2-08-2103/27 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palus 22.01.2008 esitatud hagis kostjalt välja mõista 470 041,64 krooni, millest põhivõlgnevus on 237 020,82 krooni ja viivised 237 020,82 krooni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja pikema aja vältel OÜ-le Sunsport (pankrotis) erinevaid spordikaupu. Ostja kaupade eest korrektselt ei tasunud. 06.10.2005 andis kostja, kes oli OÜ Sunsport (pankrotis) juhatuse liige, hagejale kirjaliku kinnituse, milles lubas kogu võla, mis selleks hetkeks oli 338 638,68 krooni, tasuda hiljemalt 31.10.2005. Kohustust kostja ei täitnud. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja põhivõlg hageja ees 237 020,82 krooni. Kirjalikus kinnituses, milles kostja lubas kogu võla tasuda hiljemalt 31.10.2005, kinnitas kostja ühtlasi, et juhul, kui ta võlgnevust selleks ajaks ei tasu, kohustub ta maksma hagejale viivist 1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 21.11.2008 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt kostja tasus saadud kauba eest tegelikult vaid 19 420,07 krooni ning OÜ Sunsport (pankrotis) tagastas 90 698,05 krooni eest kaupu. Seega oli kostja põhivõlg hageja ees 228 520,56 krooni. Hageja vähendas viiviste nõuet summani 228 520,56 krooni. 13.01.2009 esitas hageja vastuse kostja 12.12.2008 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt hageja jättis OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõude esitamata pahatahtlikult, ja väitega, mille kohaselt on kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus. Oma taolist väidet ei ole kostja millegagi tõendanud. Hageja on seisukohal, et kahju suuruseks saaks kogu haginõue olla vaid juhul, kui nõude pankrotimenetlusse esitamisel oleks see võimalik täielikult rahuldada. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, nagu oleks pankrotimenetluses nõude esitamata jätmisega lõppenud käendusega tagatud kohustus. Hoolimata sellest, et nõuet pankrotimenetluses ei esitatud, ei saa nõuet seetõttu lõppenuks lugeda. Arvestades seda, et käendajaks on isik, kes oli põhivõlgniku juhatuse liige kuni ettevõtte pankrotistumiseni, siis ei takistanud kostjat miski esitamast vastuväiteid hageja nõudele käesolevas menetluses. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on alusetu ning põhjendamatu. Vastuväidete kohaselt jäi kostjale arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt on hageja asunud seisukohale, et kostja võlgneb hagejale 474 041,64 krooni. Kostja väitis, et hagiavaldusele lisatud dokumendid ei ole piisavad tõendamaks hageja väiteid, et kostja võlgneb hagejale 474 041,64 krooni. Hagiavaldusele lisatud 06.10.2005 garantiikirjast nähtuvalt tuleneb hageja väidetav nõue kostja vastu OÜ Sunsport (pankrotis) poolt maksmata arvetest. OÜ Sunsport (pankrotis) pankrot kuulutati välja 23.02.2006. Pankrotihalduri poolt 26.06.2006 koostatud protokollist nähtuvalt ei ole hageja üldse OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimeneltusse oma nõuet esitanud, mis omakorda viitab asjaolule, et hageja on oma nõude kostja vastu esitanud alusetult. 2(6)

12.12.2008 esitas kostja vastuse täpsustatud hagiavaldusele. 13.10.2008 toimunud kohtuistungil tõusetus küsimus hagi aluseks oleva võlatunnistuse kvalifitseerimisel, pooled möönsid, et garantii saab anda üksnes majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Vaidlusalune dokument, mille pealkiri on garantiileping, on aga antud füüsilise isiku poolt. Seega tuleks esmajoones asuda seisukohale, et hagi aluseks olev dokument on tühine. Samas möönis kostja, et garantiilepinguna pealkirjastatud kokkuleppe näol võib olla tegemist käenduslepinguga, kuid hageja ei ole tõendanud nõude alust. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et põhivõlgnik on pankrotis. Hageja oma nõuet pankrotimenetluses esitanud ei ole. Kostja oli seisukohal, et hageja on püüdnud pahatahtlikult VÕS § 146 lg-st 2 tulenevalt võlausaldaja kohustust vältida ning sellega pankrotimenetluses nõude esitamisest hoiduda. Arvestades, et kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on VÕS § 146 lg 3 järgi kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. See tähendab, et kui hageja nõue väheneb tekitatud kahju võrra, siis antud juhul on tema nõue vähenenud 0 kroonini. Kuna hageja ei ole pankrotimenetluses oma nõuet esitanud ega nõude olemasolu tõendanud, siis ei ole välistatud, et hagejal ei ole üldse OÜ Sunsport (pankrotis) vastu nõuet. Sellisel juhul ei saa tal ka kostja vastu mingisugust nõuet olla. Antud juhul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna hagejal puudub nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu ning seetõttu ei saa tal olla kõrvalkohustusest tulenevat nõuet kostja vastu. Täpsustatud hagiavalduses toodud viiviste arvestus on ebatäpne. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Harry Podneksilt OÜ Inraiko kasuks välja põhivõlgnevuse 228 520,56 krooni ja viivise 228 520,56 krooni. Menetluskulud jättis kohus Harry Podneksi kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on OÜ-le Sunsport (pankrotis) müünud spordikaupu, mille eest ei ole saaja täielikult tasunud. Vaidlus oli nõude aluse üle ja selle üle, kas kostjal on kohustus võlg hagejale tasuda. Hageja nõue kostja vastu tulenes 06.10.2005 kirjalikust dokumendist, mis on pealkirjastatud garantiikirjana (lk 6) ja mille kohaselt vastutab kostja (OÜ Sunsport /pankrotis/ juhatuse liige) oma isikliku varaga hagejale OÜ Sunsport (pankrotis) poolt maksmata arvete eest summas 338 638,68 krooni. 06.10.2005 dokument ei ole garantii, kuna VÕS § 155 lg 1 kohaselt saab garantii anda üksnes isik majandus- ja kutsetegevuses, Harry Podneks on aga osundatud dokumendiga võtnud enda kanda kohustuse füüsilise isikuna. 06.10.2005 dokument ei ole tühine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu, asus kohus seisukohale, et 06.10.2005 dokument on käendusleping VÕS § 142 lg 1 tähenduses, millega kostja käendas hageja ees võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) ja käendaja Harry Podneksi näol on tegemist solidaarvõlgnikega, on hageja otsustada, kelle vastu ta nõude esitab, kas põhivõlgniku või käendaja vastu. Hageja on otsustanud nõude esitada käendaja ehk kostja vastu. VÕS § 153 lg-st 1 tulenevad käenduse lõppemise alused. 3(6)

Põhivõlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei lõpeta käenduslepingust tulenevat õigussuhet. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 31.10.2005 ning võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel kohustus tasuma viivist 1% päevas. Kostja tasus hagejale 19 420,07 krooni ja tagastatud on kaupu koguväärtusega 90 698,05 krooni. Seega on hagejal olnud nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu ning kostja väide, et hagejal puudub nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu, on alusetu. Oma käitumisega on seda kinnitanud ka OÜ Sunsport (pankrotis), kui tagastas hagejale kaupu. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja on võtnud endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.10.2005 OÜ Sunsport (pankrotis) võlg. Kostja võetud kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Kostja väitis, et kuivõrd kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on VÕS § 146 lg 3 mõistes kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. Maakohtu arvates kostja käsitlus ei ole õige, sest kostja ei ole millegagi tõendanud temale tekitatud kahju ulatust. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kahju suuruseks saaks olla kogu haginõue vaid juhul, kui nõude pankrotimenetlusse esitamisel oleks see võimalik täielikult rahuldada. VÕS § 146 lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Riigikohus on 21.12.2006 lahendis nr 3-2-1-113-06 leidnud, et kui pankrotimenetluses selgub, et põhivõlgnikul ei ole vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis käendajale VÕS § 146 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkida ei saa. Seega, kuna pankrotivõlgnikul puudub tegelikkuses vara, millega võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldada, siis ei saa kostjale kahju tekkida selle läbi, et hageja ei esitanud OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud viivise määras 1% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 31.10.2005-23.02.2006 (s.o ajani, kui kuulutati välja põhivõlgniku OÜ Sunsport pankrot, PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega viivise arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt) eest summas 1 930 994 krooni. Kuivõrd hageja poolt esitatud viivisenõue ületab põhivõlgnevust, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses. Kostja on leidnud, et viiviste arvestus on ebatäpne, kuid ei ole vaidlustanud viivise suurust. Seega viivise summas 228 520,56 krooni väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 ja 20.06.2005 otsuses nr 3-2-1-78-08. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. 4(6)

Apellatsioonkaebus Apellant Harry Podneks palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooltevaheline leping oli käendusleping. Tegemist on garantiiga. Füüsilise isiku poolt antud garantii on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Isegi kui füüsiline isik saaks anda garantii, ei ole apellant seda andnud majandusvõi kutsetegevuses ning leping oleks sellel põhjusel tühine. Maakohus pole otsuses põhjendanud, miks on tegemist käenduslepinguga ja selles osas on maakohtu otsus põhjendamata. Juhul, kui oleks tegemist käenduslepinguga, oleks see tühine, kuna tarbijakäenduslepingus tuleb märkida käendaja vastutuse maksimummäär. Apellant leiab, et tema poolt antud käendus saab olla vaid tarbijakäendus. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, millise summaga on piiratud apellandi vastutus ja selle tõttu on käendusleping tühine. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte poolt 06.10.2005 allakirjutatud dokument on käendusleping. Lepingule õigusliku hinnangu andmisel tuleb lähtuda mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 155 järgi on garantii leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma. 06.10.2005 poolte vahel sõlmitud lepingu sisust tuleneb, et kostja kohustub vastutama OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmise eest. 06.10.2005 oli OÜ Sunsport (pankrotis) kohustus tasuda müüdud kauba eest muutunud sissenõutavaks. Seega ei olnud tegemist abstraktse kohustuse tagamisega. Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti tuvastanud, millise lepinguga on tegemist. Kolleegium märgib, et 12.12.2008 vastuses hagile kostja möönis, et 06.10.2005 leping võib olla käendusleping ja 20.01.2009 toimunud korraldaval kohtuistungil on kostja samuti nõustunud sellega, et tegemist oli käenduslepinguga. Seega olid pooled 06.10.2005 lepingule antava õigusliku hinnangu osas üksmeelel. Maakohus nõustus poolte õiguslike väidetega. Kohus ei ole küll TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega, kuid see ei tähenda, et kohus ei võiks nõustuda poolte õigusliku hinnanguga. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et juhul, kui 06.10.2005 vormistatud leping on käendusleping, on see tühine VÕS 143 lg 2 järgi, kuna tegemist on tarbijakäendusega, milles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Kolleegium märgib, et väidet, et tegemist on tarbijakäendusega, ei ole kaebaja esitanud maakohtu menetluses. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või 5(6)