25 443,15 krooni Hageja OÜ AK(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Aarne A XXX Kostja TRS(isikukood XX, elukoht XXX) 12.05.2010 Hageja volitatud esindaja Aarne A Kostja TRS
Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TRS’lt üüri võlgnevus 25 443,15 (kakskümmend viis tuhat nelisada nelikümmend kolm krooni ja 15 senti) krooni OÜ AK kasuks.
3.Välja mõista TRS’lt viivis perioodi 17.06.2008-12.11.2008 eest summas 1136,87 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kuus krooni ja 87 senti) krooni ja alates 13.11.2008 viivis 11% aastas üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt (25 443,15 krooni) kuni nõude täieliku tasumiseni OÜ AK kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Poolte menetluskulud jätta TRS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.11.2008 kohtule esitatud ja 01.12.2008 menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 25 443,15 krooni, viivis perioodi
17.06.2008-12.11.2008 eest summas 1 136,87 krooni ja edaspidiselt viivis 11% aastas kuni üüri ja kõrvakulude võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2007 eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale kasutada korteri XXX, Tallinn üheks aastaks alates 15.11.2007 (tlk. 8-11). Kostja kohustus maksma korteri eest üüri 4686 krooni kuus kalendrikuu
15.kuupäevaks. Samuti kohustus kostja kandma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud igakuiselt järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks. Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja 14.05.2008 ülesütlemisavaldusega üürilepingu üles alates 31.05.2008 ja tegi kostjale ettepaneku vabastada eluruum 03.06.2008 kell 12.00 (tlk. 12). Kostja vabastas korteri oma asjadest, kuid korterit üle andma ei ilmunud, mistõttu hageja vormistas ühepoolselt 03.06.2008 korteri vastuvõtuakti (tlk. 13).
3.Kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus üürilepingu lõppemisel oli kokku 30 129,15 krooni, millest hageja tasaarveldas kostja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha summas 4686 krooni ja millest hageja teavitas kostjat 17.06.2008 e-kirjaga (tlk. 14). Seega on kostja võlgnevuseks 25 443,15 krooni (tlk. 15-20). Samuti on hageja arvestanud viivist perioodi 17.06.2008-12.11.2008 eest summas 1136,87 krooni ja edaspidiselt palub hageja välja mõista viivise 11% aastas kuni üüri tasumiseni. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja elas korteris XXX, Tallinn perioodil 15.11.2007-30.01.2008, millise ajani oli korter elamiskõlblik. Jaanuarikuust algasid probleemid küttega ning toas oli +5 kraadi sooja ning normaalset temperatuuri ei suudetudki korteris enam tagada. Seega jääb kostjale arusaamatuks, mille alusel arvestati kütte tarbimist ja kõrvalkulude tarbimist alates 01.02.2008. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Hageja 12.11.2008 kohtule esitatud hagiavalduse nõuded; - välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 25 443,15 krooni, - välja mõista viivis perioodi 17.06.2008-12.11.2008 eest summas 1 136,87 krooni ja - välja mõista edaspidiselt viivis 11% aastas kuni üüri ja kõrvakulude võlgnevuse tasumiseni - menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid üheks aastaks eluruumi üürilepingu alates 15.11.2007, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi XXX, Tallinn alates 15.11.2007 (tlk. 8-11). Kostja kohustus maksma üüri 4686 krooni kuus kalendrikuu 15. kuupäevaks ning kandma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud iga järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles 14.05.2008 ülesütlemisavaldusega üürilepingu üles alates 31.05.2008 ja tegi kostjale ettepaneku vabastada eluruum 03.06.2008 kell 12.00 (tlk.
12). Kostja vabastas korteri oma asjadest, kuid korterit üle andma ei ilmunud, mistõttu hageja vormistas ühepoolselt 03.06.2008 korteri vastuvõtuakti (tlk. 13).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude võlgnevuse, kuna kostja väitel üüritud eluruum ei olnud alates 2008 jaanuarist elamiskõlbulik seoses liiga madala temperatuuri tõttu. Eluruumis oli sooja pluss 5 kraadi, millest kostja ka koheselt suuliselt teavitas hagejat.
14.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu punktide 5 ja 6 kohaselt kohustus üürnik, s.t. kostja, tasuma üüri 4 686 krooni kuus igakuiselt jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu punkti 7 järgi kohustus kostja kandma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud: küte, vesi ja kanalisatsioon, gaas, elekter, prügivedu, side, kaabeltelevisioon igakuiselt järgmise kalendrikuu
15.kuupäevaks tulenevalt punktist 9. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
15.VÕS § 296 lg 1 sätestatu kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. VÕS § 278 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Kostja vastuväitel kasutas ta eluruumi perioodil 15.11.2007-31.01.2008 ning edaspidi ei olnud tal võimalik eluruumi kasutada, kuna selles oli +5 kraadi sooja. Kostja teavitas suuliselt hagejat tekkinud probleemist, aga hageja ei taganud eluruumi normaalset temperatuuri, mistõttu kostjal ei olnud alates 01.02.2008 enam võimalik üüritud eluruumi lepingujärgselt kasutada. Kostja vaidleb vastu ka eluruumi kõrvalkuludele, kuna alates 01.02.2008 reaalselt üüritud eluruumis keegi ei elanud, seega ei saanud ka kõrvalkulusid tekkida.
16.VÕS § 282 lg 1 p 1 peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Ka üürilepingu punkti 13 kohaselt võis kostja korteri kasutamisega seotud küsimuste tekkimisel pöörduda kinnisvarahooldusteenust osutava OÜ Hansahooldus poole. Kohtule pole esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et kostja on märgitud puudustest hagejat või haldajat üürilepingu kehtivuse ajal teavitanud. Hageja esindaja ei kinnita kostjalt suulise teabe saamist üüritud eluruumi kasutuskõlbmatuse kohta.
17.Hageja esitatud üüriteatisega nr 13 ja arvetega nr 28, 42, 58, 61 ja A75 on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulude eest kokku 30 129,15 krooni, millest on tasaarveldatud tagatisraha summas 4 686 krooni, mistõttu võlgneb kostja hagejale 25 443,15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väited üüritud eluruumi puudustest, mis takistasid kostjal korterit sihtotstarbeliselt kasutamast, on paljasõnalised ja tõendamata. Seega leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda hagejale üürivõlgnevus kuni üürilepingu ülesütlemiseni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele üüri ja kommunaalkulude võlgnevus summas 25 443,15 krooni.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,
mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 12 alusel üürniku poolt üürilepingu järgsete maksete tasumisega viivitamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist seaduses sätestatud maksimumsuuruses. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt perioodi 14.06.2008-12.11.2008 eest summas 1 136,87 krooni ja edaspidi viivise 11% aastas üüri ka kõrvalkulude võlgnevuselt kuni tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.Kohtu hinnangul tuleb poolte menetluskulud hätta kostja kanda. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.