Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.07.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi I K`u vastu võlgnevuse ja viiviste, kokku 2854.20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (reg.-kood 10178070) (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) sõlminud kostjaga liitumislepingu (nr 134018, 28.02.2000), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt kostjale väljastatud arvetel. Esitatud arvetel märgitud ulatuses on kostja kasutanud talle osutatud teenuseid, kuid teenuste eest tasumata jätmisega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi täitnud. Pooled on allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjade p 7.3 kohaselt mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud teenuse osutaja võlanõudele ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Elisa Eesti AS loovutas hagejale – OÜ-le Aktiva Finants – kostja vastu nõude summas 1427.60 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud, mistõttu hageja esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-08-44561). Avaldus jäeti Viru Maakohtu määrusega 15.07.2009 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuses summa 1427.60 krooni ja viiviseid summas 1426.60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast 18.05.2000 - alates kuni 21.12.2007. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 1426.60 krooni. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 keh2

tinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. TsK § 173 lg 1 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksis sätestatuga, ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, eeskirjades ning kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud võla tasumist ka inkassofirma vahendusel, kuid tulemuseta. TsK § 222 lg 1 kohaselt vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 2854.20 krooni, millest põhinõue moodustab 1427.60 krooni ning viivis summas 1426.60 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakiri AS-iga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud liitumislepingust, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjadest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest ning pretensioonist, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrusest. Lisatud on esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokmentidega.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 05.08.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris registreeritud elukoht kostjal puudub. Ida Prefektuuri Rakvere Politseiosakonna teatel 19.10.1009 ei ela I K xxxx asuval aadressil ning tema tegelik elukoht on politseile teadmata. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 22.03.2010 korraldava määrusega ning avaldas 22.03.2010 kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostjal registrijärge elukoht puudub ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud ka politsei kaasabil kindlaks teha. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.

Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 24.05.2010 kell 15.00. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud teenuste eest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summas 2750 krooni, sellest 1000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt tasutud riigilõiv ja 1500 krooni (koos selles sisalduva käibemaksuga) moodustab hageja õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 23. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.