Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 05.02.2008.a. toimus Lääne-Virumaal liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes, olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, juhtis sõidukit xxxx, reg.märk xxxx, ning sõitis otsa sõidukile xxxx, reg.märk xxxx. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varakahju A N’ile. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki joobeseisundis juhtimises on tõendatud LKF andmebaasis olevate andmetega. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud Ergo Kindlustuse AS poolt liikluskindlustuse tavalepinguga. Sellest tulenevalt hageja hüvitas kannatanule varakahju summas 20 000 krooni. Hageja kahjujuhtumi käsitlemise kulud on 3 000 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvise ja käsitluskulude katteks kokku 23 000 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5 000 krooni. Hagi on esitatud LKindlS §-de 48 lg. 2 p.-de 2 ja 4 ning lg. 3 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja nõus lahendama asja kompromissiga. Juhul, kui kostja kohtule kohtu määratud ajaks hagile ei vasta, taotleb hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldamist. Hagiavaldusele on lisatud asjaolusid tõendavad liikluskindlustuse tavaleping, LKF liiklusõnnetuse andmed, liikluskahju väljamaksu arvestus-otsus, tagasinõue, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendav volikiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 19.11.2009.a. määrusega võttis Ergo Kindlustuse AS hagiavalduse hagis A M vastu liikluskahju 23 000 krooni nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud, kuigi 27.04.2010.a. on hagimaterjal kostjale kätte toimetatud. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 27.05.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad Liikluskindlustuse seaduse ja Võlaõigusseaduse vastavad sätteid. LKindlS § 48 sätestab kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas liikluskahju, eksides liiklus- või kindlustusõiguse normide vastu. Liiklusseaduse § 20 lg. 3 kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, ja p. 4 järgi kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Kuna kostja ei omanud liiklusõnnetuse toimumise ajal vastavat juhtimisõigust ja oli ka alkoholijoobes, siis saab

hagejal olla LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 ja p. 4 alusel regressiõigus kostja vastu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg. 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju on tekkinud kostja süülise käitumise tagajärjel. LKindlS § 48 lg. 3 nõutakse tagasinõudega sisse ka kahjujuhtumi käsitluse põhjendatud kulu, mida hageja nõuab summas 3 000 krooni. Seega kuulub hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele tervikuna summas 23 000 krooni. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas LKindlS § 48, VÕS § 1043 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik.

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.