Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel oli 15.04.2006.a. sõlmitud kliendileping nr. 4650161, mille p.l. kohaselt oli kliendil võimalus vastavate tehniliste tingimuste olemasolul sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu p. 2 kohaselt kohustusid pooled omavahelistes lepingulistes suhetes juhinduma muu hulgas ka Üldtingimustest. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 19.10.2006.a. leping nr 5470581 , mille alusel hageja andis kostjale 3 aastaks tasuta kasutusse arvutikomplekti Ordi +17" monitor tingimusel, et kostja kasutab toodet „Kodulahendus" vähemalt 3 aastat, arvates lepingu sõlmimisest. Seadme üleandmise-vastuvõtmise akti alusel andis hageja 19.10.2006.a. kostjale üle arvutikomplekti, mille vastuvõtmist kinnitab kostja oma allkirjaga aktil. Kostja kasutas alates 24.10.2006.a. toodet KODULAHENDUS aadressil xxxx. Toote kasutamise aluseks olevat kirjalikku lepingut pooled ei ole sõlminud. Kostja poolt tellimuse esitamise ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Tulenevalt VÕS § 8 lg. 1 leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 11 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tulenevalt VÕS § 9 lg. 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tulenevalt seadme kasutuslepingu nr. 5470581 p.-st 5.7 oli kliendil kohustus osta vastav arvuti välja lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral ükskõik kumma poole poolt vastavalt lepingu p.-s 11 sätestatule. Vastavalt lepingu p.-le 8.7 oli Elionil õigus seadme kasutusleping üles öelda tootelepingus või seaduses sätestatud alusel. Kostjaga on 28.11.2007.a. sõlmitud järelmaksu müügileping nr. 7165069, mille kohaselt ostis kostja müüjalt LCD televiisori Philips kogumaksumusega 10 998 krooni. Järelmaksu müügilepingute p. 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja Elion Ettevõtted AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta, kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed Elion Ettevõtted Aktsiaseltsile vastavalt Elioni poolt esitatud arvetele. Makse mittetähtaegse tasumise korral on viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid nr 05200802254238; 04200801794210; 03200801334350; 02200800876396; ning hageja lõpetas kostjaga sõlmitud sideteenuse kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte toote „kodulahendus" kasutamise osas 30.04.2008.a. elektroonilise side seaduse § 100 lg. 2 alusel seoses võlgnevusega. Kostja ei täitnud seadme kasutuslepingu p. 1, mille kohaselt tulnuks tal kasutada toodet 3 aastat. Kostja kasutas seadmeid kuni 30.04.2008.a., s.o. vähem kui kaks aastat. Hageja ütles 30.04.2008.a. üles ka seadmekasutuslepingu lepingu punkt 8.7. alusel, kuna hageja lõpetas tootelepingu seaduses ettenähtud alusel seoses võlaga. Tulenevalt seadmekasutuslepingu p.-st 11 ja 5.7. tuli kostjal seadmete komplekt välja osta ning tal oli kohustus tasuda 5 000 krooni, mis on kantud arvele 05200802254238.

Hageja ütles 30.04.2008.a. järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu lepingu p. 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja esitas 02.04.2008.a. ja 02.05.2008.a. kostjale võlanõuded. Kostja ei ole võlanõuetele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Kokku on võlgnevuse summa 21 715 krooni ja 86 senti, mis sisaldab võlga toote „kodulahendus" teenuste eest, arvutikomplekti väljaostu tasu, võlgnevust järelmaksu osamaksete eest ja kuni lepingu lõpetamise kuupäevani arvestatud intressid, kokku summas 19 455 krooni ja 18 senti, viivist summas 173 krooni ja 60 senti Elioni Üldtingimuste p. 6.11.kohaselt määras 0,15 % päevas tasumata summalt (s.o. aastas 54, 75%), viivist summas 1 614 krooni ja 08 senti järelmaksu teenuste eest, võla sissenõudmiskuludest 473 krooni Elioni hinnakirja p. 2.8.2. alusel ja Eloni Üldtingimuste p. 6.10 alusel, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21 715 krooni ja 86 senti nõudes. Viru Maakohtu 26.11.2009.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-08-57041 lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle hagimenetlusse. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena 19 928 krooni ja 18 senti, viivised kokku 1 787 krooni ja 68 senti, kokku 21 715 krooni ja 86 senti, samuti välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kulud 250 krooni, s.o. riigilõiv mida hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ning kohtukuluna riigilõiv hagilt 5 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 100, 101 lg 1 p.l ja p.6.,108 lg. 1, VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning taotleb TsMS §407 lg. 1 ja lg 2 kohaselt tagaseljaotsusega hagi rahuldamist kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid kliendileping, seadme üleandmise-vastuvõtu akt, üldtingimused, järelmaksu müügileping, arved, võlanõue, viivise arvestus, riigilõivu tasumise dokumendid, esindust tõendavad dokumendid, hinnakiri. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 01.04.2010.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud, kuigi politsei vahendusel on talle hagimaterjal 28.04.2010.a. kätte toimetatud, mida tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad lepingul. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 5 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 01. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.