2-04-412
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-412
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi M hagi PK’e vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
40 000 krooni
Menetlustoiming
menetluse uuendamine ning kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
-
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: aktsiaselts M (registrikood XXX asukoht XXX) hageja esindaja: advokaat Indrek Naur (Juhkentali Advokaadibüroo OÜ, Juhkentali 52, Tallinn 10132; epost [email protected]) kostja: PK (isikukood XXX; elukoht XXX) kostja esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, Tartu mnt 16, Tallinn 10117; e-post [email protected]) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ KV(registrikood XXX; asukoht XXX iseseisva nõudeta kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, Tallinn 10115; e-post [email protected])
7. juuni 2010.a, kirjalik menetlus
Aktsiaselts M esitas 27.04.2004.a kohtule hagi PK’e vastu aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks. Kohus on lubanud 25.08.2004.a määrusega astuda protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ KV. 04.10.2007.a määrusega peatas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-0740414 kohtulahendi jõustumiseni. 04.05.2010.a esitasid pooled kohtule avalduse menetluse taastamiseks ja menetluse lõpetamiseks kompromissi kinnitamisega. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses ja üksnes tervikuna.
Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi kolmanda ja neljanda lõike järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus poolte taotlusel peatatud menetluse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu
2-04-412 tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-ga 1 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 62 lg 3 sätestas, et juhul, kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda, arvestades, et hagejal on kompromissi kinnitamise korral õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 80 lg 2 kohaselt oli kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet sama seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud kohustused. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS ei sätestanud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulude hüvitamist. Seega jätab kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda. Kohus märgib täiendavalt, et ka kehtiva TsMS § 167 lg 2 jääksid kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.