2-11-7971/36 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 29. juuni 2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-7971 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Kohus täiendab Viru Maakohtu 29. juuni 2012 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-11-7971 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 29. juuni 2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-7971 osa. 2(7)

Hagiavaldus ja hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur väljastanud hagejale 26. jaanuaril 2011 täiteasjas nr 167/2010/2879 täitmisteate 25. jaanuarist 2011, kohtutäituri tasu otsuse 21. detsembrist 2010 ja Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375. Täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr 167/2010/2879 täitedokumendiks Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375, võlgnikuks hageja ja nõude sisuks sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet (solidaarselt OÜ Nipet-Näpet). Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1010375 resolutsiooni p-s 3 on määratud – sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet. Hageja väitel on täitedokument täidetud juba enne täitemenetluse alustamist ning seega puudus alus täitemenetluse alustamiseks. Täitmisteate kohaselt on täitmisele kuuluvaks nõudeks sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet. Sundlõpetamine toimub kohtu poolt kohtumääruse tegemisega. Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-10375 on OÜ Nipet-Näpet sundlõpetatud ja seega on nõue täidetud. Osaühing loetakse lõpetatuks lõpetamise kande tegemisega äriregistrisse. OÜ NipetNäpet registrikaardile äriregistris on likvideerimiskanne tehtud 23. juulil 2010, s.o ligikaudu viis kuud enne täitemenetluse alustamist ja seega puudub nõue. Hageja väitel ei ole hageja kui füüsiline isik Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375 alusel algatatud täitemenetluses kohustatud isikuks ja seega on tema suhtes täitemenetluse algatamine vastuolus seadusega ning menetlus tuleb lõpetada. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375, mis on tehtud OÜ Nipet-Näpet suhtes, mitte hageja kui füüsilise isiku kohta. Hagejal puudub õigus OÜ Nipet-Näpet sundlõpetamiseks, samuti ei ole alust nõuda täitemenetluses nimetatud nõude täitmist likvideerijalt. Hageja väitel ei ole kohtutäitur teinud otsust hageja 01. veebruari 2011 kaebuse suhtes, milles hageja palus täitemenetlus lõpetada ja tühistada kohtutäituri tasu otsus. Seega ei ole hagejal muud võimalust oma õiguste kaitseks, kui esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja palub tunnistada Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375 alusel algatatud täiteasjas nr 167/2010/2879 sundtäitmine lubamatuks ning jätta täitemenetluse kulud kostja kanda. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastuseks kostja väidetele teatab hageja, et kostja pole mõistnud täitedokumendi tähendust. Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375 resolutsioonis ei ole hagejale mingisugust kohustust pandud, hageja pole ka tsiviilasjas nr 2-10-10375 olnud menetlusosaliseks. Hageja oli määratud OÜ Nipet-Näpet likvideerijaks. Likvideerija õigused ja kohustused tulenevad seadusest, likvideerimismenetluse kestvust seadus ei sätesta. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: äriregistri kaart (t.l.-5); täitmisteade (t.l.-6-7); kohtutäituri tasu otsus (t.l.-8-9); kohtumäärus (t.l.-10-13); kaebus kohtutäituri otsusele (t.l.-77-78).

2-11-7971 Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-10375 täitedokument ja kuna hageja kui OÜ Nipet-Näpet likvideerija ei täitnud seda kohtumäärust, pöördus kostja määruse täitmiseks kohtutäituri poole. Hageja kui likvideerija kohustuseks oli jaotada OÜ Nipet-Näpet allesjäänud vara, korteriomand aadressil XXX, ja OÜ Nipet-Näpet võlakohustused kostja ees. Alles peale täitemenetluse nr 167/2010/2871 algatamist andis hageja võlakohustused OÜ Nipet-Näpet ees üle kolmandale isikule, kes need kostjale tasus. Peale seda müüs hageja 04. novembril 2011 korteri nr 9 kolmandale isikule ja sellega oli likvideerimise protsess lõpetatud. Täitemenetlus alustati 2010. aasta detsembris ning OÜ Nipet-Näpet vara ja võlakohustuste jaotamisse teostas hageja alles 2011. aasta sügisel. Kostja peab võimalikuks, et kohtutäitur formuleeris oma nõuded hageja kui likvideerija vastu ebatäpselt, kuna OÜ Nipet-Näpet sundlõpetamise kohtumäärus ei tähendanud veel, et hageja kui likvideerija on teostanud kõik OÜ Nipet-Näpet lõpetamise toimingud. OÜ Nipet-Näpet oli maakohtu registriosakonna poolt lõpetatud juba 2009. aastal, kuid siis ei jaotanud mitte keegi OÜ Nipet-Näpet vara ning kostja pöördus uuesti Viru Maakohtusse OÜ Nipet-Näpet korduvaks likvideerimiseks. Kostja väitel alustati täitemenetlust nr 167/2010/2871 hageja kui likvideerija suhtes, kes oli likvideerijaks määratud Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-10375. Kostja väitel pöördus ta 2010. aasta detsembris kohtutäituri poole, kuna Viru Maakohtu 01. detsembri 2010 selgituste kohaselt ei ole kohus kohustatud teostama kontrolli likvideerija kohustuste täitmise üle ning kostja ei vastuta selle eest, et kohus keeldus kontrolli teostamast. Kostja palub kohtul otsuses kajastada, et täiteseadusandlus on vastuolus põhimõttega vastutusest mitteõiguspäraste tegude eest. Põhiseaduse § 10 kohaselt õigused ja kohustused, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas, peavad vastama demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Kostja leiab, et õigusriigi põhimõtetele ei vasta sissenõudja vastutus kohtutäituri toimingute eest. Muu hulgas on nende põhimõtetega vastuolus TMS § 221 lg 4 norm. Kehtiv TMS ei võimalda hagis täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks kaasata kostjana kohtutäiturit. Seadusandlik kohtutäituri eemaleviimine tsiviilõiguslikust vastutusest põhjendamatu täitemenetluse alustamise eest on samuti vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Kostja leiab, et kuna hageja oli Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 210-10375 määratud OÜ Nipet-Näpet likvideerijaks, oli hageja tsiviilasjas menetlusosaliseks. Hageja kui likvideerija oli OÜ Nipet-Näpet esindaja likvideerimismenetluses ning oli kohustatud täitma Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-10-10375. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: kostja 08. juuni 2009 kiri (t.l.-86); vastus avaldusele (t.l.-87); puudutatud isiku seisukoht (t.l.-88); teade (t.l.-89); arvamus (t.l.-90); kostja 02. juuli 2010 kiri (t.l.-91); kostja 22. novembri 2010 kiri (t.l.-92); kohtu vastus (t.l.-93).

2-11-7971 Hageja nõudeks on tunnistada Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1010375 alusel algatatud täiteasjas nr 167/2010/2879 sundtäitmine lubamatuks. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375 resolutsiooniga kohus ennistas tähtaja OÜ Nipet-Näpet likvideerimise taotlemiseks, sundlõpetas OÜ Nipet-Näpet ja määras kostja OÜ Nipet-Näpet likvideerijaks (t.l.-10-13). Kohtutäitur on algatanud kostja täitmisavalduse ja Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 210-10375 alusel täiteasja nr 167/2010/2879, võlgnikuks on hageja, nõude sisuks sundlõpetada OÜ Nipet-Näpet (t.l.-6-7). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel on täitedokument täidetud enne täitemenetluse alustamist, hageja ei ole täitemenetluses kohustatud isikuks. Kostja väitel alustati täitemenetlust nr 167/2010/2871 hageja kui likvideerija suhtes, kes oli likvideerijaks määratud Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-10375. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ei ole täitemenetluses kohustatud isikuks ehk võlgnikuks. Kohus juhindub Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2011 kohtumääruse põhjendustes märgitud seisukohast õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 2 ja lg 4 kohaselt, likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Vastavalt TsÜS § 40 allub juriidilise isiku likvideerimine kohtulikule kontrollile. Kohus järeldab, et Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-10375 ei ole täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 mõttes ning seda ei saa täita kohtutäitur ning seega ei ole hageja ka võlgnikuks TMS tähenduses. TMS § 221 lg 1 kohaselt, võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus asub seisukohale, et sundtäitmine on lubamatu ka juhul, kui sundtäitmisele on võetud nõue, mida ei ole üldse tekkinud ning täitemenetlus on isiku suhtes alustatud põhjendamatult. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja hageja suhtes toimuv sundtäitmine Viru Maakohtu 10. juuni 2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-10375 alusel täiteasjas nr 167/2010/2879 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus selgitab, et TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. 5(7)

2-11-7971 Kohus ei arvesta kostja väitega, et TMS § 221 lg 4 on vastuolus Põhiseaduse § 10 ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Kohus on seisukohal, et kostja viidatud säte ei ole käesoleva otsuse tegemisel asjakohane. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 31 lg 1 kohaselt, kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse ja vastavalt KTS § 52, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Kohus ei määra sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendis kindlaks kohtutäituri tasu ega lahenda ka kohtutäituri tasu väljamõistmist menetlusosaliselt TMS § 221 lg 4 alusel. Kohtutäituri tasu väljamõistmise kohustatud isikult lahendab otsusega kohtutäitur ja seega ei ole kostja viidatud TMS § 221 lg 4 käesoleva otsuse tegemisel asjassepuutuv. Kohtutäituri tasu põhjendamatult väljamõistmise korral on kostja õigused kaitstud kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse esitamise õigusega TMS § 217 ja 218 tulenevalt. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks sundtäitmine. Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 28. veebruaril 2011 kehtinud TsMS § 122 lg 2 kohaselt, hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning vastavalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. /---/. Hageja väitel vabaneb ta hagi rahuldamise korral kohustusest tasuda kohtutäituri tasu kokku 187,90 eurot. Seega on hüve väärtuseks, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral 187,90 eurot. Kohus leiab, et hagihind moodustab 187,90 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Viivis menetluskuludelt Hageja esitas taotluse välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lähtuvalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/ ning vastavalt TsMS § 173 lg 4, menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab 6(7)

2-11-7971 kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis ning vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtule ei esitanud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ei saa kohus lahendada menetluskuludelt viivise arvestamise nõuet. Menetluskuludelt viivise arvestamise nõude saab esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses. Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tuleb jätta läbivaatamata. Hagejale on õigus sama nõue esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses. Hagi tagamine Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 kohtumäärusega peatas kohus hagi tagamiseks Viru tööpiirkonna kohtutäituri Krista Järveti menetluses oleva täiteasja nr 167/2010/2879 menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-7971. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole esitanud taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kohus leiab, et vajalik on jätta kehtima täitemenetluse peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuna kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik