohtusse pöördumisega vaidlustanud.
14.Hagimenetluses jäid hageja lõplikeks nõueteks tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hageja kasuks ITVS § 30 lg. 2 ettenähtud hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses s.t. 20 250 krooni ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg. 1 alusel hagejale maksmata jäänud preemia 2006 maikuu eest 1683,73 krooni (toimik II köide, lk. 42-45).
15.Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, tunnistajate ütlustega, hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 101 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p. 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei vasta oma ametikohale või ei tule toime oma töö ülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. See suutmatus võib väljenduda ebapiisavas tööoskuses või olla tingitud tervisest.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg. 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Hageja nõuded põhinevad asjaolul, et kostja on lõpetanud temaga 04.08.2006 töölepingu TLS § 86 p.4 alusel ebaseaduslikult. Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 18.11.2005 tootmisjuhatajana (töövaidlustoimiku lk.8-11). Ta oli kohusetundlik ja hästi oma tööd tundev töötaja, tema töötamisel ajal kasvas toodang ja vähenes praagi arv. Hageja omas 12 aastast ped ogilist staaži. Kuna kostja juures tootmises töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, polnud hagejal vajalik heal tasemel eesti keele oskus. Tervislik seisund oli hagejal hea, ainult ühel korral oli ta haiguslehel. Kostja ei pakkunud hagejale tema töölt vabastamisel tulenevalt TLS § 101 lg. 4 sätestatust teist tööd, kuigi vabu kohti oli. Hagejal oli peale põhipalga õigus saada preemiat. Töölepingu punkti 4.4. järgi tootmisplaani ületamise eest oli ette nähtud preemiat 0,2 senti iga ületatud pudeli eest. Hagejale 2006 maikuu eest preemiat ei makstud, kuigi maikuus toodeti 2 341 865 pudelit s.t. 841 865 pudelit rohkem minimaalplaanist, seega hagejal oli õigus saada 2006 maikuu eest 1683,73 krooni preemiat.
19.Hageja leiab, et antud asja hagimenetluse korras läbivaatamise taotlus oli esitatud kostja poolt kohtule tähtaja möödalaskmisega, kuna töövaidluskomisjoni otsuse sai kostja kätte 28.10.2006, taotluse kohtule asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras esitas 30.11.2006. Kostja poolt 28.11.2006 faksi teel esitatud taotlust ei saa lugeda tähtaegseks, kuna kostja ei olnud siis menetlusosaline.
20.Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Hageja töötas kostja juures alates 18.11.2005 tootmisjuhina ja ametijuhendi järgi oli tema töö sisuks töö organiseerimine ja planeerimine, kvaliteedi kontroll, toorme ja toodangu arvestus koos aruande esitamisega, töö kaadriga s.h. uute töötajate töölevõtmine ja nende väljaõpe, palgaarvestus, tootmisplaanide täitmine, pakkematerjalide arvestus ja tellimine.
04.07.2006 käskkirjaga teatas kostja hagejale, et lõpetab temaga töölepingu alates 04.08.2006 TLS § 86 p 4 alusel töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale koos ühe kuu palga ulatuses hüvitise maksmisega vastavalt TLS § 90 p-le 2 (töövaidlustoimiku lk. 8-11,12). Töölepingu lõpetamise põhjusteks pidas kostja nii hageja mitterahuldavaid suhtlemisoskusi kui tootmisjuhina tõsiseid puudujääke tema töös; nimelt staažikate töötajate lahkumine kostja juurest töölt tulenevalt konfliktidest hagejaga, töötajate lahkumisena langes toodang ettevõttes 15% võrra, kuna tootmispingid osaliselt seisid, maikuine aktiivne töötajate otsimine hageja poolt tõi kaasa pakendamise kvaliteedi languse ja praagi protsendi kasvu, sest töö kaadriga oli puudulik, hageja eesti keele puudulik oskamine ei võimaldanud värvata tööle eesti keelt kõnelevat personali ning 04.07.2006 tehtud inventuuri käigus tuvastati tsehhis pudelite ja preformide ulatuslik puudujääk. Seoses rahulolematusega hageja tööga pakkus kostja juba varasemalt hagejale võimalust töötada mitte juhtival, vaid operaator-pakendaja-brigadiri ametikohal, millest hageja keeldus. Sama ametikohta pakuti hagejale suuliselt ka töölepingu lõpetamisel, kuid hageja keeldus. Hageja ei nõustunud mingi muu tööga. Kostja ei ole kunagi väitnud, et hageja töölepingu lõpetamise põhjuseks oli hageja mittevastav tervis.
21.Tööandja määrata on, millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed, teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis 3-2-1-4699. Vaidluse korral peab tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Seega kohus on seisukohal, et kostjal on õigus määrata ja hinnata hageja kui tootmisjuhi nii tööoskusi kui ka suhtlemisoskusi s.t. isikuomadusi, kuna nendest sõltus tootmisplaanide õigeaegne ja nõuetekohane täitmine. Antud juhul kostja leidis, et hageja kui tootmisjuhi tööoskused ja suhtlemisoskused oma alluvatega ei vastanud kostja ootustele ja kostja hindas neid mitterahuldavateks. Hageja mitterahuldava suhtlemisoskuse ja tootmisjuhi tööoskuse tagajärjel toimus 2005 novembrist kuni 2006 märtsini staažikate töötajate lahkumine kostja juurest töölt tulenevalt konfliktidest hagejaga, töötajate lahkumisena langes toodang ettevõttes 15% võrra kuna osaliselt seisid tootmispingid; hageja maikuine aktiivne töötajate otsimine tõi kaasa pakendamise kvaliteedi languse ja praagi protsendi kasvu, kuna töö kaadriga oli puudulik kuna puudus õpetamine ja juhendamine, hageja puudulik eesti keele oskus ei võimaldanud värvata tööle eesti keelt kõnelevat personali ning 04.07.2006 tehtud inventuuri käigus tuvastati tsehhis pudelite ja preformide ulatuslik puudujääk. Nimetatud asjaolusid on kostja tõendanud lisaks dokumentaalsetele tõenditele (töövaidlustoimiku lk.16-22, 44-47) ka kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlustega. JU, J H , O K (toimik I köide, lk. 212-214), J H ja H L (toimiku II köide lk.71-72) ütlustega leidis tõendamist, et hageja käitus talle alluvate töötajate suhtes üleolevalt, hagejas oli palju ülbust ning au- ja võimuahnust, ta tõstis alluvate peale sageli häält, sõimas ebatsensuursete sõnadega, mille tulemusel töötajad oli stressis, häiritud ja lõpuks osa staažikaid töötajaid lahku-sid töölt. Sellest tulenevalt langes omakorda toodangu hulk ettevõttes kuna osa tööpinke seisis, suurenes praagi protsent ja hageja suutmatuse tõttu uute töötajate värbamisel ja nende välja-õpetamisel pidi juba ettevõtte juhtkond ise asuma tootmisliini juurde pakendama toodangut. Hageja taotletud tunnistajate OT ja NO ütlused (toimiku I köide, lk. 202-204) ei lükanud eelpoolnimetatud tunnistajate ütlusi ümber, vaid andsid kinnitust sellest, et mõnede töötajate suhtes võis hageja käituda ka viisakalt. Kohus on seisukohal, et kostja väiteid hageja lubamatust käitumisest oma alluvate töötajatega ja sellest tulenevalt ettevõtte jaoks oluliste tootmisprobleemide tekkimisel, ei lükka ka ümber hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud diplomi koopia tema õppimise kohta Tallinna Ped ogilises koolis ning ped ogiline staaž koolis (töövaidlustoimiku lk. 23-26).
22.Asjaolu, et hageja kui tootmisjuht ei olnud suuteline suhtlema oma alluvatega eesti keeles, leidis kohtuistungil tõendamist hageja oma seletusega, milles hageja seda kohtule ise kinnitas (toimik I köide. lk.201). Hageja eesti keele oskuse probleem muutus oluliseks alles siis, kui hageja lubamatu käitumise tõttu oma alluvate töötajatega, osa staažikate vene keelt rääkivaid töötajaid lahkus ja hageja puudulik eesti keele oskus ei võimaldanud tal värvata tööle eesti keelt
kõnelevat personali. Kohus on seisukohal, et tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt eesti keele kui riigikeele piisaval määral valdamist, eriti kui arvestada asjaolu, et hageja kui tootmisjuhi tööülesannete hulka kuulus nii tootmise korraldamine ja ka uute töötajate värbamine, mis tulenevalt eesti keele mitteoskamisest ei olnud eestlaste puhul võimalik.
23.Töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse tõttu peab tööandja sellest vähemalt üks kuu ette teatama ning maksma hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses (TLS §§-d 87 lg.1 p.1 ja 90 lg.2). Antud juhul on kostja hagejat 04.07.2006 käskkirjaga teavitanud hageja mittevastavusest tema tööle, hageja vabastamisest TLS § 86 p. 4 alusel alates 04.08.2006 ja ka teavitanud hagejat, et talle makstakse hüvitisena ühe kuu palk. Pooled ei ole vaidlustanud ühe kuu hüvitise väljamaksmist, selle mittesaamist ega ühe kuu palga suurust. Hageja vaidlustab asjaolu, et talle ei pakutud teist tööd.
24.Hageja väidet, et kostja ei pakkunud talle tema töölt vabastamisel tulenevalt TLS § 101 lg. 4 teist tööd, kuigi vabu kohti oli, on nii hageja kui kostja juhatuse liige HL soovinud tõendada kohtuistungil vande all antud seletustega. Hageja vande all antud seletuse kohaselt 04.07.2006 õhtul kella 20.00 ajal peale praaktoodete inventuuri kostja juhatuse liige H. L teatas oma kabinetis talle töölepingu lõpetamisest ja tutvustas hagejale tema vabastamiskäskkirja hageja tööülesannete mittetoimetulemise tõttu. Hagejale ei selgitatud, milles seisnes tema mittetoimetulemine ja hagejale ei pakutud teist töökohta. Kuna hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast, siis kutsuti kabinetti teine direktor S Karasjovi ja veel 2 töötajat tunnistajateks, kellede juuresolekul loeti hagejale tema vabastamiskäskkiri ette ja seda tehti ka vene keeles Hagejale teist töökohta ei pakutud kuni tema vabastamiseni (toimik II köide, lk. 85-86). Kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme H L u vande all antud seletuse kohaselt pakuti hagejale 04.07.2006 enne lõunat koos teise direktori S K teist tööd – brigadir-operaatori töökohta. Hageja tööpakkumisest keeldus. Tööpakkumine toimus juhtkonna kabinetis (kontoriruumid koosnevad kahes ruumist; millest esimeses töötavad laohoidja, raamatupidaja, müügijuht ja tagumine ruum on juhatuse liikmete tööruum). Samal ajal oli aja-lehes tööotsimiskuulus laotöötajate ja operaatorite töökohale. 2006 juuli alguses tuli laotööliseks ennast pakkuma T H , kes oli töötanud ka riigiametites. Kuna hagejaga olid ammused tööalased probleemid, siis leidis juhatuse liige H.L , et T H on sobiv kandidatuur hageja väljavahetamiseks. Kostja sõlmis 03.07.2006 T H töölepingu tsehhi juhataja ametikohale alates 03.07.2006. Kuna hageja keeldus teise töö vastuvõtmisest, siis ei saanud juhatuse liige teha hageja teisele tööle üleviimise käskkirja, vaid pidi tegema hageja töölt vabastamise käskkirja (toimik II köide, lk.86-88). Hagejale teise töö pakkumist temale töölt vabastamise käskkirja tutvustamisel 04.07.2006 tõendab oma ütlustega ka tunnistaja AK (köide II, lk. 73). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaatamata hageja TT ja kostja juhatuse liikme H L vande all antud vastandlikele seletustele teise töökoha pakkumise osas, tuleb lugeda veenvamaks seletuseks kostja juhatuse liikme H. L vande all antud seletus kui hageja vande all antud seletus ja seda seoses hageja kui tootmisjuhi viimastel kuudel töötamise ajal tekkinud olukorraga kostja tootmises. Kostja seadusliku esindaja seletust tõendavad ka tunnistaja Anne Kosemetsa ütlused. Seega kohus asub seisukohale, et hagejale pakuti temale töölepingu lõpetamisest etteteatamisel juba üks kuu enne töölepingu lõpetamist teist, kuid mitte juhtivat töökohta, millest hageja keeldus.
25.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja väited hageja ebapiisavast suhtlemis- ja keeleoskusest, mis takistasid tal edukalt tegutsemast tootmisjuhi ametikohal, leidsid tõendamist. Samuti leidis tõendamist, et hagejale pakuti juba töölepingu lõpetamisest etteteatamise ajal, s.o. 04.07.2006, teist töökohta, mille vastuvõtmisest hageja keeldus. TLS § 101 lg 4 kohaselt tööandja võib lõpetada paragrahvi 86 punktis 4 ettenähtud alusel töölepingu, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Seega puudub kohtul
alus tunnistada hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 4 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista talle kompensatsioon töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
26.Töölepingu punktis 4.4.on pooled kokku leppinud, et preemiat makstakse vastavalt juhtkonna otsusele tulemusliku töö eest ning preemia maksmist täpsustavad premeerimistingimused. Tootmisjuhi ning vanemmehhaaniku premeerimistingimuste kohaselt on preemia maksmise põhialuseks tsehhi töö tulemuslikkus ehk toodangu maksimaalne üldkogus ning praagi minimaalne üldkogus, kusjuures minimaalne tootmise kuuplaan on 1 500 000 pudelit. Premeerimistingimuste kohaselt võis tööandja preemiat mitte maksta osaliselt või täielikult, kui tootmisjuht ei täida oma töö-kohustusi, töödistsipliini ja /või töösisekorra eeskirju. Tulenevalt eeltoodust sõltub preemia maksmine juhtkonna otsusest ning töö tulemuslikkusest ja töötaja poolt oma töökohustuste täitmisest. Hageja kui tootmisjuhi töö tulemuslikkus ei olnud selline, et tal olnuks õigus saada 2006 maikuu eest preemiat, kuna uute töötajate puuduliku juhendamise tõttu kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent, tööliste puudusel pidi äriühingu juhtkond ise pakendama toodangut, 04.07.2006 tehtud inventuuri tulemusel ilmnes toodangu puudujääk ja hageja näitas aruandes väiksemat praagiprotsenti preemia suurendamise eesmärgil. Seega on kohus seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda 2006 maikuu preemiat.
27.Kostja ei ole rikkunud ITLS § 24 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja saatis kohtule taotluse 28.11.2006 faksiga, milline samal kuupäeval ka kohtusse jõudis. Nimetatud asjaolu on tõendatud kostja järelpäringuga kohtule ja kohtu kinnitusega kostjale tema esitatud taotluse jõudmisega 28.11.2006 kohtusse faksiga. (toimik I, lk. 76-77) Originaaldokumendid jõudsid küll 30.11.2006, kuid tulenevalt TsMS §§-de 335 ja 336 kohaselt on taotlus saadetud kohtusse tähtaegselt. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.