Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.03.2010.a esitas võlausaldaja Islay OÜ Viru Maakohtule avalduse võlgniku Mere Vara OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 01.04.2010.a määrusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse. Viru Maakohtu 19.04.2010.a määrusega määrati ajutiseks halduriks Erik Savi. Ajutist pankrotihaldurit kohustati esitama kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 17.05.2010.a. 18.05.2010.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt: I Võlgniku äriregistri kood on 11324148 Võlgniku esmakanne äriregistrisse on tehtud 17.11.2006. 2) Käesoleval hetkel on esindaja on võlgniku esindajaks Risto Tammo juhatuse liige, isikukood XXX. Juhatuse liikmeteks on olnud ka Ivo Kõpper isikukood XXX ning Kristjan Thor Vähi juhatuse liige, isikukood XXX Võlgniku juhatuse liige on olnud ka Jaan Kõpper, elukoht Tallinn, isikukood XXX (kuni 18.12.2008.a. 3) Registreeritud asukoha aadress: XXX. Võlgnik on tegutsenud ka aadressil XXX (võlgniku aadress muudeti äriregistri kandega 30.01.2009.a.) ja XXX) Tegevusalad: kinnisvara arendus. II Andmed ajutise halduri tegevuse kohta. PankrS § 22 lg-te 2-5 alusel, teostas ajutine pankrotihaldur järgmiseid toimingud: Esitasin võlgnikule kohtumääruse ja taotluse, milles nõudsin võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, samuti muud teavet, seletusi ja dokumente; Suhtlesin kolmandate isikutega, kelle valduses oli andmeid Võlgniku majandustegevuse kohta. Küsisin võlgnikult täiendavaid andmeid. Saatsin järelpärimised krediidiasutustesse ning kohalike omavalitsuse- ja riigiasutustesse ja teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, et teha kindlaks võlgniku varade, sh kohustuste, olemasolu; suhtlesin vastavate asustuste esindajatega. Kontrollisin, kas võlgniku vara katab massikohustused ja pankrotimenetluse kulud; Tutvusin võlgniku registritoimikuga ja äritoimikuga kohtu registriosakonnas ning taotlesin krediidiasutustest väljavõtteid võlgniku pangatehingute kohta. Andsin hinnangu võlgniku ja analüüsisin võlgniku majandustegevust iseloomustavaid dokumente; Andsin hinnangu võlgniku varalisele seisundile. Selgitasin välja võlgnikku puudutavad täitemenetlused. III Võlgniku m a j a n d u s t e g e v u s, h i n n a n g Võlgniku varaliseleseisundile Võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmiseks on aluseks võetud Võlgniku esindajate, lähikondsete ning kolmandate isikute poolt esitatud teave, samuti on kasutatud järelpärimiste tulemusel ning registrite ja ametiasutuste toimikutega tutvumisel saadud teavet. Majandustegevus. Ü levaade aastatest 2007-2010. Võlgniku majandustegevus algas 2007 aasta alguses, selle kulgedes soetati kinnistud, mille arendamisega hakati tegelema. Majandusaasta lõppedes olid projektid staadiumis, mis võimaldasid esimese eramu ehitamisega alustada 2008 aasta alguses. Seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku summas 8 877 628 krooni väärtuses. See koosnes peamiselt müügiks ostetud kaubast summas 8 866 565 krooni (kinnistud XXX ning XXX Tallinna linnas), nõuetest ja ettemaksudest summas 10 602 krooni (käibemaksu ettemaks). Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 9 306 277 krooni. See koosnes peamiselt: lühiajalised laenud ja võlakirjad 2 265 000 krooni (omanikelt saadud laenud), muud võlad 81 277 krooni, laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 6 960 000 krooni (pangalt saadud laenud). Majandusaasta kahjum moodustas 428 649 krooni. Omakapital oli 428 649 krooni ulatuses negatiivne. Aasta 2008-2009. 2008 aasta jooksul tegeleti müügiks ostetud kinnistute hoonete ehitamise näol nende väärtuse tõstmise ning müügiks ettevalmistamisega. Kuid kinnisvaraturul toimuva järsu languse foonil muutus 2008-2009 aasta jooksul küsitavaks ettevõtte tegevuse jätkamise 3(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

võimalikkus. Ilmselgelt ei olnud arendavate kinnistute võimalik müügiväärtus enam kooskõlas nende arendamiseks võetud laenukohustustega. 13.03.2009.a. algatati Viru Maakohtu poolt võlgniku pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-09-5469), asja menetlev kohtunik Natalja Losevtsova. Seisuga 31.03.2009 oli võlgnikul vara kokku summas 20 463 329 krooni väärtuses. See koosnes a) raha pangaarvel summas 1 628 292 krooni, b) käibemaksu ettemaks summas 325 275, c) põhivarast (lõpetamata ehitus) jääkmaksumusega 18 509 762 krooni. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 23 012 114 krooni. See koosnes peamiselt: a) võlad hankijale 5 453 888 krooni (seoses arendavate kinnistutel ehitamisega) a) mitmesugustest võlgadest summas 500 000 krooni (leppetrahv), b) pikaajalistest kohustustest (pangalaenud) summas 17 058 225 krooni. Majandusaasta kahjum moodustas 2 120 136 krooni. Omakapital oli miinuses 2 548 785 krooni võrra. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu, kulgemas oli pankrotimenetlus: pankrotiasja ettevalmistamise staadium, määratud oli ajutine haldur, kelleks oli allakirjutanu. Pankrotimenetluse ajal muutus oluliselt võlgniku vara ja võlgade koosseis. Võlgnik sõlmis pankrotimenetluse ajal kolm ettevõtte üleandmise lepingut: 1. Baltic Property Fund OÜ, KTV Holding OÜ, Mere Vara OÜ, O K, Krandul OÜ vahe l sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitoimingute raamatu reg nr 1852) (edaspidi nimetatud Leping). Lepinguga omandas võlgnik kaks erinevat ettevõtet: a) Baltic Property Fund OÜ-le kuuluvad asjad, õigused ja kohustused (edaspidi BPF); b) KTV Holding OÜ-le kuuluvad asjad, õigused ja kohustused (edaspidi KTV). 2. OÜ Thor Sport, OÜ Vista Consult ning Mere Vara OÜ vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitoimingute raamatu reg nr 1664) (edaspidi nimetatud samuti Leping). Lepinguga omandas võlgnik kaks erinevat ettevõtet: a) OÜ-le Thor Sport kuuluvad asjad, õigused ja kohustused b) OÜ-le Vista Consult kuuluvad asjad, õigused ja kohustused 3. Männituka Kinnisvara OÜ ning Mere Vara vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitoimingute raamatu reg nr 11854) (edaspidi nimetatud Leping). Lepinguga omandas võlgnik Männituka Kinnisvara OÜ-le kuuluvad asjad, õigused ja kohustused. Lepingud on sarnased ning nende sisuks on erinevate ettevõtete üleandmine OÜ-le Mere Vara. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste ülemineku korral omandajale üle kõik ettevõttega seotud kohustused Lepingute sõlmimise asjaolude suhtes on võlgnik andnud järgmise selgituse (kirjaviis muutmata):Eelmise aasta lõpust drastiliselt halvenenud maailma ja eesti majandus kriis viis kinnisvara hinnad vabalangusse ja muutis kinnisvara likviidsuse olematuks. See lõi jalad alt meie kinnisvara objektidega seotud äridel. Otsisime ja pakkusime üle poole aasta pangale erinevaid lahendusi samal ajal isiklikest ressurssidest makseid toteerides. Vaatamata kõigile püüdlustele leida lahendusi see ei õnnestunud ja jätkuvas majanduslanguses oli ikkagi näha, et kogu kinnisvara äri läheb pankrotti. Sooviga säilitada tegutsevad firmad koondasime kinnisvara objektid ja kohustused ühte firmasse. Lepingutest tulenevalt oli võlgniku varade ja võlgade bilansiline koosseis seisuga 01.11.2009.a järgnev: VARA bilansiline väärtus seisuga 01.11.2009.a. kokku 81 536 055,57 krooni, mis koosneb peamiselt: a) raha 1 630 970,32 krooni, b) ostjatelt laekumata arved 365 484,90 krooni, c) mitmesugused nõuded summas 20 000 krooni, d) viitlaekumised summas 90 384 krooni, e) maksude ettemaksed ning muud ettemaksud summas 443 115,73 krooni, f) varud summas 74 040 775,91 krooni – tegemist on müügiks soetatud kinnisvaraga. Võlgniku vara tegelik väärtus ei vastanud siiski bilansilisele ning oli ajutise halduri hinnangul järgmine. Sisuliselt koosnes võlgniku vara peamiselt alltoodud kinnistutest. a) raha oli väärtuses 1 630 970,32 krooni. b) ostjatelt laekumata arvete (bilansiline väärtus 365 484,90 krooni), mitmesuguste nõuete (bilansiline väärtus 20 000 krooni) ja viitlaekumiste (bilansiline väärtus 90 384 krooni) tegelik väärtus arvestades seda, kelle vastu on nõuded suunatud, oli nullilähedane. c) maksude ettemaksete ning muude ettemaksude (bilansiline väärtus 443 115,73 krooni) suhtes hinnangu andmiseks oli vajalik täiendava makse puudutava revisjoni läbiviimine, d) varude (bilansiline väärtus 74 040 775,91 krooni) tegelik väärtus oli (vara on grupeeritud ning hinnatud asukoha kaupa) alljärgnev:

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

registriosa 13167202, Paldiski, XXX, elamumaa 4405 m2 registriosa 13167302, Paldiski, XXX, elamumaa 3746 m2, registriosa 13167402, Paldiski, XXX, maatulundusmaa 3402 m2, registriosa 13167002, Paldiski, XXX, transpordimaa 3118 m2, kokku väärtus u 500 000 krooni. 3. registriosa 23086301, korteriomand XXX, Tallinn, 77,3 m2, registriosa 23086701, korteriomand XXX, Tallinn 33,2 m2 kokku väärtus u 2 000 000 krooni, 4. registriosa 21857901, korteriomand XXX, Tallinn, 60,6 m2, registriosa 21857301, korteriomand XXX, Tallinn 58,2 m2 kokku väärtus u 3 000 000 krooni, 5. registriosa 18213101, korteriomand XXX, Tallinn 37,4 m2, registriosa 18213301, korteriomand XXX, Tallinn 47,5 m2, registriosa 18213501, korteriomand XXX, Tallinn 15,0 m2, registriosa 18213601, korteriomand XXX, Tallinn 23,7 m2, kokku väärtus u 1 500 000 krooni. 6. registriosa 15351401, 2657/21832 suurune mõtteline osa pindalast 1080 m2 jakorteriomandist XXX, Tallinn väärtus u 2 500 000 krooni, 7. registriosa 2482205, korteriomand XXX, Pärnu 57,9 m2 väärtus u 500 000 krooni, 8. registriosa 2551505, korteriomand XXX, Pärnu 50,8 m2 väärtus u 500 000 krooni, 9. registriosa 2553404, korteriomand XXX, Pärnu 101 m2 väärtus u 1 500 000 krooni,

VÕLAD

KOHUSTUSED (bilansilised) võlgniku andmeil seisuga 01.11.2009.a. olid kokku 157 890 624,22 krooni, koosnedes peamiselt: a) võlad hankijaile 1 337 929,88 krooni, b) leppetrahv 620 200 krooni, c) pikaajalistest pangalaenude tagasimaksetest 18 189 399,29 krooni, d) lühiajalistest krediidiasutustelt summas 25 945 885,26 krooni, e) ostjate ettemaksed 666 273 krooni, f) maksuvõlad 519 543,28 krooni, g) intressivõlad 1 057 031,63 krooni, h) lühiajalised eraldised 67 736 422,50 krooni, i) konverteeritavad võlakohustused 1 284 902,11 krooni, j) võlad panga- ja muudest laenudest 59 342 636,56 krooni. Võlgniku kohustused koosnesid viie erineva ettevõtte kohustustest, mille tegevus oli peamiselt seotud kinnisvaraarenduse ning investeerimisteenuste osutamise, vahendamise jms-ga. Olemasolevatel andmetel olid suurimad võlausaldajad erinevad finantsasutused. Ajutisele haldurile ei esitatud kogu raamatupidamisdokumentatsiooni, seega ei olnud võimalik olnud kontrollida kõikide kohustuste aluseid. Kokku oli võlgniku vara väärtus seisuga 01.11.2009.a. umbes 18 500 000 krooni ning võlad 157 890 624,22 krooni. Võlgnik oli ilmselgelt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud ning esitatud ei ole mingeid andmeid vara ja võlgade kohta, seetõttu ei pruugi alljärgnev kajastada võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Kolmandate isikute käest saadud andmete kohaselt on võlgniku vara ja võlad alljärgmised.

V A R A.

Võlgnik omab arvelduskontot nr XXX Swedbank AS-s (avati 01.09.2008), mille saldo 23.04.2010 seisuga on EEK 1 092.91 . Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr. XXX. Arvelduskonto jääk seisuga 29.04.2010.a. on 11.61 EEK. Nimetatud konto allkirjaõiguslik isik on Kristjan-Thor Vähi (isikukood XXX). Konto juures omavad teleteenuste kasutamise õigust Ivo Kõpper (isikukood XXX) ja Kristjan-Thor Vähi. Nimetatud konto on arestitud 22.04.2010.a seoses pankrotimenetluse algatamisega. AS-s SEB Pank omab võlgnik kontot nr XXX (arvelduskonto), saldo 1,630,574.37 EEK (üks miljon kuussada kolmkümmend tuhat viissada seitsekümmend neli .37 EEK). Konto arestitud 23.04.2010.a Arvelduskonto on eelnevalt arestitud kohtutäitur Marek Laanemets poolt. Arvelduskonto allkirjaõiguslik isik on IVO KÕPPER (isikukood XXX). Võlgnikule kuulub 4 kinnistut: a) aadressil XXX Pärnu 508/33297 mõttelist osa kinnistust 2551505 ja reaalosa mitteeluruum nr. 12, mille üldpind on 50,80 m2 ja mille tähistus plaanil on 12, lisaks lahuspind 5,2 m2 ja rõdu 13,7 m2. Kinnistut koormab hüpoteek summas 2 300 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252, Tallinna linn) kasuks. Hüpoteek summas 300 5(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

000,00 krooni Islay OÜ (registrikood 11333456) kasuks. Isiklik kasutusõigus aktsiaselts PÄRNU VESI (registrikood 10120395, Pärnu linn) kasuks. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja kuni 01.01.2009. aastal tasuta isiklik kasutusõigus torustike kaitsetsooni ulatuses vastavalt Lepingu punktile nr. 3 Kaaskoormatud kinnistud nr 2550405, 2550505, 2550605, 2550705, 2550805, 2550905, 2551005, 2551105, 2551205, 2551305, 2551405, 2551605, 2551705, 2551805, 2551905, 2552005, 2552105, 2552205, 2552305, 2552405, 2552505, 2552605, 2552705, 2552805, 2552905, 2553005, 2553105, 2553205, 2553305, 2553405, 2553505, 2553605, 2553705, 2553805, 2553905, 2554005, 2554105, 2554205, 2554305, 2554405, 2554505, 2554605, 2554705, 2554805, 2554905, 2555005. Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kasutuskorra kokkulepe vastavalt 31.07.2006.a. lepingu ptk.-le IV. 31.07.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.09.2006. Märkus üürilepingu (üürilepingu pool: Marko Arro (isikukood XXX)) kohta tähtajaga 24.01.2028 . 22.06.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.07.2009. b) kinnistu registriosa 3129101, elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX. 1388 m2. Kinnistut koormavad hüpoteek summas 5 850 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, kaaskoormatud kinnistud: 24256701; 24256801 ja hüpoteek summas 17 350 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks, kaaskoormatud kinnistud: 24256701; 24256801. c) 2017/4034 mõttelist osa kinnistust registriosa 24256701, elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX. 1442 m2 2017/4034 ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 201,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 1. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandi nr. 24256801 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 29.09.2008 kinnistamisavaldusega. Kinnistut koormab märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 29.09.2008.a notariaalakti punktidele 4.1. - 4.4. ning notariaalakti lisaks olevale plaanile. 29.09.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 6.10.2008. Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Osaühing Finantspartner (registrikood 10681515) kasuks. 12.12.2008 avalduse alusel sisse kantud 17.12.2008. Hüpoteek summas 5 850 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 3129101; 24256801. Hüpoteek summas 17 350 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 3129101; 24256801. d) 2017/4034 mõttelist osa kinnistust 24256801. Elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX. 1442 m2 ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 201,70 m2 ja mille tähistus plaanil on 2. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandi nr. 24256701 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 29.09.2008 kinnistamisavaldusega. Kinnistut koormab märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 29.09.2008.a notariaalakti punktidele 4.1. - 4.4. ning notariaalakti lisaks olevale plaanile. 29.09.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 6.10.2008. Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Osaühing Finantspartner (registrikood 10681515) kasuks. 12.12.2008 avalduse alusel sisse kantud 17.12.2008. Hüpoteek summas 5 850 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 3129101; 24256701. Hüpoteek summas 17 350 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 3129101; 24256701. V Õ L A D Danske Bank A/S Eesti filiaal omab seisuga 29.04.2010.a. OÜ Mere Vara vastu järgmisi nõudeid: 1) laenulepingust nr KL-090807BA tulenev nõue summas 83 765,24 EUR, 2) laenulepingust nr KL-070807BA tulenev nõue summas 152 523,12 EUR, 3) laenulepingust nr KL-220307BP tulenev nõue summas 371 035,98 EUR, 4) laenulepingust nr KL-011206BA 6(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

tulenev nõue summas 1 322 808,35 EUR, 5) laenulepingust nr KL-310706RI tulenev nõue summas 147 458,57 EUR, 6) laenulepingust nr KL-270407KT tulenev nõue summas 460 076,56 EUR, 7) laenulepingust nr KL-250607MA tulenev nõue summas 1 688 940,59 EUR. Kokku 4 226 608,41 ehk 66 132 051,15 Eesti krooni. Kohustused AS SEB Pank ees on: Laenuleping nr 2007005047, saldo 16,989,702.20 EEK, Teenustasu nõue: 7,000.00, Põhiosa võlg: 16,989,702.20, Põhiosa intressi võlg: 108,793.57, Põhiosa viivis: 3,183,006.92. Kogunõue 27.04.2010 seisuga: 20,288,502.69 EEK. Võlg Maksu- ja Tolliameti ees on 528 536,00 krooni. Võlg pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja OÜ Islay ees 637 811 krooni. Olemasolevatel andmetel on võlad kokku 87 586 900,84 krooni. V A R A D - Võlgniku vara koosneb olemasolevatel andmetel rahast pangakontodel kokku summas 1 631 678,89 krooni ning neljast kinnistust. Arvestades kinnisvaraturu hetkeolukorda, on käesoleval hetkel kinnistute väärtust raske hinnata. Kahel kinnistul asuvad lõpetamata ehitused a) 2017/4034 mõttelist osa kinnistust registriosa 24256701, elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX. 1442 m2 2017/4034 ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 201,70 m2, ning b) 2017/4034 mõttelist osa kinnistust. 24256801 elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX. 1442 m2 ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 201,70 m2, c) kolmas kinnistu on korter aadressil XXX Pärnu, mille üldpind on 50,80 m2. d) neljas kinnistu on registriosa 3129101, hoonestama kinnistu elamumaa 100%, Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX, 1388 m2. Kinnistute hindamiseks tuleb tellida vastav ekspertiis. Ajutine haldur asub seisukohale, et kinnistute väärtus kokku on u 3 000 000 krooni. Samas on ilmne, et arvestades madalseisu kinnisvara-ning ehitusturul, on hinnangut selle väärtuse suhtes väga raske anda ning tegelik turuväärtus selgub alles vara müügil. VARA on võlgnikul u 4,6 miljoni krooni ulatuses. V Õ L A D olemasolevatel andmetel on kokku 87 586 900,84 krooni. Võlausaldajateks on Danske Bank, AS SEB Pank, OÜ Islay. Justiitsministeeriumi andmetel on kulgemas täitemenetlus nr 024/2009/1596 Danske Bank AS nõudes 60 066 625,33 krooni, täitur Arvi Pink. Hinnang maksejõuetuse kohta Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas vähemalt 87 586 900,84 krooni ning vara väärtuses ligikaudu 4 600 000 krooni. Võlgniku vara ei kata seega tema kohustusi. Võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutise iseloomuga (ehk teisisõnu võlgniku maksejõuetus on püsiv) järgmistel tema majanduslikust olukorrast tulenevatel põhjustel: -majandustegevus on lõppenud, puuduvad võimalused selle taaskäivitamiseks -ei ole võimalik ega ka majanduslikult mõistlik kaasata täiendavat kapitali, sõlmida kohustuste refinantseerimiseks kokkuleppeid vms. Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes. Esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud kinnisvara majandussektori järsu languse tõttu 2008 aastal, mille tagajärjel ei ole suudetud planeeritud ajal ning hinnaga realiseerida arendatavaid objekte. Täiendavat uurimist ja hinnangu andmist vajavad võlgniku poolt maksejõuetuse ajal (alates aastast 2009) tehtud tehingud. Arvestades eeltoodud andmeid võlgniku vara ja võlgade kohta olen arvamusel, et võlgniku vara piisab pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmisest. Võlgniku vara koosseis on alates 2009 aasta algusest muutunud üsna suures mahus. 31.03.2009 oli võlgnikul vara kokku bilansilises väärtuses summas 20 463 329 krooni ja kohustusi kokku summas 23 012 114 krooni. Seisuga 01.11.2009.a. võlgniku vara bilansiline väärtus 81 536 055,57 krooni ning kohustuste maht 157 890 624,22 krooni. Käesoleval hetkel on vara väärtus ligikaudu 4 600 000 krooni ning võlad on 87 586 900,84 krooni. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid tehingute kohta, mille tulemusel on toimunud vara vähenemine, samuti ei ole esitatud vastavate lepingute ärakirju. On ilmne, et tagasivõidetavate tehingute väljaselgitamiseks oleks vajalik läbi viia täiendav erikontroll, mida käesoleval hetkel ei võimalda pankrotiasja ettevalmistamise ajalised ning rahalised raamid ning toimunud tehingute keerulisus ja maht. 7(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

Raskest juhtimisveast. Võlgniku juhatus on peale maksejõuetuse väljakujunemist teinud makseid ja tehinguid, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Antud juhul võib olla tegemist raskete juhtimisvigadega. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2008 aasta lõpuks, ometi on tehtud mitmeid tehinguid, soetatud ja müüdud suures mahus vara. Arvestades andmete nappust on siiski käesoleval hetkel ennatlik anda lõplikku hinnangut. Kuriteo esinemisest. Samuti on arvestades andmete nappust käesoleval hetkel ennatlik anda lõplikku hinnangut kuriteo tunnustega tegude olemasolu kohta, küll aga oleks nende väljaselgitamiseks kindlasti vajalik läbi viia täiendav erikontroll. Tuginedes eeltoodule p a l u b ajutine haldur : a) kuulutada välja Mere Vara OÜ, äriregistrikood 11324148 pankrot; b) määrata esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; c) nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; d) kohustada võlgnikku esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga e) kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku esindajateks, vande määrata lisaks juhataja Risto Tammole ka endised juhatajad Ivo Kõpper isikukood XXX ja Kristjan Thor Vähi, isikukood XXX, f) hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 500 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 22 500 krooni, pankrotivara arvelt. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul käesoleva hetke seisuga kohustusi summas 87 586 900,84 krooni ja vara väärtus on 4, 6 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. 8(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub ajutise halduriga et tegemist võib olla raskete juhtimisvigadega. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2008 aasta lõpuks, kuid ikkagi tehti mitmeid tehinguid, soetati ja müüdi suures mahus vara, kuid arvestades andmete nappust on siiski käesoleval hetkel ennatlik anda lõplikku hinnangut. Kohus leiab, et kuna võlgnik oli maksejõuetu juba 2008 aasta lõpuks, kuid sellel ajal on tehtud mitmeid märkimisväärseid tehinguid, eelkõige müüdud suures mahus vara, millised tehingud vajavad täiendavat uurimist ja hinnangu andmist ja ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid nende tehingute kohta, mille tulemusel on toimunud vara vähenemine ning sellel ajal olid võlgniku juhatuse liikmeteks Kristjan Thor Vähi ja Ivo Kõpper, siis tuleb nimetatud isikuid lisaks võlgniku seaduslikule esindajale kohustada pankrotihaldurile ja kohtule andma võlgniku vara ja tehingute kohta vajaminevat teavet ning kinnitama vandega et esitatud andmed on õiged. Samuti on Kristjan Thor Vähil ja Ivo Kõpperil säilinud võlgniku kontode kasutamise õigus. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Mere Vara OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 87 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna 9(10)

Tsiviilasi nr 2-10-14608 Viru Maakohtu 26.05.2010 pankrotimäärus

koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Ajutise halduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 500 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 22 500 krooni, pankrotivara arvelt. Kohus leiab arvestades ajutise halduri aruannet, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 22 500 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas PankrS § 23 sätestatuga. TsMS § 452 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Sama paragrahvi lg 3 kolmas lause sätestab, et kohus teatab menetlusosalistele ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. 19.04.2010 kohtuistungil teatas kohus menetlusosaliste esindajatele, et kohtumäärus OÜ Mere Vara pankroti väljakuulutamise kohta tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 28. mail 2010 kell 16.00. Kuid kuna kohtumäärus sai tehtud varem, tuleb teatada menetlusosalistele kohtumääruse OÜ Mere Vara pankroti väljakuulutamise kohta avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.