2-09-43957/10 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr: 2-09-643957 NP esitas 02.09.2009.a. Harju Maakohtusse hagi Hortensia Ivanova vastu kahju hüvitamiseks ning rikkumise kõrvaldamiseks. Hagiavalduses palub avalduses: 1) sisse nõuda kostjalt varaline kahjutasu suuruses 8500 krooni; 2) sisse nõuda kostjalt moraalne kahjutasu suuruses 3000 krooni; 3) sisse nõuda hageja kasuks maksumus kostjaga peetud kirjavahetuse tõlkimise ja notariaalse kinnitamise eest suuruses 1060,62 krooni; 4) sisse nõuda kostjalt tasu juriidilise teenindamise eest suuruses 1500 krooni; 5) sisse nõuda kostjalt hageja kasuks riigilõiv; 6) välja kutsuda tunnistuste andmiseks DI; 7) kohustada kostjat sisse lülitama garaažiühistu elektrivõrku hagejale kuuluv garaažiboks; 8) kohtukulud jätta kostja kanda. Hagilt on riigilõivu tasutud 3000 krooni. 18.12.2009. a. kohtumäärusega jättis kohus NP`i hagi käiguta.22.01.2010.a. esitas hageja esindaja kohtule puuduste kõrvaldamise ja taotluse hagi tagamiseks, milles palub: 1) lugeda kostjaks GÜP(likvideerimisel); 2) rahuldada hagi ja välja mõista GARAAŽIÜHISTU`lt P NPi kasuks varaline kahju summas 6000 krooni; 3) rahuldada hagi ja kohustada GARAAŽIÜHISTU`t P lõpetama rikkumine ning lülitama sisse elekter garaažiboksis nr 1120; 4) reguleerida esialgne poolte õigussuhe selliselt, et kohustada GARAAŽIÜHISTU`t P kohtumenetluse ajaks lülitama elekter garaažiboksi nr 1120. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale garaažiboks nr 1120 garaažiühistus P, XXX Tallinn. Hageja avastas 19.02.2009, et elekter talle kuuluvas boksis on välja lülitatud ning nägi, et selle kohta on hoone väravatele asetatud teade. Enne elektri välja lülitamist oli hageja jätnud boksi akulaadija ja ventilaatori akule peale puhumiseks. Hageja 09.02.2010 hagi täpsustuse kohaselt võtab hageja tagasi nõude kahju hüvitamiseks. Hageja 20.04.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt avastas hageja elektri väljalülitamise 19.02.2009 ning sai väravate küljest kätte akti, millega hagejat teavitati sisekorraeeskirja p 2.6 rikkumisest, elektri väljalülitamisest ja elektritasust 500 krooni. Hageja saatis 20.02.2009 kostjale vastuse ja 23.02.2009 täiendava vastuse. Hageja ei eita elektriseadmete järelevalveta jätmist, kuid leiab, et selle eest ei saa karistuseks olla elektri välja lülitamine. Kohtuistungil 04.05.2010 selgitas hageja, et volinike koosolek ei olnud pädev elektri väljalülitamise üle otsustama. Sisekorraeeskiri ei anna võimalust elekter välja lülitada. Volinike koosolek on ka tühine, sest otsust elektri väljalülitamise korra kohta ei olnud koosoleku päevakorras. Hageja 14.05.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt ei olnud elektri küsimust volinike koosoleku päevakorras. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt võib üldkoosolek arutada võtta vastu otsuseid üksnes nendes küsimustes, mis on üldkoosoleku päevakorras. MTÜS 24 -1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Volinike koosoleku otsus on tühine ka seetõttu, et küsimus kuulus üldoosoleku pädevusse. Igal juhul ei kuuluks p 2.4 kohaldamisele, sest hageja ei ole elektrit varastanud. Hageja on kostjale tasunud rikkumise eest 500 krooni 05.05.2010. Kostja 09.03.2010 vastuse kohaselt ei ole hageja käitunud kohtusse pöördudes heauskselt. Kostja on arvestanud elektri liigtarbimise maksumuseks 538,58 krooni ning on esitanud hagejale nõude sellest 500 krooni tasumiseks. Ühistus kehtib 10.02.2007 üldkoosolekul vastu võetud põhikiri ja sisekorra eeskirjad, mida muudeti 14.08.2007. Hageja on kohtule esitanud vanad, 15.12.2004 kehtestatud sisekorraeeskirjad. Kostja 0+.04.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt on kostja elektri välja lülitanud seaduslikult. GÜ P volinike koosoleku nr 17 09.02.2004 lubab välja lülitada ohtlikud elektritarbimise kohad ja elektri väärtarbijad. 2(4)

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub hagejale garaažiboks nr 1120 garaažiühistus P, XXX Tallinn. 13.02.2009 lülitas hageja garaažiboksis sisse akulaadija oma auto aku laadimiseks ning ventilaatori aku jahutamiseks. Hageja avastas 19.02.2009, et elekter talle kuuluvas boksis on välja lülitatud ning nägi, et selle kohta on hoone väravatele asetatud teade kostja poolt. Hageja esitas kohtule hagi elektrivarustuse taastamiseks boksis. Kostja on elektrivarustuse katkestamise õigusliku alusena viidanud volinike 09.02.2004 koosoleku otsuse p-le 2.4. Pooled vaidlevad selle üle, kas volinike koosoleku otsustus oli kehtiv ja kui oli, siis kas see võimaldas kostjal elektrivarustuse katkestada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Vastavalt TsÜS § 38 lg 7 juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seega tuleb kohtul hinnata, kas volinike koosoleku otsus on kehtiv. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 sätestab, et hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TUÜS) § 50 lg 2 ja lg 4 sätestavad, et volinike koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus ning volinike valimise kord määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. /---/ Muus osas kohaldatakse volinike koosolekule üldkoosoleku sätteid. TUÜS § 521 lg 1 p 3 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui /---/ oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt TUÜS § 40-1 lg 6 eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Seega võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on koosoleku päevakorras. Päevakorras peab küsimuse olema määratletud piisavalt täpselt, et volinik saaks otsustada, kas osaleda koosolekul ja vajadusel otsustatava teema osas ette valmistada. Seega ei saa näiteks punkti „muud küsimused“ all ühtegi sisulist otsustust kehtivalt vastu võtta. Kuivõrd päevakorra ette teatamise nõue mõjutab oluliselt seda, kas volinik tuleb koosolekule ja seda, kui palju ta otsustamiseks ette valmistub, on päevakorra ette teatamise nõude rikkumine selliseks oluliseks koosoleku kokku kutsumise nõudeks, mille rikkumine toob üldjuhul alati kaasa otsuse tühisuse. Volinike koosoleku protokollist (tl 111) nähtub, et 09.02.2004 toimus volinike koosolek, kus päevakorras oli 1) 2003 a majandusaasta aruande kinnitamine, 2) 2004 a majandusaasta aruande kinnitamine ja 3) aruanne valimiskoosoleku ettevalmistamisest. Volinike koosoleku p 2.4 kohaselt otsustati ühistu liikmetele, kes /---/ varastab elektrit, blokeerida magnetkaart ja lülitada välja elektritoide. Edaspidi volitada juhatuse esimeest H-Ivanova määrama elektritasu ja selliste meetmete vastuvõtmist ilma juhatusega arutamata. Kohus leiab, et kuivõrd päevakorras ei olnud ühtegi viidet sellele, et arutlusele võib tulla elektriga seotud rikkumiste suhtes administratiivsete 3(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-643957 meetmete rakendamise kord, on punkti 2.4 osas oluliselt rikutud koosoleku kokku kutsumise korda ning seetõttu on volinike koosoleku p 2.4 tühine. Kuivõrd kohus on tuvastanud volinike otsuse p 2.4 tühisuse, ei hinda kohus muid poolte argumente otsuse kehtivuse osas. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja oli õigustatud elektrivarustust katkestama. Vaidlust ei ole selles, et .02.2009 lülitas hageja garaažiboksis sisse akulaadija oma auto aku laadimiseks ning ventilaatori aku jahutamiseks ning lahkus ise boksist ja et sellega on hageja rikkunud kostja sisekorraeeskirju. Vastavalt TUÜS § 25 ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. See tähendab, et juhatus ei saa ilma vastava aluseta kõrvale kalduda liikmete võrdsest elektriga varustamisest. Elektrivarustuse katkestamine on ühistu liikme jaoks oluline negatiivne tagajärg, mille kohaldamine või vähemalt kohaldamise tingimused, tuleb ühistu põhikirja p 4.3 või 5.4 kohaselt otsustada üldkoosoleku või volinike koosoleku poolt. Seega kontrollib kohus, kas üldkoosoleku poolt kehtestatud ühistu sisekorraeeskirjad võimaldasid liikme poolt toime pandud rikkumiste korral elektrivarustust katkestada. Sisekorraeeskirjade p 2. 6 sätestas, et keelatud on jätta boksis järelevalveta sisselülitatud elektri ja kütteseadmeid. Eeskirjade p 3.3.2 sätestas, et sisekorraeeskirja p 2.6 esmakordsel rikkumisel on trahviks 500 krooni, millele lisandub tasu elektrienergia eest arvutusliku kulu järgi, teisel korral 1000 krooni ja kolmandal korral väljaheitmine ühistust. Seega võimaldas sisekorraeeskiri sanktsioonina üksnes trahvi ja ühistust väljaheitmist, kuid mitte elektrivarustuse katkestamist. Kuivõrd sisekorraeeskiri elektrivarustuse katkestamist ei võimaldanud, on ühistu rikkunud oma kohustusi hageja ees liikmete võrdse elektrivarustuse tagamise osas ning kohus kohustab ühistut elektrivarustust taastama. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.