Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-9877
Tsiviilasi
HK hagi TK ja UK vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja HK(isikukood XXX elukoht XXX); hageja määratud korras esindaja v adv Tiina Mare Hiob kostja I TK(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja II UK(isikukood XXX; elukoht XXX) kostja II lepinguline esindaja v adv Arvo Junti.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2010.a
esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna päeva jooksul alates otsuse apellandile
Tsiviilasi nr 2-09-9877
Hageja esitas 10.03.2009 hagi TK vastu hagi 465 000 krooni nõudes. Hageja on hagi täpsustanud ning palunud kaasata menetlusse kostjana UK. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 465 000,00 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostjate vahel abielu 01.08.1997, mis kestis kuni 18.04.2007, mil abielu lahutati. Eramu soetamiseks võtsid kostjad hagejalt laenu 450 000 krooni. Laenulepingu vormistas hageja oma poja TK’ga 22.06.1999. Hageja kandis seepeale laenulepingus nimetatud summad kostja pangakontole ja samuti otse korteriomandi müüja pangakontole üle 6 osas ja andis sularaha summas 16 084 krooni ajavahemikus 22.06.1999 kuni 17.03.2003. Samuti kandis hageja üle UKi nimel korteriomandi müüjale 234 916 krooni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja laenusaajana tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 01.09.2004. Kostjad ei ole laenu tagastanud, mis tõttu taotleb hageja neilt laenu ja leppetrahvi väljamõistmist solidaarselt.
Kostja TK on võtnud tema suhtes esitatud nõude omaks. Kostja UK vaidleb nõudele vastu. Kostja II on vaidlustanud laenulepingu dokumendi ehtsuse, hageja ei ole tõendanud esitatud maksekorralduste seost väidetava laenuga. Sisuliselt küll kostja ei vaidlusta, et hageja on tasunud osaliselt kostjate eluruumi soetamise kulusid, kuid ta i olnud teadlik selles, et hageja oleks andnud selle summa laenuna. Kostja ei ole laenulepingu pooleks ning tal puudub alus laenu tagastamiseks.
Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja TK poolt vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: - 22.06.1999 sõlmiti HK ja TK vahel laenuleping, mille alusel sai TK laenu summas 450 000 krooni. - Laen kulutati kostjate eluruumi soetamiseks ning makseid tegi hageja nii otse eluruumi müüjale, kui ka kostjale 1, kes tasus nende rahadega eluruumi soetamise eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
Tsiviilasi nr 2-09-9877
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2). Tulenevalt VÕS § 20 lg-st 1 nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 sätetest tulenevalt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 78 lg 1 järgi peab kirjalik tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lgst 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmisid 22.06.1999 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu eluaseme soetamiseks 450 000 krooni. Kostja TK nimetatud asjaolu ei vaidlusta ning võtab hagi õigeks, seega kuulub temalt väljamõistmisele hageja poolt taotletav summa. Kostja 2 sosas hageja leiab, et hagisumma tuleb välja mõista, kuna see oli ka kostja 2 poolt võetud kohustus ja see kasutati abikaasade ühisvara soetamiseks. Kostja 1 leidis muu hulgas ka, et kuna nimetatud laenu on võetud eluaseme soetamiseks koos tollase abikaasaga UK’iga, kelle nimele ka eluase osteti, siis on sihtotstarbeliselt laenatud raha kulutatud eluaseme ostmiseks, mistõttu pool summast tuleb välja mõista UK’ilt. Käesoleval juhul on vaidlusalune leping sõlmitud TKja HK vahel, mille on ka nimetatud pooled allkirjastanud. Lepingu sõlmimise osas pooltel vaidlus puudub. Kuivõrd UK ei ole laenulepingu pooleks, ei esine hagejal tema vastu nõudeõigust, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Seejuures kohus osundab, et laenu sihtotstarbeline kasutamine ei oma vaidlusaluses asjas tähtsust, laenusaajaks on TK, kes on kohustatud isikuks lepingu täitmisel. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et vaatamata sellele, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et hagejalt saadud rahaga soetati kostjate ühisvara ja seeläbi on ka antud kohustuse näol tegemist ilmselt abikaasade ühisvarra kuuluva kohustusega, ei omanda võlausaldaja (antud juhul hageja) seeläbi nõudeõigust teise abikaasa vastu vaidlusaluse laenu tagasimaksele. Ühisvara jagamine on üldjuhul abikaasade vaheline küsimus. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 22.06.1999 sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud leppetrahvi maksmise summas 5 000 krooni. Nimetatule ei ole kostja I vastuväited esitanud ning leppetrahv tuleb hageja kasuks välja mõista.
Tsiviilasi nr 2-09-9877
Kohus mõistab kostjalt TK hageja HK kasuks välja 465 000 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg -st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja ja Kostja 2 menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna haginõue Kostja II vastu jäi rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.