Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. TsMS § 317 p 5 alusel loetakse loetakse kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise korral otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.11.2008 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi G M`i vastu võlgnevuse 5659 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (reg.kood 10178070) (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) sõlminud kostjaga liitumislepingu (nr 186849, 10.08.2000), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt kostjale väljastatud arvetel. Oma lepingulisi kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Pooled on allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjade p 7.3 kohaselt mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud teenuse osutaja nõudele võlgnevuse tasumiseks ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Elisa Eesti AS loovutas hagejale – OÜ-le Aktiva Finants – kostja vastu nõude summas 2830 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud. Hageja esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-08-42911), mis jäeti Viru Maakohtu määrusega 21.10.2008 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 2830 krooni ja viiviseid summas 2829 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast - 18.10.2000 alates kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 2829 krooni. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 kehtinud Tsuviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksis sätestatuga, ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, eeskirjades ning

kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud võla tasumist ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 5659 krooni, millest põhinõue moodustab 2830 krooni ning viivis summas 2829 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakiri AS-iga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud liitumislepingust, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjadest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest ning pretensioonist, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrusest; lisatud on ka esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokumentidega.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 17.11.2008 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Väike-Maarja Vallavalitsusest edastatud teabe kohaselt on kostjal säilinud sissekirjutus Väike-Maarja vallas, kuid seal ta tegelikult ei ela ja tema tegelik asukoht on teadmata. Sotsiaalkindlusametist edastatud teabe kohaselt on G M`i pensionitoimikus olevate dokumentide andmetel tema elukohaks xxxx. Ka nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. Tulenevalt eelnevast, tegi hageja kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 22.03. 2010 korraldava määrusega ning määras ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse olla oma kohtuasja arutamise juures ning olla ära kuulatud. Kohus avaldas 22.03.2010 kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid koos kohtukutsega 21.05. 2010 kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja registrijärgsel aadressil väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on kohtule tagastatud. 21.05.2010 eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja esitas taotluse kostja mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kulud kostjalt välja. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal on kohtu hinnangul piisavalt olnud aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtumenetluse käigus on kohus püüdnud tuvastada kostja tegelikku elukohta. Kostja registrijärgseks elukohaks on käesoleva ajani xxxx, millisel aadressil ta vallast edastatud teabe kohaselt tegelikult ei ela ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka materjalide avalikul kättetoimetamisel ka järgitud. Materjalid ja kohtukutse loeti vastavalt TsMS § 317 lg 5 kostja poolt kättesaaduks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 3000 krooni, sellest 500 krooni moodustab kokku hagi esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 2500 krooni moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu ja 100 krooni riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise eest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 410, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 22. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.