Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-35995
Tsiviilasi
Tatjana Tšernõhhi hagi OÜ Senderlen vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja saamata jäänud preemia saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuni 2008.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Tšernõhhi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tatjana Tšernõhh (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxx, xxxxx, xxx-xxxxxxx), esindaja Nikolai Pozdnjakov Kostja OÜ Senderlen (registrikood 10490577, asukoht Tammsaare tee 139-39, Tallinn), esindaja Thea Rohtla
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. juuni 2008.a otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 2.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tatjana Tšernõhh pöördus 22.08.2006.a töövaidluskomisjoni poole avaldusega OÜ Senderlen vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud preemia väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 16.10.2006.a otsusega rahuldati avaldus osaliselt, tunnistades töölepingu lõpetamine tööandja poolt alates 04.08.2006.a töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, lugedes töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 04.08.2006.a, ning mõistes tööandjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 20 250 krooni ning 2006.a. maikuu preemia toodangu koguseplaani täitmise eest 1683 krooni. OÜ Senderlen ei nõustunud töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsusega töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvitise ja maikuu preemia väljamõistmise osas ning palus vaadata avalduse selles osas läbi hagimenetluse korras. Hagimenetluses jäid hageja lõplikeks nõueteks tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 30 lg-s 2 ettenähtud hüvitis ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel välja preemia 2006.a mai eest 1683,73 krooni. Hageja töötas alates 18.11.2005.a kostja juures tootmisjuhina. Hageja vabastati 04.08.2006.a töölt TLS § 86 p 4 alusel ning töölepingu lõpetamise põhjusteks olid tööandja poolt koostatud käskkirja kohaselt konfliktid alluvatega, mille tagajärjel lahkusid töölt kaua töötanud operaatorid ja 2 autojuhti, toodangu langus ettevõttes 2006.a. aprillis 15% võrra, toodangu praagi suurenemine 2006.a mais ning töötajal eesti keele puudulik oskus. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Käskkirjas ei ole esile toodud TLS § 86 p-s 4 sätestatud asjaolusid. Hageja oli kohusetundlik töötaja, kelle töötamise ajal kasvas toodang ja vähenes praagi arv. Hageja töötas korduvalt rohkem, kui töölepinguga oli ette nähtud. Hagejal on 12-aastane pedagoogiline staaž, seega on tal olemas oskused töötada kollektiiviga. Kostja juures töötasid tootmises põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed, mistõttu polnud hagejal vaja osata eesti keelt väga heal tasemel, kuid ta õppis iseseisvalt eesti keelt. Kostja ei pakkunud hagejale tulenevalt TLS § 101 lg-st 4 ka teist tööd, kuigi vabu kohti oli küll. Töötajate arv tsehhis kasvas hageja kostja juures töötamise ajal 12-lt 26-le. Seda, et hageja ei olnud konfliktide põhjustajaks, näitab asjaolu, et hageja haiguslehel viibimise ajal ja pärast hageja töölepingu lõpetamist vallandati 15 inimest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejaga töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Kui tööle asudes oli kostja hagejaga rahul, siis mõne aja möödudes ilmnesid hageja töös puudused. Alluvad ja teised kaastöötajad kaebasid hageja juhtimisstiili, suhtlemisoskuse ja käitumiskultuuri üle, mistõttu 2005.a novembrist kuni 2006.a märtsini lahkus töölt mitu staažikat operaatorit ja 2 autojuhti. Hageja lubas leida uued töötajad, kuid tema ebapiisav eesti keele oskus kahandas potentsiaalsete töötajate kontingenti. Vaatamata juhtkonna korraldustele ei alustanud hageja uute töötajate värbamist õigeaegselt ja selle tulemusena seisid tootmispingid 2006.a aprillis osaliselt ning toodang langes võrreldes märtsiga 15%. Mais värbas hageja tööjõudu aktiivselt, kuid siis kannatas pakendamise kvaliteet ja suurenes toodangu praagi protsent, kuna uute töötajate juhendamine oli puudulik. Samas jätkusid konfliktid töötajatega, kes kaebasid hageja peale tema karjumise, sõimamise ja alandava käitumise pärast. Inventuuri käigus ilmnes puudujääk. Hageja näitas aruandes väiksemat praagiprotsenti preemia suurendamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et hageja ei vastanud oma ametikohale ebapiisavate tööoskuste tõttu. Tema juhtimisstiil ja suhtlemisoskus ei rahuldanud kostjat, mistõttu teavitati hagejat 04.07.2006.a, et temaga lõpetatakse tööleping 04.08.2006.a TLS § 86 p 4 alusel.
Hagejal puudus alus nõuda 2006.a mai eest preemiat. Töölepingu p 4.4 nägi ette preemia maksmise tulemusliku töö eest. Kostja oli seisukohal, et hagejal kui tootmisjuhil ei olnud maikuus töö tulemuslikkus selline, et tal oleks õigust preemiale. Menetluse käik Harju Maakohtu 21.06.2007.a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2007.a otsusega maakohtu otsus tühistati ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohtu 3.06.2008.a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate J. U., J. H. ja O. K. ütlustega leidis tõendamist, et hageja käitus talle alluvate töötajate suhtes üleolevalt, tõstis nende peale sageli häält, sõimas töötajaid ebatsensuursete sõnadega, mille tulemusel olid töötajad häiritud, stressis ning lahkusid töölt. Nimetatust tulenevalt langes omakorda toodangu hulk ettevõttes. Lisaks tunnistajate ütlustele on nimetatu tõendatud ka kostja juhatusele esitatud seletuskirjadega, milles A. S., S. M., J. H., J. M. jt. kirjeldavad hageja käitumist oma alluvate suhtes ning põhjusi, miks nad kostja juurest töölt lahkusid. Tunnistajate O. T. ja N. O. ütlused ei lükanud ümber eelpool nimetatud tunnistajate ja teiste töötajate seletuskirjades märgitut, vaid andsid kinnitust selle kohta, et mõnede töötajate suhtes võis hageja käituda ka viisakalt. Asjaolu, et hageja ei olnud suuteline suhtlema oma alluvatega eesti keeles, leidis kohtuistungil tõendamist tema oma seletusega. Kohus oli seisukohal, et tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt riigikeele piisaval määral valdamist, eriti kui arvestada sellega, et hageja oli tootmisjuht, tal oli alluvaid, kes osaliselt olid ka eestlased, ning tema kui tootmisjuhi tööülesannete hulka kuulus ka uute töötajate tööle värbamine, mis tulenevalt eesti keele mitteoskamisest ei olnud eestlaste puhul võimalik. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja väited hageja ebapiisavast suhtlemis- ja keeleoskusest, mis takistasid tal edukalt tegutsemast tootmisjuhi ametikohal, leidsid kohtuistungil tõendamist. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvitis. Kohus oli seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda ka tööandjalt preemiat 2006.a aprilli, mai ja juuni eest. Kuna tulenevalt töölepingu p-st 4.4 ja tootmisjuhi ning vanemmehhaaniku premeerimistingimustest sõltub preemia maksmine juhtkonna otsusest, töö tulemuslikkusest ja töötaja poolt oma töökohustuste täitmisest ning 4.07.2006.a inventuuri aktid ja toodangu aruanded tõendavad toodangu puudujääki ja praaktoodangu kasvu nimetatud kuudel, siis puudub hagejal kohtu arvates õigus nõuda preemiat nimetatud kuude eest. Kuna hageja täitis oma töökohustusi puudulikult, mille alusel oli kostjal õigus temaga tööleping lõpetada, siis on see ka aluseks hageja preemiast ilma jätta. Lisaks eeltoodule kinnitas tunnistaja O. T., et tulenevalt liinitöötajate nappusest abistasid liinitöötajaid laotöölised ning ka äriühingu juhatuse liikmed. Kuna uute liinitöötajate töölevärbamine ja nende väljaõpetamine oli hageja tööülesanne, ei täitnud ta töökohustusi tulemuslikult, mis oli aluseks preemiast ilmajätmisele juhtkonna poolt. Kohus oli seisukohal, et kostja esitas taotluse töövaidluskomisjoni otsuse hagimenetluse korras läbivaatamiseks tähtaegselt ja kooskõlas ITLS § 24 lg-s 1 sätestatuga, sest otsuse sai kostja kätte 28.11.2006.a ning taotlus esitati kohtule faksi teel 28.11.2006.a.
Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus
Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei leidnud 04.07.2005.a käskkirjas kajastamist need asjaolud, mis on aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 86 p 4 järgi. Käskkirjas märgitu oleks teoreetiliselt võinud olla töölepingu lõpetamise aluseks § 86 p 6 järgi. Käskkirjast ei nähtu, milliseid tööoskusi ei olnud hagejal piisavalt. Kostja juures töötasid põhiliselt vene keelt kõnelevad isikud, mistõttu ei olnud hagejal vajalik eesti keele oskus kõrgtasemel. Tootmisjuhi kohale hageja töölevõtmisel oli kostja teadlik tema eesti keele oskuse tasemest. Töölepingus ei olnud ette nähtud erialaste teadmiste täiendamist. Maakohtul oli võimalus veenduda selles, et kostja direktor ei valda üldse eesti keelt, mis ei takista tal töötamast nii kõrgel ametikohal. Hageja tervis oli korras ning ta oli vaid ühe korra haiguslehel. Seega puuduvad TLS § 101 lg-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu lõpetamiseks § 86 p 4 alusel, mis ITVS § 28 lg 1 kohaselt toob kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. Kohus on täielikult ignoreerinud TLS § 101 lg-s 4 sätestatud nõuet. Kostjal oli palju vabu töökohti, kuid hagejale ta neid ei pakkunud. Tõendamata on kostja väide, et hagejale pakuti teist tööd. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole ette nähtud hagiavalduse või muu asja algatamise avalduse esitamist faksi teel. Kostja viidatud TsMS § 335 kohaselt võib faksi teel dokumente kohtule edastada menetlusosaline. Taotluse esitamise hetkel ei olnud kostja veel menetlusosaline. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 28.10.2006.a. Taotlus saabus kohtusse 30.11.2006.a, seega 2-päevase hilinemisega. Kohus rikkus TsMS § 232 lg 1, kuna andis ebaõige hinnangu asjas esitatud tõenditele. Kohus ei pannud tähele, millal ja mis põhjustel vallandati tunnistajatena üle kuulatud J. U., J. H. ja O. K.. Isegi kui nimetatud isikud vallandati hageja käitumise tõttu, siis on ebaloogiline ja seadusvastane teha seda pool aastat hiljem pärast hageja lahkumist töölt. Tunnistajad N. O. ja O. T. ütlesid, et oma alluvatega suhtles hageja normaalselt. Kohtuistungil ära kuulatud tunnistajate ütlustest saab järeldada, et hageja esitas oma alluvatele põhjendatud ja seaduspäraseid nõudeid, mis olid suunatud paremate töötulemuste saavutamiseks. Tootmise inventuuri aktidest nähtub, et toodang ei langenud, vaid kasvas. Vähenes ka praagi hulk. Need tõendid kinnitavad hageja väidet, et ta täitis kohusetundlikult oma töökohustusi ning tema juhtimisel toodang kasvas, praak vähenes ning töötajate arv suurenes. Hageja ei rikkunud tööülesandeid, töödistsipliini või sise-eeskirju. Distsiplinaarkorras teda ei karistatud. Seetõttu ei olnud mingit alust jätta teda ilma preemiast. O. T. ja N. O.i ütlustest nähtub, et ka teistele töötajatele preemiate maksmisel viivitati seadusevastaselt või ei makstud seda üldse välja. Puudused, milles hagejat süüdistati, olid tekkinud peamiselt juhatuse vigadest, mis tõi kaasa tootmisjuhi ülekoormuse. Seega ei ole imestada, et pärast hageja vallandamist vallandati veel 3 inimest. Kohus ei võtnud neid asjaolusid arvesse. Kohus ignoreeris TsMS § 442 lg 8 nõuet. Kohus jättis suuremas osas tähelepanuta või andis ebaõige hinnangu hageja esitatud tõenditele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hageja nõuded põhinevad asjaolul, et kostja tööandjana on lõpetanud temaga 04.08.2006.a töölepingu TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikult. Maakohus asus tunnistajate (J. U.i, J. H. ja O. K.) ütlustele tuginedes seisukohale, et OÜ Senderlen väited hageja ebapiisavast suhtlemis- ja
keeleoskusest, mis takistasid tal edukalt tegutsemast tootmisjuhi ametikohal, leidsid kohtuistungil tõendamist ja sellest tulenevalt puudus alus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks ja hüvitise väljamõistmiseks. Kohus asus otsuses ka seisukohale, et hageja täitis oma töökohustusi puudulikult, mis andis aluse teda preemiast ilma jätta. Oma nõuete tõendamiseks on hageja esitanud nii töövaidluskomisjoni istungil kui ka menetluse käigus väite, et kostjal puudus alus töölepingu lõpetamiseks vaidlustatud alusel tulenevalt TLS § 101 lg-st 4, sest kostja tööandjana enne töölepingu lõpetamist talle teist tööd ei pakkunud. Seega oli kostja kohustuseks tõendada, et hagejale pakuti enne temaga töölepingu lõpetamist teist tööd, millest viimane keeldus ning kohtu ülesanne on tõendeid hinnata. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, et kohus oleks hageja väiteid kostja poolt talle enne töölepingu lõpetamist teise töö mitte pakkumisest, üldse käsitlenud ega hinnanud. Tulenevalt TLS § 101 lg-st 4 võib tööandja lõpetada § 86 punktis 4 ettenähtud alusel töölepingu üksnes siis, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui töötaja on keeldunud pakutud tööst. Maakohus, leides, et hageja ebapiisav suhtlemis-ja keeleoskus leidis kohtuistungil tõendamist, ei ole aga otsuses märkinud, milliste tõendite põhjal jõudis ta järeldusele, et hageja kostja poolt pakutud tööst keeldus. Maakohus on selle olulise asjaolu jätnud otsuses käsitlemata. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Otsuses tuleb kõiki tõendeid hinnata. Maakohus on otsuse p-s 23 leidnud, et tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, ei pea kohus asjas tähtsust omavateks tõenditeks ja jätab need asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata. Milliseid tõendeid maakohus asjas tähtsust omavateks tõenditeks ei pidanud ja millised jättis analüüsimata, seda kohtuotsusest ei nähtu. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud TsMS 442 lg 8 nõude täitmata. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Eeltoodust nähtuvalt on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata, mistõttu tuleb otsus tühistada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja lõplikult lahendada, sest ringkonnakohtu poolt esmakordselt nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel ainult nende asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb hageja nõude põhjendatuse hindamiseks anda hinnang hageja väitele enne töölepingu lõpetamist temale teise töö mittepakkumise või tema keeldumise kohta talle teise töö pakkumise vastuvõtmisest. Samuti tuleb tuvastada, kas asjas esines üldse alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Selleks tuleb hinnata, kas ja millal üldse nõuti töötajalt riigikeele omandamist, mis tasemel ja kas tööandja selleks
ka vastava koolituse võimaldas. Kostja väidetel oli hagejal probleeme töötajatega suhtlemisel, milles suhtlemisprobleem seisnes, vajab täiendavalt selgitamist. Kuna kolleegium saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jaotada asja uuel läbivaatamisel.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.