2-10-16785/6 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Profi Kütus ja OÜ OÜ SVŠ Veod vahel sõlmitud kompromiss, mille järgi OÜ SVS Veod tunnistab võla olemasolu OÜ Profi Kütus ees summas 120 000 krooni. Kompromissi alusel OÜ SVŠ Veod maksab OÜ Profi Kütus võla katteks 120 000 krooni 6 kuu jooksul igakuiste maksetena vähemalt 15000 krooni hiljemalt 15 kuupäevaks. Esimene makse peab olema tehtud hiljemalt 15.11.2009.a. ja kokku summa 120 000 krooni peab laekuma hiljemalt 15.04.2010.a. Kasvõi ühe makse tasumisega hilinemise korral muutub sissenõutavaks viivise summa 120000 krooni, mida OÜ SVŠ Veod peab tasuma OÜ-le Profi Kütus. Faktiliste asjaolude järgi OÜ SVŠ Veod alustas kompromissi täitmisega määrusega sätestatud tähtajal ja seisuga 01.03.2010.a on makstud 30 000 krooni. OÜ Profi Kütus esitas kohtutäiturile Andrei Krek'ile avalduse täitemenetluse algatamiseks kompromissi sundtäitmise eesmärgil. 12.03.2010.a kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, millega palus kaebuse esitaja lõpetada täitemenetlus ja tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Kuid 30.03.2010.a otsusega keeldus kohtutäitur Andrei Krek rahuldamast OÜ SVŠ Veod kaebust. Kohtutäitur leidis, et täitemenetlus on alustatud kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja arvates, kohtutäituri otsus ei ole põhjendatud ja vastuolus täitedokumendiga, mis on kohtutäituri tegevuse aluseks. Kohtutäituri õigusvastast tegevust tõendavad: Viru Maakohtu 14.10.2009.a otsus tsiviilasjas nr. 2-09-11217; 12.03.2010.a. kaebuse esitaja kaebus täitmisteatele; 30.03.2010.a. kohtutäituri otsus OÜ SVŠ Veod kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Vaatamata kohtutäituri käsutuses asuvatest dokumentidest, otsustas kohtutäitur keelduda täitemenetluse lõpetamisest ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamisest. Kohtutäituri otsus oli kaebuse esitajale kättetoimetatud 06.04.2010.a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus on vastuolus seadusega ja kohtupraktikaga ja kuulub tühistamisele. Kaebuse esitaja arvates kohtutäitur Andrei Krek ja OÜ Profi Kütus tõlgendasid valesti kompromissi kokkuleppe, mis kinnitati 14.10.2009.a tehtud Viru Maakohtu kohtumäärusega. Kompromissi kokkuleppe järgi OÜ SVŠ Veod tunnistas ainult põhinõude summas 120 000 krooni. Nimetatud summa tasumise graafik kinnitati Viru Maakohtu määrusega. Viiviste summa 120 000 krooni on ettenähtud sanktsiooni korras kompromissi mittetäitmise eest. Selle summa rakendamist on ettenähtud tingimusliku nõudena juhul, kui OÜ SVŠ Veod ei täida kompromissi. Viiviste tekkimise võimalus on ettenähtud kompromissis. Just nimelt viiviste summa muutub sissenõutavaks juhul, kui OÜ SVS Veod ei maksa tähtaegselt kompromissiga ettenähtud võlgnevuse summa. Viiviste muutmise sissenõutavaks tähendab ainult see, et OÜ-l Profi Kütus tekkib õigus nõuda viiviste rakendamist. Viiviste nõudmisega seotud protseduurid on ettenähtud Võlaõigusseadusega. Võlaõigusseaduse § 101 lg 6 kohaselt „Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.“

Võlaõigusseaduse § 103 lg 1 ja 2 kohaselt „Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Võlaõigusseaduse § 107 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni". Võlaõigusseaduse § 114 lg 1 kohaselt „Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.“ Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Käesoleval hetkel tekkis olukord, kus OÜ Profi Kütus saatis täitmisele dokument, mis on võimalik täitemenetluses täita ainult põhivõlgnevuse 120000 krooni osas alates 15.04.2010.a. või osamaksete igakuiste 15000 krooni osas võlgnevuses oleva summa ulatuses. Täitmisavalduse esitamise hetkel OÜ SVŠ Veod viivitas 5000 krooni maksmisega. Käesoleval hetkel OU SVS Veod maksis osamaksed 30000 krooni ulatuses ja täidab kinnitatud graafiku nõuetekohaselt. Riigikohtu lahenditega on tuvastatud asjaolud, mille puhul võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada ega käituda eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. OÜ Profi Kütus ei ole esitatud OÜ-le SVŠ Veod viiviste nõude ja OÜ-l SVŠ Veod puudus võimalus kompromissi õigeaegse täitmiseks, kuna OÜ SVŠ Veod arveldusarve oli arestitud Maksu- ja Tolliameti nõude rahuldamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et viiviste nõude, mis on ettenähtud kohtu poolt kinnitatud kompromissis vaatamata sellele, et see nõude muutub sissenõutavaks, ei kuulu sundtäimisele. Seoses ülaltooduga palutakse lõpetada kohtutäituri õigusvastase tegevuse: täitemenetluse ja tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

Täitedokument! tuleb täita täpselt niimoodi nagu dokumendi sisus on ettenähtud. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-119-02, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kohtutäitur viib läbi täitemenetlust täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Täitedokument näeb ette viivise summas 120 000 krooni sissenõudmist juhul, kui võlgnik oma kohustusi rikub. Ei ole vaidlust selle üle, et kohustused on võlgniku poolt rikutud. Täitedokument ei näe ette täiendavaid tingimusi viivise summa sissenõutavaks muutumiseks. Seega on kohtutäitur kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetlust sissenõutavaks muutunud summa sissenõudmiseks. Võlgnik palub oma kaebuses anda täitedokumendile hinnangut ning tuvastada et täitedokumendiga kehtestatud korras sissenõutavaks muutunud summat ei saa sisse nõuda sundkorras. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt ei saa kohtutäitur anda täitedokumendile hinnangut ning tuvastada et summa sissenõutavaks muutumiseks on vaja pidada täiendavaid protseduure. Kohtutäitur ei ole pädev anda selliseid hinnanguid täitedokumendile, kuna see on vastuolus formaliseerituse printsiibiga. Ülaltoodust lähtudes palutakse jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Sissenõudja kohtule 13.05.2010 esitatud vastuse kohaselt (tl 25-26) seoses kaebusega märgib sissenõudja OÜ PROFI KÜTUS, et ta on nõus kõigi kohtutäitur Andrei Kreki seisukohtadega ning soovib omalt poolt lisada järgmist: Avaldaja on asunud seisukohale, et temalt viivise nõudmine on hea usu põhimõtte vastane. Samas pole avaldaja ise oma seisukohta mitte millegagi põhjendanud. Asjaolu, et avaldaja arveldusarve oli väidetavalt Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud, ei saa käsitleda mõjuva põhjusena, mis vabastaks avaldaja oma kohustuste täitmisest sissenõudja ees. Esiteks sõltub avaldaja kohustuste täitmine Maksu- ja Tolliameti ees avaldajast endast, mitte avaldaja 4(7)

kontrollile mittealluvatest asjaoludest. Teiseks pidi avaldaja kindlasti varakult ette nägema oma konto arestimise võimalust, kuivõrd 2009. aastal oli poolte vahel menetluses tsiviilasi nr 2-0911217 (OÜ PROFI KÜTUS avaldus Osaühingu SVŠ Veod pankroti väljakuulutamise nõudes), mille materjalidest selgub, et avaldajal oli juba siis märkimisväärne võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Oma kohustuste järjekindel mittetäitmine Maksu-ja Tolliameti ees toobki kaasa konto aresti. Sissenõudja ei nõustu seetõttu avaldaja seisukohaga ning selgitab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.06.2009. a. otsuse nr 3-2-1-70-09 punktis 11 märgitakse: „ Kolleegium selgitas, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. " Ühtlasi märgitakse viidatud lahendi punktis 12: „Kuna kostja väitis, et hageja viivise nõudmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, tuli kohtutel tuvastada need erandlikud asjaolud, millest järelduvalt ei ole hageja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. " ning punktis 13: „ Asjas ei ole tuvastatud hageja sellist käitumist, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma nõudest loobunud. Tuvastatud ei ole ka poolte kokkulepet viivisenõudest loobuda. Samuti ei ole asjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. [...] Viivise maksmise kohustus lepiti kokku poolte sõlmitud lepingus (määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingus). See leping on tavapärane krediidiasutusega sõlmitav leping, kus krediidisaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist." Sissenõudja on seisukohal, et Riigikohtu ülaltoodud seisukohast juhindudes ei saa ka avaldajalt viivise nõudmist pidada hea usu vastaseks. Poolte vahel oli sõlmitud mõistlikel tingimustel tavapärane kokkulepe varasema võlgnevuse tasumiseks, mille kinnitas ka Viru Maakohus oma 14.10.2009. a. jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-11217. Seetõttu pidi avaldaja ette nägema, et juhul kui ta nimetatud kokkulepet ei täida ning võlgnevust endiselt ei tasu, on sissenõudjal õigus nõuda juba ka kokkulepitud viivist. Sõlmitud kokkuleppe täitmise korral oleks avaldajal olnud seevastu erakordselt soodne võimalus tasuda kogu põhivõlgnevus sissenõudjale maksegraafiku alusel ilma mingite täiendavate sanktsioonideta. Kahjuks ei kasutanud avaldaja talle kohtu ja sissenõudja poolt antud viimast võimalust võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks, mistõttu on alus eeldada, et hoopis avaldaja käitumine kokkuleppe sõlmimisel oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd ta kokkulepet sõlmides ilmselt teadis (või pidi teadma), et ta ei hakkagi seda korrektselt täitma. Viivisenõuet esitades on sissenõudja teostanud oma seaduslikku, kokkuleppest ja kohtumäärusest tulenevat õigust ega ole seda mitte millegagi kuritarvitanud. Mingeid Riigikohtu poolt viidatud erandlikke asjaolusid, mis viitaksid sellele, nagu oleks sissenõudja eesmärgiks avaldajale kahju tekitamine või nagu oleks sissenõudja poolt nimetatud õiguse teostamine vastuolus ühiskonnas väljakujunenud moraali standarditega, antud asjas ei esine ning avaldaja pole neile ka osutanud. Sissenõudja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 14.10.2009.a jõustunud kohtumäärusega nr 2-09-11217 kinnitatud kompromissi punkti 1.3. kohaselt muutus sissenõudja viivisenõue summas 120 000 krooni sissenõutavaks kasvõi ühe makse tasumisega hilinemise korral, reaalselt hilines aga avaldaja mitmete maksetega ja korduvalt:

3.jaanuarikuu ja veebruarikuu maksed ei olnud kohtutäituri poolt 03.03.2010. a. täitemenetluse alustamise seisuga üldse laekunud (st vastavalt 1 kuu ja 19 päeva ning 16 päeva hilinemist). Tulenevalt eeltoodust palutakse jätta Osaühingu SVŠ Veod avaldus rahuldamata. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohus leiab, et võlgniku (OÜ SVŠ Veod) ja sissenõudja (OÜ Profi Kütus) vahel tekkis vaidlus täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu 14.10.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-09-11217 tõlgendamise üle. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt TsMS § 392 lg-st 4 eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Kohus leiab, et kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ja selle kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule esitatud kaebusega ei või võlgnik nõuda täitedokumendiks olevast kohtumääruse selgitamist. Kohtutäituril ei ole pädevust selgitada (tõlgendada) täitedokumendiks olevat kohtulahendit ja käesolevas menetluses ei saaks ka kohus seda teha, seega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu avaldaja kaebus oli võetud Viru Maakohtu menetlusse ebaõigesti ja kohus jätab kaebuse läbivaatamata. Avaldajal on õigus esitada kohtule tuvastushagi teise poole (sissenõudja OÜ Profi Kütus) vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Oma seisukoha võtmisel lähtus kohus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.05.2007 otsuses nr 32-152-07 väljendatud seisukohast. Menetluskulude jaotus: Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv ja muud kohtukulud tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 6(7)