2-09-70099
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2010, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Korteriühistu Võidu 9/11 avaldus AS Narva Vesi vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised
Avaldaja:
Korteriühistu (KÜ) Võidu 9/11 (RK 80176032)
Avaldaja esindaja:
Irina Obidina (juhatuse liige)
Võlgnik:
AS Narva Vesi (RK 10369373)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 1(2)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja esitada oma nõue koos põhjendustega hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv, kuid avaldaja kohtu antud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud. Avaldaja esitas kohtule taotluse seaduses sätestatud 14päevase tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 64 lg 1, kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus saab pikendada vaid enda poolt antud tähtaega; kohtul puudub õigus pikendada seaduses sätestatud tähtaega. Seaduses sätestatud tähtaega saab kohus ennistada kooskõlas TsMS § 67 ja 68 sätestatuga. Kohus leiab, et avaldaja taotlus seaduses sätestatud 14-päevase tähtaja pikendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest selgub, et avaldaja põhinõude suuruseks on 22 818 krooni. Avaldaja poolt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni. Vastavalt TsMS § 147 lg 5, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi ning vastavalt TsMS § 133 lg 1, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihind on võrdne põhinõudega, s.o 22 818 krooni. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 25 000 krooni tasuda riigilõivu 5000 krooni. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni, s.o 4250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. Kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Ka ei esitanud hageja tähtaja jooksul kohtule nõuetekohast hagiavaldust. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik 2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.