Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Viru Maakohus algatas 12.04.2010.a määrusega hagita menetluse ning kohustas puudutatud isikuid Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametit ning Kalev Perlit esitama kohtule oma arvamus likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet esitas 23.04.2010.a Viru Maakohtule oma arvamuse, mille kohaselt nõustub maksuhaldur likvideerimismenetlusega, kuna OÜ-le Nipet-Näpet kuulub jaotamata vara. Puudutatud isik Kalev Perli esitas 07.05.2010.a kohtule oma seisukoha, millest selgub, et Kalev Perli on nõus likvideerimismenetluse läbiviimisega, kuid ta ei ole võimeline täitma likvideerija kohustusi oma tervisliku seisundi tõttu ning palub määrata likvideerijaks Maksim Lonski. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet nõustus 20.05.2010.a esitatud seisukohas Maksim Lonski likvideerijaks määramisega. Avaldaja palub 31.05.2010 avalduses endiselt määrata likvideerijaks Kalev Perli. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohu tuvastas, et OÜ Nipet-Näpet oli äriregistrist kustutatud 22.01.2008, käesoleva ajani aga kuulub OÜ-le Nipet-Näpet korteriomand asukohaga Kreenholmi 9-9, Narva (t.l. 3). Asja materjalidest selgus, et OÜ Nipet-Näpet oli registrist kustutatud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. ÄS § 60 lg 5 kohaselt kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt ÄS § 60 lg-le 4 pidi võlausaldaja esitama likvideerimise taotluse kuue kuu jooksul alates majandusaasta aruande esitamata jätmise teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja KORTERIÜHISTU ÜHTEHOIDEV esitas likvideerimise taotluse 03.03.2010.a, seega hiljem kui kuus kuud OÜ Nipet-Näpet äriregistrist kustutamisest. Võlausaldaja taotles tähtaja ennistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 67 lg-te 1 ja 2 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. ÄS § 218 lg 2 järgi kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui 2(4)

võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Antud juhul ei ole OÜ Nipet-Näpet suhtes likvideerimismenetlust läbi viidud. Vaatamata sellele leiab kohus, et on võimalik sundlõpetamine otsustada ning läbi viia likvideerimismenetlus. Seega tuleb ennistada tähtaeg likvideerimise taotlemiseks. Likvideerimiseta tekiks ka edaspidi kahju avaldajale, mistõttu tuleb kahju tekkimise vältimiseks jagada OÜ-le Nipet-Näpet kuuluv vara. Praegusel hetkel kuulub korter äriühingule, mis ei ole õigusvõimeline (see on kustutatud registrist). Seega ei ole muud võimalust avaldajal olemasoleva nõude rahuldamiseks ning tulevase kahju vältimiseks kui läbi viia likvideerimismenetlus ning vara jagada. ÄS §

lg

alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 203 lg 2 kohaselt võib osaühingu sundlõpetamise avalduse esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg 1 järgi algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. ÄS § 205 alusel toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Kuna kohus tuvastas, et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu äriregistrist kustutatud OÜ-le Nipet-Näpet kuulub vara, mis ei olnud jaotatud, ning likvideerimismenetlust ei olnud läbi viidud, tuleb ennistada äriühing OÜ Nipet-Näpet tähtaeg likvideerimismenetluse taotlemiseks, otsustada sundlõpetamine ja läbi viia likvideerimismenetlus. Kuna kohus otsustas ennistada likvideerimise taotluse esitamise tähtaja, puuduvad vastuväited äriühingu sundlõpetamiseks, siis on põhjendatud sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 602 ls 2 alusel võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama seadustiku paragrahvi 603 lõike üks järgi võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 järgi on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijaks juhatuse liikmed, kui kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab kohus sundlõpetamise korral likvideerijad. 3(4)

Kuna juhatuse liige Kalev Perli keeldus likvideerija kohustuste täitmisest tervislikel põhjustel ning enda likvideerijaks määramiseks on andnud nõusoleku Maksim Lonski, leiab kohus, et OÜ Nipet-Näpet likvideerijaks tuleb määrata Maksim Lonski. Kohtu hinnangul on ta sobivaks isikuks likvideerimise läbiviimiseks. Avaldaja väide, et OÜ Nipet-Näpet likvideerijaks peaks ikkagi olema Kalev Perli ei ole kohtu arvates põhjendatud, sest likvideerija määramiseks on vaja isiku nõusolekut, kuid Kalev Perli enda nõusolekut likvideerija määramiseks andud ei ole. ÄS § 208 lg 2 kohaselt kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb ennistada tähtaeg OÜ Nipet-Näpet likvideerimise taotlemiseks, sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet ja määrata likvideerijaks Maksmi Lonski. TsMS § 606 lg 1 alusel kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule. Kohus on seisukohal, et tuleb OÜ Nipet-Näpet tuleb sundlõpetada ning läbi viia likvideerimismenetlus. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud, samuti ka likvideerimiskulud jätta puudutatud isik OÜ Nipet-Näpet kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.