Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.12.2009 esitas Raha24 OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü P`ilt võlgnevuse, kokku 5531.25 krooni ja menetluskulu 750 krooni nõudes. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Vastuväites võlgnik tunnustas nõuet summas 2750 krooni, ei tunnustanud nõuet summas 2781.25 krooni. Kuna võlgnik tunnustas makseettepanekut osaliselt, tegi Pärnu Maakohus maksekäsu tunnustatud nõude osas ning andis võlgniku poolt vaidlustatud osas asja kohtumäärusega üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus kohustas oma määrusega 22.12.2009 hagejat Raha24 OÜ esitama oma põhjendatud nõudega hagiavaldust. 11.01.2010 laekus hagejalt Harju Maakohtule põhjendatud nõudega hagiavaldus, milles hageja taotleb kostjalt Ü P`ilt põhivõla summas 2245.30 krooni, ühekordset lepingutasu (intress) 625 krooni, viivist põhivõlalt hagi esitamise seisuga 3048.20 krooni, ja viivist 0,2% päevas kuni põhivõla nõuetekohase täitmiseni; samuti teenustasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest summas 147.50 krooni, samuti viivist kohtukuludelt 0,2 % päevas kuni nõuetekohase täitmiseni. OÜ Raha24 nõue tuleneb poolte vahel 22.01.2008 sõlmitud laenulepingust, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.raha24.ee laenu summas 2500 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja lepingutasu 625 krooni tagastama hiljemalt 22.02.2008. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 1045 krooni (sh 45 krooni elektroonilise dokumendi väljatrüki eest vastavalt TsMS § 340 lg 1). 13.01.2010 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus OÜ Raha24 hagiavaldust menetlusse võtmast ja edastas selle 18.02.2010 kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 26.02.2010 edastas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse muutmise avalduse. Hageja märgib, et vähendab esialgses hagiavalduses esitatud nõuet kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud summade võrra järgmiselt: 2000 krooni võrra põhinõuet ja 750 krooni lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks. Muus osas jääb hageja seniste nõuete ja seisukohtade juurde. 22.04.2010 esitas hageja tervikliku hagiavalduse, hagiavalduse võttes arvesse esialgse hagi esitamisest toimunud muutusi. Hageja märgib, et kostja on tasunud 10.01.2008 summa 500 krooni, millest hageja luges tasutuks meeldetuletustasu summas 177 krooni ja viivise sellelt - 68.30 krooni, kokku 245.30 krooni. Ülejäänud summa arvestati põhivõla katteks. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud osas on nõue täitmisele pööratud. Hagi esitamise seisuga 08.01.2010 oli põhivõlga tasumata summas 2245.30 krooni ning intress summas 625 krooni. Hagi esitamisest on laekunud kohtutäituri vahendusel - 19.01.2010 summas 142.39 krooni, 18.02.2010 - 71.20 krooni ja 23.03.2010 – 71.20 krooni. Hageja loeb kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud summast – 2750 krooni – kaetuks järgmised nõuded: teenustasu Creditreform Eesti OÜ teenustasu – 147.50 krooni,

tasumata põhivõlgnevus – 2245.30 krooni, laenulepingutasu – 357.20 krooni; katmata jäi lepingutasu 267.80 krooni ja viivis. Hageja vähendab lepingujärgset viivise määra (0,75% päevas) pankade poolt tavaliselt sarnaste laenude puhul kasutatava määrani – 0,2% päevas - ning tervikliku hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata summalt kogunenud viivist summas 4280 krooni. Hageja leiab, et viivise väljamõistmine sellises ulatuses on põhjendatud, kuna kostja on laenu tagastamata jätmisega võtnud hagejalt võimaluse oma varalt tulu teenida läbi oma põhitegevuse, milleks on laenude andmine eraisikutele. Laenu tagastamise tähtaeg on ületatud ligi 25 kuu võrra ning potentsiaalne saamata jäänud tulu ületab hageja arvestuste kohaselt viivist mitmekordselt. Kostja hagejaga võla tasumiseks ühendust ei ole võtnud. Hageja tugineb VÕS § 396 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ning § 113 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista laenulepingutasu 267.80 krooni, viivise põhivõlalt summas 4280 krooni ja viivise 0,2% päevas kuni nõuetekohase täitmiseni, viivise teenustasult summas 99.40 krooni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivis kuni nõuetekohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 1045 krooni (sh 45 krooni elektroonilise dokumendi väljatrüki eest). Hagi tõendamiseks on hageja lisanud ärakirjad järgmistest dokumentidest: laenulepingust, lepingutingimustest, laenutaotlusest, maksekorraldusest 2500 krooni ülekandmisest kostjale, arve väljatrükist, riigilõivu maksekorralduses; esitatud on veel esindaja volitusi tõendavad dokumendid, ärakiri kohtumäärusest-maksekäsust tunnustatud osas nõude tasumise kohustamiseks. Hageja on esitanud taotluse kostja poolt tähtaegselt vastuse esitamata jätmise korral TsMS § 407 tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. II. Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, ljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid kätteandmiseks hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on hagiavalduses märgitud aadressil allkirja vastu kätte antud 30.04.2010 isiklikult kostjale. Seega oli kostjal kohtu määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 14.05.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud kohtule vastuse mitteesitamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitata, TsMS § 407 lg

1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks, hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub aga tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik rikkus laenulepingut, jättes tähtaegselt tagastamata laenusumma ja lepingutasu. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud lepingujärgsest viivise määrast ning vähendanud põhinõudelt arvestatud viivist tavaliselt taolistelt laenudelt arvestatava viiviseni - 0,2% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt tähtaegselt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 4670.20 krooni ning täiendavalt ka tasumata põhivõlgnevuselt arvestatav viivis alates 22.04.2010 (põhivõlg 1960.51 krooni) 0,2% päevas kuni kohase täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on vastavalt hagiavalduses märgitule hagilt tasutud riigilõiv kokku summas 1045 krooni, millest 45 krooni moodustab elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest tasutud summa ja 1000 krooni riigilõiv vastavalt hagihinnale (maksekorraldus nr 649, 08.01.2010 täiendava riigilõivu tasumisest 295 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 750 krooni).

TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.