Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkostja volituste lõpetamiseks ja alaealisele lapsele I. S.`ile uue eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (RK 75009148; asukoht: Linda 4, Narva 20309) Esindajad: S. L. ja A. F. [email protected][email protected]
esindajad
Puudutatud isik: U.K. (IK xxx; elukoht: xxx Puudutatud isik: D.G. (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isik: I. S. (IK xxx; elukoht: xxx) Esindaja: vandeadvokaat Toomas Liiva, riigi õigusabi korras Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
11. juuni 2010. a
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada I. S.`i üle Narva Linnakohtu 25.02.2002. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-
1125/02 seatud eestkoste ja vabastada eestkostja U.K. eestkostja ametist.
2.Seada eestkoste alaealise I. S.`i, sündinud 03. detsembril 1997. a (IK xxx) üle ja määrata tema eestkostjaks alaealise vanaema D.G. (IK xxx). Eestkoste seatakse kuni eestkostetavate täisealiseks saamiseni.
3.Eestkostja D.G. on lapse I. S.`i seaduslik esindaja.
Eeskostja ülesannete ring on määratletud perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning lapse varalise õiguste ja huvide kaitse.
5.Lubada I. S.`il ilma eestkostja D.G.`i nõusolekuta teha igapäevaseid elukondlikke pisitehinguid taskuraha piires.
6.Kohustada eestkostjat D.G.`it esitama aruandeid eestkostja ülesannete täitmisest elukohajärgsele eestkosteasutusele üks kord kalendriaastas.
7.Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikutele.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele kohtumääruse ametist vabastatud eestkostjale ja uuele eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamise päevast.
I Asjaolud ja avaldus
1.I. S. on sündinud xxx a (käesoleval ajal 12. aastane). I. S.`i ema suri 04.12.2001. a, isa kannab karistust Viru Vanglas. Narva Linnakohtu 25.02.2002. a kohtuotsusega seati I. S.`i üle eestkoste, eestkostjaks määrati tädi (ema õde) U.K..
2.Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas Viru Maakohtule 26. veebruaril 2010. a avalduse eestkostja U.K. volituste lõpetamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Avalduses taotleb avaldaja alaealise lapse eestkostjaks määrata lapse vanaema D.G.. Avalduse kohaselt pöördus eestkostja U.K. 09. juunil 2009. a sotsiaalabiametisse kaasabi saamiseks tagastada I. eestkostja perekonda, kuna laps elab vanaema D.G.`i juures, viimane on U.K. ema ning nende omavahelised suhted on konfliktsed. Probleemi lahendamiseks osutati lapsele ja eestkostjale tugiisikuteenust MTÜ SOS Lasteküla Eesti Ühingu poolt,
tugiisiku ja psühholoogi arvamuses märgitakse, et laps elab neljandast eluaastast alates pidevalt vanaema juures, on vanaemaga harjunud ning ei soovi sundkorras eestkostja perre elama minema. 04.08.2009. a esitasid laps ja D.G. sotsiaalabiametile avaldused sooviga, et eestkostjaks määrataks D.G.. Avaldaja märgib, et D.G. on aktiivne, elurõõmus ja hoolitsev inimene, kes hoolitseb oma lapselapse eest.
II Menetluse käik
3.Kohus võttis 17. märtsil 2010. a avalduse menetlusse.
4.19. märtsil 2010. a määras kohus I. S.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Last esindas menetluses vandeadvokaat Toomas Liiva.
5.Kohus kuulas avaldaja esindajad, U.K., D.G.`i ja lapse advokaadi ära kohtuistungil 11. juunil 2010. a. Eraldi kuulas kohtunik ära alaealise lapse. Avaldaja esindajad toetasid avaldust ning olid arvamusel, et uue eestkostja määramine on lapse huvides. U.K. selgitas, et olles tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, on ta avaldusega nõus, sest peab kõige tähtsamaks lapse heaolu ja lapse soove. I. on alates sünnist elanud koos oma ema ja vanaemaga, peale ema surma jäi I. elama vanaemaga, eestkostja peres on I. viibinud väga harva, siis kui vanaema oli haige, samuti koolivaheaegadel. D.G. rääkis, et tal on I.ga hea läbisaamine. Laps on küllaltki isesisev ja sõnakuulelik. I.le on toeks ka vanem vend, kes saab peagi 18. aastaseks ja elab koos teise vanaemaga. D.G. märkis, et tema tervis on hea, samuti seda, et I. ja I. vend suhtlevad oma isaga. Lapse esindaja Toomas Liiva märkis, et on suhelnud I.ga telefoni teel ning laps avaldas soovi elada vanaema juures. Esindaja leidis, et Narva linna avaldus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Lapse ärakuulamisel rääkis I., et ta ei ole kunagi elanud oma tädi U. perekonnas, nii palju kui laps mäletab, elas ta koos ema ja vanaemaga, kui ema suri, siis oli I. 4. aastane ja jäi elama samasse kohta koos vanaemaga. Vanaemaga on tal suhted head, vanaema toetab teda ning käib võistlustel vaatamas, kuidas I. jäähokit ja jalgpalli mängib, vanaema ei halvusta U.t. U. elukohta I. ei teadnud, U.ga suhtleb ta telefonis, tavaliselt helistatakse teineteisele sünnipäevade ajal, et õnnitleda. Vanema venna R.iga suhtleb I. tihti, igal nädalal vähemalt korra, I. jääb vahel R.i juurde ööseks ja vahel jääb R. tema juurde ööbima. Isa käis I. koos R.i ja vanaemaga (isa emaga) hiljuti vanglas vaatamas. I. avaldas soovi, et tema eestkostjaks oleks vanaema D. ning selgitas, et ta saab eestkostest aru selliselt, et kuna ta ise on alaealine, siis peab tal olema esindaja, kes tema eest seisaks.
6.Lapse esindaja Toomas Liiva kohtus lapsega, lapse venna R.i, R.i ja I. vanaema P. S.`i ja D.G.`iga peale kohtuistungit ning esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Arvamuse järgi soovib I. elada koos vanaema D.G.`iga, lapse elamistingimused vanaema juures on head, vanaema on I.
kõige lähedasem inimene, I. on piisavalt vana ja arenenud, mistõttu lapse arvamusega tuleb arvestada.
III Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
9.I. S.`ile on eestkostja määratud 2002. aastal, kuid vaatamata sellele eestkoste eesmärk (lapse kasvatamine, isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse) ei ole täidetud ja ei toimi, sest laps elab teises perekonnas.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 sätestab, et alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 530 lg 1 võimaldab mõjuval põhjusel kohtul eestkostja ametist vabastada.
11.Eestkostja volituste lõpetamise ja uue eestkostja määramise osas on oma seisukohti väljendanud avaldaja, lapse hooldaja (eestkostjaks soovitud isik), lapse praegune eestkostja, lapse esindaja, kohtu poolt on laps ära kuulatud. Kõik eelpool nimetatud isikud on arvamusel, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning vastab lapse huvidele.
12.Kohus leiab, et eestkostja volituste lõpetamine ja uue eestkostja määramine lapsele on lapse huvides, eestkostja kandidaat on kohtu arvates sobiv isik eestkostjaks. Kohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta.
12.1.Kohtule on piisavalt põhistatud, et puudutatud isik D.G. on nii oma isikuomaduste kui ka oskuste tõttu suuteline vastutama lapse eest, tagama lapse heaolu, turvalisuse, pakkuma lapsele kodu, vajalikku sotsiaalset tugivõrgustikku, hoolt ja armastust. Lapse vanaema ja lapse omavahelised suhted on head ja usalduslikud. I. jaoks on vanaema talle kõige lähedasem inimene.
12.2.Vestlusest lapsega selgus, et I. peab oma koduks vanaema kodu ning laps tunneb ennast ebastabiilselt seetõttu, et kardab, et teda sunnitakse vahetama kodu ja saadetakse elama tädi U.K. perekonda.
12.3.Perekonnaseaduse § 58 kohaselt arvestatakse lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kohus arvestab käesolevas asjas I. soovi.
13.Eeltoodust lähtudes ja arvesse võttes, et alaealine laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, lapse üle määratud eestkoste ei toimi, faktiliselt kasvatab ja hoolitseb lapse eest D.G., lapse ja vanaema suhted on head, laps on avaldanud oma soovi, praegune eestkostja peab uue eestkostja määramist põhjendatuks ning lapse huvidega kooskõlas, eestkostja kandidaat on sobiv isik, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma kohustusi alaealise eestkostjana, mistõttu senise eestkostja volituste lõpetamine ja uue eestkostja määramine on põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega.
14.Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja kohustused on loetletud PkS §-s 97 ja §-s 98, eestkostja piirangud tehingute tegemisel on loetletud PkS §-s 99, keelatud tehingud PkS §-s 100 ning aruandekohustus PkS §-s 101.
15.Lapse vanust arvestades on mõistlik anda eestkostetavatele õigus teha igapäevaseid elukondlikke pisitehinguid taskuraha piires.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.