Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
17.05.2010. a , kohtukantselei kaudu
Tsiviilasi
OM ́i avaldus KÜ üldkoosoleku otsuse tunnustamiseks Tsiviilasja hind 25 000 krooni. Hageja: OM (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
2-09-53316 tühisuse
Hageja esindaja: vandeadvokaat Brigitta M (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, tel 6273046, faks 6273047, e-post: [email protected]) Kostja: KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja: KÜ , esindaja Monika S Kirjalik menetlus
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud panna hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaegu. Poolte seisukohad Hagiavalduse ning selle 11.05.2010. a esitatud täienduse kohaselt rikkus kostja 19.06.2008. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks oli juhatuse 02.06.2008. a otsus, mille juhatuse esimees ainuisikuliselt vastu võttis. Seega juhatuse koosolekut tegelikkuses ei toimunud. Juhatuse taoline otsus on tühine. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja tunnustada 19.06.2008. a üldkoosoleku otsuse tühisust. Kostja andmetel osalesid juhatuse koosolekul kõik neli juhatuse liiget, mistõttu kvooruminõue on täidetud. Asjaolu, et protokolli allkirjastas ainult juhatuse esimees, on ebaoluline. Kostja andmetel üldkoosoleku kokkukutsumise korda seega ei rikutud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja panna hageja kanda.
Menetluse käik 14.10.2009.a esitas hageja hagiavalduse, mis sisaldas mitmeid nõudeid, millest menetlusse jäi 19.06.2008. a toimunud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue. Ülejäänud nõuded võttis hageja tagasi, mistõttu kohus jättis need läbi vaatamata (määrus, toim lk 115). 11.05.2010. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, kus rõhutas, et juhatuse koosoleku otsus, mille alusel üldkoosolek kokku kutsuti on tühine, mitte kehtetu. Kohtu põhjendused TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja on kohtu poolt suuliselt ära kuulatud. Menetluse käigus on pooltele antud tähtaeg avalduste ja dokumentide esitamiseks. Samuti on kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise tähtaeg pooltele hageja ärakuulamise käigus protokollilise määrusega teatavaks tehtud (toim 71 ja lk 139). Järgnevaga analüüsib kohus üldkoosoleku kokkukutsumise võimalikku tühisust. Ühtlasi võtab kohus seisukoha, millises korras on kohtus võimalik korteriühistu organite otsuseid vaidlustada või otsuste tühisust tuvastada. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel eelkõige korteriühistu seadusest. Küsimustes, mida korteriühistu seadus ei reguleeri, rakendab kohus KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tühisuse tuvastamisel tuleb juhinduda MTÜS § 24.1 lg 1 regulatsioonist, sest KÜS-is puudub otsuse tühisust reguleeriv erisäte. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. Oma sisult vastab mõiste „tühistamine “ MTÜS § 24 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 kui kaitsenormi eesmärk on üldkoosolekute kokkukutsumisel tagada teatud õiguskindlus. Samuti vältida olukordi, kus erinevad isikud või organid kutsuvad kokku üldkoosolekuid ning seeläbi tekib situatsioon, kus erinevate isikute poolt kokkukutsutud üldkoosolekud teevad vastakaid otsuseid. Hageja poolt viidatud protseduurireeglite rikkumine on oluline eelkõige juhul, kui kutsutakse kokku erakorralisi üldkoosolekuid, sest korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus tuleneb niigi ühistu põhikirjast (kostja põhikirja p 6.3 toim lk 31). Järelduvalt üldkoosoleku protokollist, mille
kokkukutsumise korda hageja vaidlustas, oli üldkoosolek korraline (üldkoosoleku protokoll toim lk 14). Oma olemuselt on kvooruminõude rikkumine otsuse kehtetuse, mitte tühisuse võimalik alus. Oluline on märkida, et TsMS § 4 järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud korras hagi või muu avaldus esitatud. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 363 lg 1 alusel tuleb hagis esitada selgelt väljendatud nõue. Nõude läbivaatamiseks ei piisa, et hageja juhatuse otsuse kehtetusele või tühisusele hagi aluses viitab. Kui hagis soovitakse mitmete otsuste kehtetust või tühisust tuvastada, tuleb iga otsuse osas eraldi nõue esitada ning sellelt vastav riigilõiv tasuda. Asjaolu, et otsuse tühisus mõne eelneva otsuse tühisusest või kehtetusest sõltub, olukorda ei muuda. Eeltoodule on kohus hageja tähelepanu juhtinud (toim lk 139) ning võimaldanud ajaliselt juhatuse otsust seaduses sätestatud korras hageda. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja selleks ettenähtud viisil nõuet esitanud ning sellelt ettenähtud riigilõivu tasunud. Seega asub kohus seisukohale, et juhatuse otsuse tühisus, mille hageja tugineb, ei ole selleks ettenähtud korras tuvastatav. Järelikult alus, et 19.06.2008. a toimunud üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada, puudub ning hagi jääb rahuldamata. Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, põhilises osas oli vaidlus õiguslik. Tõendid, mida kohtuotsuses ei mainita, seonduvad hageja nõuetega, mille kohus jättis läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega antud juhul hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.