Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasu

osas

saadetakse

täitmisele

Kohtute

krooni. Põhivara ja varud puuduvad. Kokku on võlgnikul varasid summas 1 565 krooni. Võlgniku võlausaldajateks on Swedbank AS, nõue 73 krooni, mis tuleneb tasumata pangateenustest, ja Vene FV äriühing OOO „MVS-Invest“ summas 62 638 krooni, mis tuleneb kohtulahendist. Kokku võlgniku esitatu kohaselt on võlgu summas 62 711 krooni. Seega võlgniku kohustused selgelt ületavad varasid. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, sest puudub piisavalt kasumlik tegevus. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Kogutud andmete kohaselt võlgnik on selgelt maksejõuetu, sest vastab PankrS § 1 lg. 2 ja 3 tunnustele.. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2008.a. ja oli 31.12.2008.a. seisuga negatiivne 109 145 krooni. Arvestades asjaoluga, et võlgnik vaidles vastu nõudele, mis OOO MVS-Invest esitas summas 62 638 krooni ning selgus nõudes saabus alles veebruar 2010.a., siis püsiva maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda märts 2010.a. Hetke olukorras võlgnik ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 22 lg. 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, pankrotivara varjamist ega juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Võlgnik on viimase varana sõiduki Astra müünud 2008.a. juhatuse liikmele S S’ile, kuid arvestades tehingu hinda, ei ole ajutise halduri hinnangul selle müügiga kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi ega ka tulemuslikku, juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust ega ka tagasinõuete esitamise võimalusi. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13 ja 29 teeb haldur ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ühtlasi palub haldur määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liikme S S’i, elukoht xxxx, ning määrata ajutise halduri tasuks 9 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 1 500 krooni ning hüvitada tasu riigivahenditest summas 6 200 krooni (lisandub sotsiaalmaks) Tarmo Villman’i pangakontole nr. 221010990316 Swedbank. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgnikul on kohustused võlausaldajate ees. Vara puudub. Kohus andis ajutise halduri taotlusel võlausaldajatele võimaluse tasuda kohtu deposiiti 30 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi kohtu poolt määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. Seega puudub võimalus välja kuulutada OÜ Miserst pankrotti. PankrS § 29 lg. 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg. 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leidis, et kuna äriühingul vara pankrotimenetluse katteks puudub, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust pole tuvastatud, nõude esitamine ja rahuldamine juhatuse liikme vastu on vähetõenäoline, siis on põhjendatud pankrotiavalduses menetlus lõpetada raugemise tõttu. Muid menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS

lg. 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 157 p. 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg. 1 ja § 158). PankrS § 15 lg. 1 kohaselt kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisel nimetas ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 150 lg. 1 p. 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ajutise halduri tasu. Pankrotiseadus ei võimalda, võlgnikul vahendite puudumisel, jätta kohtul ajutise halduri tasu määramata. Seega on põhjendatud ajutise halduri taotlus tasu määramiseks ja hüvitamiseks rahuldada. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur suhtles võlgnikuga 1 tundi, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse 2 tundi, koondas ja analüüsis päringute vastuseid ning kogutud dokumente 5 tundi, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil, kokku tegevus 9 tundi. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 1 000 krooni tund ja palub ajutise halduri tasuna välja mõista 9 000 krooni ning pankrotimenetluse teenindamise, sh. transport, side, paljundus jne. kulud 1 500 krooni. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, siis on põhjendatud talle tasuks määrata taotletud 9 000 krooni, millest 6 200 krooni koos maksudega, v.a. sotsiaalmaks, hüvitada riigi arvelt ja ülejäänud

summa välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg. 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Keegi pole kohtu deposiiti summasid kandnud. TsÜS § 46 lg. 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna äriühingu juhatuse liige on andnud sellekohase nõusoleku, siis on põhjendatud määrata dokumentidele hoidjaks juhatuse liige S S, isikukood 34807185214, Kungla 9-23, Rakvere 44312, Lääne-Virumaa. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. PankrS 29 lg. 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates. Pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel. Kohus kohaldas PankrS §-de 1, 23, 29, 157 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-466, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 03.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.