Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
Nikolai Petuhhovi hagi GÜ Paas (likvideerimisel) vastu elektrivarustuse taastamise kohustamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2010, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GÜ Paas (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nikolai Petuhhov (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja adv Ljudmila Tamar Kostja GÜ Paas (likvideerimisel, registrikood 80028063), seaduslikud esindajad - likvideerijad Hortentsia Ivanova ja Voldemar Gross
26.10.2010
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta GÜ Paas (likvideerimisel) kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Nikolai Petuhhovi palub kohustada GÜ-d Paas (likvideerimisel) taastama hageja garaažiboksis elektrivarustuse. Hagejale kuulub garaažiboks nr XXXX garaažiühistus Paas, XXXXXXX X Tallinn. Hageja avastas 19.02.2009, et elekter talle kuuluvas boksis on välja lülitatud ning nägi, et selle kohta on hoone väravatele asetatud teade, millega hagejat teavitati sisekorraeeskirja p 2.6 rikkumisest, elektri väljalülitamisest ja elektritasust 500 krooni. Enne elektri välja lülitamist oli hageja jätnud boksi akulaadija ja ventilaatori akule peale puhumiseks. Hageja ei eita elektriseadmete järelevalveta jätmist, kuid leiab, et selle eest ei saa karistuseks olla elektri välja lülitamine.
2.Garaažiühistu üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid üksnes nendes küsimustes, mis on üldkoosoleku päevakorras. Elektri küsimust ei olnud 09.02.2004 volinike koosoleku päevakorras. Seega on volinike koosoleku otsuse on p 2.4 tühine. Kostja vastuväited
3.Hageja ei ole käitunud kohtusse pöördudes heauskselt. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist ammendanud oma võimalusi lahendada probleeme garaažiühistuga.
4.Kostja on elektri välja lülitanud seaduslikult. GÜ Paas volinike 09.02.2004 koosoleku otsus nr 17 lubab välja lülitada ohtlikud elektritarbimise kohad ja elektri väärtarbijad. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat taastama elektrivarustuse garaažiboksis nr XXXX GÜ-s Paas (likvideerimisel), XXXXXXX X Tallinn. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
6.Kostja on elektrivarustuse katkestamise õigusliku alusena viidanud volinike 09.02.2004 koosoleku otsuse p-le 2.4. Pooled vaidlevad selle üle, kas volinike koosoleku otsustus oli kehtiv ja kui oli, siis kas see võimaldas kostjal elektrivarustuse katkestada.
7.Tulundusühistuseaduse (TUÜS) § 521 lg 1 p 3 sätestab, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui /---/ oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt TUÜS § 401 lg- le 6 eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Seega võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on koosoleku päevakorras. Päevakorras peab küsimus olema määratletud piisavalt täpselt, et volinik saaks otsustada, kas osaleda koosolekul ja vajadusel otsustatava teema osas ette valmistada. Seega ei saa näiteks punkti „muud küsimused“ all ühtegi sisulist otsustust kehtivalt vastu võtta. Kuivõrd päevakorra ette teatamise nõue mõjutab oluliselt seda, kas volinik tuleb koosolekule ja seda, kui palju ta otsustamiseks ette valmistub, on päevakorra ette teatamise nõude rikkumine selliseks oluliseks koosoleku kokku kutsumise nõudeks, mille rikkumine toob üldjuhul alati kaasa otsuse tühisuse.
8.Volinike koosoleku protokollist (tlk 111) nähtub, et 09.02.2004 toimus volinike koosolek. Kuivõrd päevakorras ei olnud ühtegi viidet sellele, et arutlusele võib tulla elektriga seotud rikkumiste suhtes administratiivsete meetmete rakendamise kord, on punkti 2.4 osas oluliselt rikutud koosoleku kokku kutsumise korda ning seetõttu on volinike koosoleku p 2.4 tühine.
2(4)
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja lülitas garaažiboksis sisse akulaadija oma auto aku laadimiseks ning ventilaatori aku jahutamiseks ning lahkus ise boksist ja et sellega on hageja rikkunud kostja sisekorraeeskirju.
10.Vastavalt TUÜS §-le 25 tuleb ühistu liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Seega juhatus ei saa ilma vastava aluseta kõrvale kalduda liikmete võrdsest elektriga varustamisest. Elektrivarustuse katkestamine on ühistu liikme jaoks oluline negatiivne tagajärg, mille kohaldamine või vähemalt kohaldamise tingimused, tuleb ühistu põhikirja p 4.3 või 5.4 kohaselt otsustada üldkoosoleku või volinike koosoleku poolt.
11.Sisekorraeeskirjade p 2. 6 sätestas, et keelatud on jätta boksis järelevalveta sisselülitatud elektri ja kütteseadmeid. Eeskirjade p 3.3.2 sätestas, et sisekorraeeskirja p 2.6 esmakordsel rikkumisel on trahviks 500 krooni, millele lisandub tasu elektrienergia eest arvutusliku kulu järgi, teisel korral 1000 krooni ja kolmandal korral väljaheitmine ühistust. Seega võimaldas sisekorraeeskiri sanktsioonina üksnes trahvi ja ühistust väljaheitmist, kuid mitte elektrivarustuse katkestamist. Kuivõrd sisekorraeeskiri elektrivarustuse katkestamist ei võimaldanud, on ühistu rikkunud oma kohustusi hageja ees liikmete võrdse elektrivarustuse tagamise osas ning kohus kohustab ühistut elektrivarustust taastama. Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse.
13.Arusaamatu on kohtu aktiivsus kostja elektri väärtarbimise piiramise ja elektri- ja tuleohutuse tagamise takistamisel, pannes süüks seadusliku hoolepidamise võimaliku tulekahju, inimeste mürgitamise ja energiaressurssidega lagastamise vastase tegevuse puhul. Seejuures hageja on omaks võtnud temapoolse elektriohutuse rikkumise ja nõustunud tasuma temale esitatud arve summas 500 krooni.
14.Sisuliselt on otsus otseses vastuolus kehtivate seadustega. Otsuse jõustumisel tekiks pretsedent, kus iga ühistu liige võiks ühiselektrit enda kasuks kontrollimatul hulgal tarbida ja võtaks võimaluse elektrihaldajal ohukoldeid voolu alt vabastada.
15.Kohtusse pöördunud huvitatud isik ja kohtunik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TsMS § 3 lg 3 ja § 371 lg 1 p 3). Nimelt hageja ei ole kordagi pöördunud garaažiühistu tegevjuhtkonna poole taotlusega taastada tema garaažiboksi elektrivarustus. Kohus leidis, et kohtueelse menetluse puudumine ei oma mingit tähtsust. Hageja on aga oma õiguse teostamisel rikkunud heausksuse printsiipi (TsÜs § 138 lg 1 ja 2), millega on tekitatud alusetu kahju kostjale kohtukulude näol.
16.Arusaamatu on otsuses ka kohtukulude väljamõistmine. Olemasolev tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kostjal teada saada kohtukulude suurust, mis maakohus on tasumiseks määranud, enne apellatsioonikaebuse esitamise tähtaega. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti
3(4)
piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
20.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Nikolai Petuhhov rikkus garaažiühistu sisekorraeeskirju, kui jättis oma boksis järelvalveta sisselülitatud elektriseadme. Vaidlus on selles, kas kostja oli õigustatud elektrivarustust pärast rikkumise avastamisest ja kõrvaldamist mitte taastama. Kostja ei vaidlusta kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et garaažiühistu volinike 09.02.2004 koosoleku otsuse p 2.4, mida kohus pidas õiguslikuks aluseks elektrivarustuse peatamiseks, on tühine. Samuti ei näe garaažiühistu sisekorraeeskiri ette võimalust elektrivarustuse katkestamiseks ühistu poolt määratud ajaks. Kostja poolt viidatud elektriohutuse seadus ning majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest neist tulenevatel alustel ei katkestatud elektrivarustust. Garaažiühistu keeldus elektrivarustuse taastamisest kuni ühistu poolt määratud elektritasu tasumiseni. Selleks puudus aga garaažiühistul õiguslik alus.
21.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Selle all peab kostja silmas, et hageja ei ole garaažiühistu juhtkonna poole pöördunud selle probleemi lahendamiseks. Antud asjades ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud, mis oleks hagi läbivaatamata jätmise aluseks. Käesoleval juhul võinuks kõne alla tulla menetluskulude jätmine hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg-le 6, kui kostja oleks kohe hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole aga kogu menetluse vältel hagi õigeks võtnud.
22.Põhjendatud ei ole kostja etteheide kohtuotsusele menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus otsuses vaid menetluskulude jaotuse, see on kelle kanda jäävad menetluskulud ja millises ulatuses, mitte nende suurust. Avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse § 174 lg 1 kohaselt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei ole nimetatud menetlusõiguse normide vastu eksinud.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetlusekulud samuti kostja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.