2-10-25034/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-25034 suurtellijad loobusid teenuse sisseostust, mis tulenes peatatud investeerimistegevusest. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri esmalt tuvastatu kohaselt võlgniku raamatupidamist on peetud vastavalt seadustes sätestatule. Võlgniku esitatud info kohaselt tegevus puudub, töötajaid üks – tegevjuhiga. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Hetkel puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks, puuduvad võimalused kaasata äriühinguväliseid investeeringuid. Kuna puuduvad rahalised vahendid ja ka töötajaskond, siis puudub võimalus jätkata tegevust. Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud 27.5.2010. seisuga. Võlgniku esindaja samuti esitanud bilansiandmed 31.12.2009 seisuga, samuti 2009.a. kohta majandusnäitajad, muud andmed esitatud ka 27.5.2010.a. seisuga. Haldur ka iseseisvalt kogunud infot Võlgniku vara ja võlgade kohta. Võlgniku esitatu kohaselt 27.05.2010.a. seisuga: Varad Raha pangaarvetel 0 krooni. Raha kassas 25241,80 krooni. Nõuded: Fecsinar-Servis OÜ 403958,00 krooni, kohustuse täitmise tähtaeg 10.08.2010.a. Bilansivälised nõuded: Apeks Grupp OÜ 157500 krooni, kohustus sissenõutav. Võlgnik nimetatud nõude 2009.a maha kantud, kuna lugenud selle lootuseks. G Ž (Vene FV resident) 622000,00 USD, kohustus sissenõutav. Võlgnik nimetatud nõude 2009.a. maha kantud, kuna lugenud selle lootuseks. Ajutine haldur ei suuda hinnata nõuete sissenõudmise võimalust. Arvestades hetkel avalikest registritest kätte saadava informatsiooniga, siis ajutise halduri hinnangul nõuete 100% rahuldamise tõenäosus on väga minimaalne (nõuete sissenõudmine eeldab kohtuliku menetlust). Põhivarad, kokku jääkmaksumusega 121289 krooni: Sõiduk Volkswagen Caravelle xxx, maksumus 109800 krooni Muu materiaalne põhivara: Sülearvuti HP 8336,75 krooni Sülearvuti Acer 5590,27 krooni Arvuti + monitor Argo Intel 7941,02 krooni Nimetatud varade tegelik turuväärtus teadmata, vara turuväärtus selgub sellel müügil enampakkumise käigus. Üheselt on selge, et kasutatud arutustehnika müügihind jääb ca 1000 kr/tükk kanti. Arvestades hetke turuolukorda sõidukite müügiturul, siis ajutise halduri hinnangu sõiduki turuhind on madalam selle jääkväärtusest. Turuhind selgub alles vara müügil. Võlgniku esitatu kohaselt muu vara puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muu vara olemasolu. Bilansiandmetel VARASID 550292 krooni. Ajutisel halduri hinnangul varade turuväärtus on sellest madalam. Varade realiseerimismaksumust ajutine haldur ei suuda hetkel prognoosida. Kohustused Võlgnikul kokku 51 võlausaldajat, kellest suurim Maksu- ja Tolliamet ning kes alustanud ka sissenõudemenetlust. Maksu- ja Tolliametile 27.05.2010.a. seisuga põhivõlg 3069463,01 kr ja arvestuslikud intressid 488822,30 krooni, kokku 3558285,31 krooni. Võlgniku suureks võlausaldajaks veel Sampo Pank AS, kelle nõudeõigus on summas 463419,23 krooni (liisinglepingud) (nimetatud summa nähtub panga esitatust, võlgniku esitatust ei kajastu vara müügikahjumid). Võlgnevused SEB Liisingule- kasutusrendileping sõidukil Peugeot Partner, võlgnevus seisuga 30.05.2010.a 44354,16 krooni, viivis 575,59 krooni, kokku 44929,75 krooni. Lk 4 / 8

2-10-25034 Võlgnevused töötajate ees (väljamaksmata töötasu, puhkusekompensatsioon ja hüvitised kokku 721311 krooni. Võlgniku vastu erinevad palganõuded 42 endist töötajal. Põhiosa nimetatud nõuetest rahuldatakse Eesti Töötukassa poolt. Pankrotimenetluses puuduvad pandipidajate nõuded. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Võlgniku bilansiandmete kohaselt on võlgnikul võlgu kokku summas 4763549 krooni. Esitatud bilansiandmete kohaselt 27.05.2010 seisuga netovara negatiivne summas 4213257 krooni. Võlgniku ja ajutise halduri tuvastatu kohaselt - kohustused ületavad varasid – seega võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele ja tegevuse jätkamisele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus Võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku maksevõimet ning majandustegevust ja toimida seejuures kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval hetkel võlgniku püsiva maksejõuetuse selged alused PankrS § 1 lg 2 alusel – võlgnikul puuduvad võimalused oma kohustuste täitmiseks Maksu- ja Tolliametile. Samuti püsiva maksejõuetuse selged alused PankrS § 1 lg 3 alusel – võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Ajutise haldur hinnangul ei oma maksevõime tuvastamiseks tähtsust muud finantsnäitajad, kui ainult pankrotiohu näitaja, kuna nimetatu näitab kõige selgemalt äriühingu maksevõimelisust, nimetatud finantsanalüüsi tegemine ei tooks välja seost maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, kuna turul on toimunud järsud negatiivsed muudatused. Puudub reaalne vajadus ettekandes välja tuua võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks finantsanalüüsi tulemusi, sest finantsnäitajad ei võimalda välja tuua seoseid maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste vahel. Seoses selge negatiivse omakapitali ja tegevuse puudumise pankrotiohu näitaja on negatiivne, mis omakorda tähendab selget maksejõuetust. Hinnates kõike eeltoodut pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks lähitulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutise haldur hinnangul võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Lk 5 / 8

Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Maksejõuetuse põhjustest, maksejõuetuks muutumise ajahetk, hinnang juhtorgani tegevusele Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Feksinar tegeles peamiselt ehitustegevusega – metallkonstruktsioonide tootmisega. Võlgniku seaduslik esindaja on maksejõuetuse põhjusena välja toonud järgnevat: Alates 2008 aastast algas nõudluse vähenemine, 2009.aastal on äriühingu majanduslik olukord järjepidevalt halvenenud. Majandusliku seisundi halvenemise põhjuseks on eelkõige majanduskriis, mille tõttu ehitustööde maht järsult vähenes. Samas võlgnikul olid püsikulud, mida tuli kanda. Võlgnik võttis ka riske tegevuses Venemaal. Ajutine haldur ei ole suutnud hetkel tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. Käesolevaks hetkeks tuvastatu kohaselt PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuks muutumise hetkeks võib lugeda jaanuar 2010.aasta, mil oli selge, et puuduvad rahalised võimalused majandustegevuse taastamiseks ning oli ka selge, et ebaõnnestus sisse nõuda G Ž (Vene FV resident) 622000,00 USD. Ajutine haldur ei ole juhatuse liikme tegevuses tuvastanud tegevust, mille osas saaks hetkel kohe selgelt väita, et tegemist oleks raske juhtimisveaga. Hoolsuskohustuse mittetäitmine võib eksisteerida tehingus, kus võlgnik võimaldas Fecsinar-Servis OÜ-le laenu tähtajaga 10.08.2010.a. Kui Fecsinar-Servis OÜ jätab täitamata tasumiskohustuse, siis selle tehingu osas on võimalik esitada etteheiteid juhatuse liikmele seoses hoolsuskohustuse rikkumisega. Samasisuline vastutusküsimus võib tõusetuda ka tehingus G Ž’ga, Etteheiteid võlgniku seaduslikule esindajale on võimalik esitada ka ÄS § 180 lg 51 tuleneva võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse mittetähtaegse täitmisega, kuid selles täpse selguse saamine on võimalik ka edasise menetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Tagasivõitmise võimalustest Võlgnik teinud mitmeid tehinguid oma lähikondsetega. Võlgnikule kuulusid varem ka järgmised sõidukid: kaubik Volkswagen Transporter, reg. märk xxx, vla 1997, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; sõiduk Peugeot Boxer, reg. märk xxx, vla. 2003, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; sõiduk Chevrolet Aveo, reg.märk xxx, vla. 2005, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; TIKI-treiler, reg. märk xxx, vla. 2006, müüdi .10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis. Võlgniku esitatu kohaselt oli need müüdud hinnaga 250000 krooni. Võlgnikule kuulusid varem ka järgmised seadmed: Käsigiljotün NTPS 1000/2, Käsivaltspink XZC 1000/1, Käsipainutus ХОС 200/1,2, Käsisekemasin XASD 280, Lauasaag CTS-125G, Elektrilüne vibronui Т 27, Moodultelling 2 tk. Võlgniku esitatu kohaselt oli need müüdud hinnaga 116000 krooni OÜ-le Fecsinar-Servis. Fecsinar-Servis OÜ on võlgniku lähikondne PankrS § 117 tähenduses. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas nimetatud varade müügihinnad vastavad nende turuväärtusele (tegemist on spetsiifiliste seadmetega, mille kohta ei ole võimalik saada andmeid erinevatest müügiportaalidest), kuid selles on võimalik saada selgust edasise pankrotimenetluse käigus. Võimalikud tagasivõitmise alused tulenevad PankrS § 110. Võlgnik on teinud ka Fecsinar-Servis OÜ-ga erinevaid majandustehinguid (rahaülekanded, finantseerimised). Ajutise halduri hinnangul võivad nimetatud maksed olla tagasivõidetavad PankrS § 113 alusel. Selles on võimalik saada selgust edasise pankrotimenetluse käigus. Lk 6 / 8

5.Avaldada pankroti teade ja esimese üldkoosoleku aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2(kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. IV. Kohtuistung Kohtuistungile ilmunud võlgniku lepinguline esindaja A M jäi avalduse juurde. Ajutise halduri aruandele ja ajutise halduri tasule vastuväiteid ei ole. Palub kuulutada välja pankrot. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palub kuulutada välja pankrot ja välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 15000 krooni ja kulutuse hüvitis 2500 kroonil. V. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust Lk 7 / 8

2-10-25034 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Osaühingu FEKSINAR pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Osaühingu FEKSINAR pankrotimenetluses tööd 15 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 15000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 2500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 15000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni.