lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-24345/19

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-24345/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1565
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-24345

Tsiviilasi

R. L. hagi OÜ F. vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.02.2010.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ F. apellatsioonkaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Hageja R. L. (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja OÜ F. (reg kood XXXXXXXX), esindaja Annika Murulaid

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Mittevaraline nõue, 25’000.- krooni

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2010.a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon (edaspidi komisjon) rahuldas 15.04.2009.a otsusega osaliselt hageja avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kokku 8’336.- kr. Kostja esitas 25.05.2009 Pärnu Maakohtule avalduse vaadata hagimenetluse korras uuesti läbi hageja poolt algatatud töövaidlus. Kohus võttis avalduse menetlusse ja kohustas hagejat esitama kohtule hagiavaldus. Hageja esitas 29.06.2009.a kohtule avalduse, milles palus jätta jõusse komisjoni 07.04.2009.a otsuse tema töövaidluses (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise ja ebaseaduslikult kinnipeetud töötasu nõue). 02.07.2009.a liitis Pärnu Maakohus tsiviilasjaga tsiviilasjas nr 2-09-31174 hageja hagis kostja vastu hüvitise saamiseks lõpparve kinnipidamise eest.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.12.2007.a kostja juurde tööle XXXXXX XX asuvasse kauplusesse müüjana, mille kohta sõlmiti samal kuupäeval tööleping. Lepingu p 4.1. kohaselt oli hageja põhipalgaks 21,50 kr tunnis, mis vastas 2007.a palga alammäärale. 27.02.2009.a kirjutas hageja avalduse töölepingu lõpetamise kohta samast päevast. Seda tegi hageja tööandja ähvarduste ja vägivalla tõttu. Töötajal puudus soov töölt lahkuda ning avaldus pressiti välja. Selle avalduse on hageja tühistanud avalduse tegemisega töövaidluskomisjonile. Hageja soovib hüvitise väljamõistmist TLS § 1117 lg 2 töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses 7’366.- kr (neto), ebaseaduslikult lõpparvest kinnipeetud summa 1’000.- kr tagastamist ja hüvitist TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga ulatuses 4’350.- kr.
3.Hageja leidis, et tööandja avaldus kohtule asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras esitati selleks ettenähtud tähtaega mitte järgides. Töövaidluskomisjoni otsus tehti 15.04.2009.a ja saadeti samal päeval tööandja juriidilisele aadressile XXXXXX XX, XXXXXX. Kostja keeldus kirja vastu võtmast ja see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Komisjoni dokumentide kättetoimetamine toimub haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras, HMS § 25 lg 3 sätestab, et dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil. Arvestades, et tähtkiri liigub 2 päeva, jõudis komisjoni otsus kohale 17.04.2009.a ITLS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema alates 18.04.2009.a ja lõpeb 18.05.2009.a. Nimetatut ei muuda asjaolu, et kostja esindaja sai otsuse kätte koos komisjoni 27.04.2009.a kirjaga. Esindaja nime teatas kostja komisjonile 24.04.2009.a, st tööandja oli juba otsusest teadlik. Avalduse Pärnu Maakohtule esitas kostja 25.02.2009.a, mistõttu nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas on aegunud. Ülejäänud osas on nõue kehtiv. Kostja vastus ja selle põhjendused
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi ei ole aegunud. Kostja ainuke juhatuse liige on U.Th.Berkelind, kes teatas 14.04.2009.a elektronkirjas komisjonile, et seaduslik esindaja ei ole Eestis ja ei saa kirju vastu võtta. 15.04.2009.a kirjas palus kostja seaduslik esindaja saata kõik dokumendid elektrooniliselt enda e-posti aadressile. 24.04.2009.a palus ta saata kõik dokumendid oma lepingulise esindaja aadressile.

Seega korraldas kostja endale posti kättetoimetamist komisjoni poolt. Arvestada tuleb haldusmenetluse põhimõtet, et haldusakti jõustumine on seatud sõltuvusse selle kättesaamisest. Komisjon otsust tööandja seaduslikule esindajale e-postiga ei saatnud, vaid saatis selle lepingulise esindaja aadressil. Seega ei ole aegumise vastuväide põhjendatud. Kostja vaidleb hagile ka sisuliselt vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

5.Maakohus tegi vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta, rahuldades taotluse aegumise kohaldamiseks ja luges tuvastatuks, et OÜ F. esitas avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas aegunult ja jättis rahuldamata OÜ F. avalduse R. L.ga töölepingu lõpetamise mitte ebaseaduslikuks tunnistamise osas. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt tehti komisjoni otsus 15.04.2009.a ja saadeti samal päeval tähitud postiga töötajale (elukoha aadressil) ja tööandjale (juriidilisel aadressil XXXXXX XX XX XXXXX). Tööandja kirja vastu ei võtnud ja hoiutähtaja möödumisel kiri tagastati komisjonile. Kohus luges üldteada asjaoluks, et kiri saabub kohale kahe tööpäeva jooksul. Seega on õige hageja väide, et kostja pidi dokumendi kätte saama 17.04.2009.a. ITLS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaeg 1 kuu lõpeb 18.05.2009.a ja kostja esitas avalduse antud asja läbivaatamiseks 25.09.2009.a, millest tulenevalt kostja esitas avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas aegunult. Kohus põhjendas, et ei menetle antud osas asja edasi ja otsust tuleb käsitleda lõppotsusena.
7.Kohus leidis, et kostja vastuväited hageja aegumise avaldusele on paljasõnalised ja tõendamata. Komisjoni otsusest nähtub, et kostja hoidis kõrvale ka asja arutamisest. Tegemist on antud aadressil asuva kauplusega, mis peaks olema iga päev lahti, millest tulenevalt pole takistatud dokumentide kättetoimetamine. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei viibinud Eestis, pole dokumendi kättesaamise takistus. Komisjon valis HMS § 26 lg 1 kohaselt seadusliku tee oma otsuse kättetoimetamiseks, tööandja juriidiliseks aadressiks oli XXXXXX XX XX XXXXX, kuhu on ka varasemad dokumendid kätte toimetatud ja asutusel puudub kohustus dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus antud asjas aegumise kohaldamise kohta, lugeda tuvastatuks, et kostja esitas avalduse antud töövaidluse hagimenetluse korras läbivaatamiseks tähtaegselt ning jätkata antud asjas menetlust. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis palub apellant tühistada maakohtu otsuse ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
9.Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi (TsMS § 436 lg 1). Kohus jättis hindamata kostja poolt esitatud väited ja tõendid. Need asjaolud ja tõendid, mida kohus oma otsuses on hinnanud, on hinnatud valesti. Seega ei ole kohtuotsus nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 442 lg 7 ja lg 8). Õige ei ole kohtu põhjendus, et kostja ei ole oma vastuväiteid põhjendanud. Kostja esitas 16.11.2009.a oma vastuväited hageja avaldusele hagi aegumise kohta ja tõenditena kostja ja töövaidluskomisjoni e-kirjavahetuse. Esitatud tõendeid kohus ei hinnanud.

Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele kohus otsuses tugines. Kohus ei ole põhistanud, millele tuginedes kohus tuvastas, et komisjon on oma otsuse tööandjale saatnud 15.04.2009.a. Selliseid tõendeid kohtu- ega ka töövaidluskomisjoni toimikus ei ole. Õige ei ole kohtu põhjendus, et asutusel puudub kohustus dokumendi elektrooniliselt kätte toimetamiseks ja kohus on valesti kohaldanud HMS § 25 lg 1 sätestatut. Vastus apellatsioonkaebusele

10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kohus lahendas nõude, mida ei esitatud. Alates 1.jaanaurist 2006.a sätestab ITLS § 24 lg 4 esimene lause, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITLS § 24 lg 4 teise lause järgi loetakse hagejaks sellisel juhul töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, ainult aegumise mõttes on ITLS § 24 lg 1 sätestatud taotlus (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) võrdsustatud hagiga. Seega oli käesolevas asjas hagejaks R. L. ja kostjaks OÜ F.. Kohus on teinud otsuse ja jätnud rahuldamata OÜ F. avalduse R. L.ga töölepingu lõpetamise mitte ebaseaduslikuks tunnistamise osas. Sellist nõuet OÜ F. asjas esitanud ei ole ja puudus alus nõude rahuldamata jätmiseks.
13.Kohus on otsuses märkinud, et rahuldas hageja taotluse lahendada vaheotsusega hagi esitamise aegumise küsimus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas. Käesolevas asjas ei ole pooled vaheotsuse taotlust esitanud. 11.jaanuaril 2010.a kohtuistungi protokollist selgub, et hageja on selgesõnaliselt väljendanud, et ta ei taotle praegu vaheotsust, kuid kaalub vastava taotluse esitamist. Ka kostja ei ole vastavat taotlust esitanud. Kohus saab teha vaheotsuse üksnes poole taotlusel. Vaheotsuse tegemine poole taotluseta on menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi, sest see ei ole kooskõlas TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud dispositiivsuspõhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.
14.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus on jätnud põhjendamata, millistele tõenditele rajas ta järelduse töövaidluskomisjoni otsuse saatmise kohta kostjale. Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu kätte antud. Nimetatud normi kohaldamise eelduseks on aga asjaolu tuvastamine, millal otsus kostjale esmakordselt välja saadeti. Samuti jättis kohus hindamata kostja vastuväited seoses tema poolt töövaidluskomisjonile tehtud avaldustega seadusliku esindaja eemalviibimise kohta ja otsuse elektrooniliseks saatmiseks.
15.Lisaks on vale kajastada otsust vaheotsusena otsuse päises, kui kohus aegumist kohaldas ja tegi põhjenduste kohaselt lõppotsuse.
16.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja