Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse otsuse peale kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja hagihinnalt. alt. esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinn Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Kostja sõlmis AS-iga Sampo Pank 12.06.2006.a. limiidilepingu nr. xxxx, mille alusel hageja võimaldas kostjal kasutada krediiti summas 15 000 krooni. Lepingust tulenevalt kohustus kostja alates 10.09.2006.a. iga kalendrikuu 10-ndaks kuupäevaks tasuma pangale kuumakseid, suurusega 450 krooni. Samuti oli kostja kohustatud tasuma iga lepingujärgselt nõutava summa tasumisega viivitatud päeva eest viivist õigusaktidega tarbijakrediidile kehtestatud maksimaalmääras. Kostja rikkus regulaarselt pangale igakuise kuutasu maksmise kohustust, mistõttu AS Sampo Pank 17.05.2007.a. ütles kostjale lepingu üles. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja võlgnevus 15 473 krooni ja 27 senti. Kostja ülesütlemisele ei reageerinud ning kohustusi täitma ei asunud. 22.06.2007.a. AS Sampo Pank loovutas talle kuuluva nõude võlgniku vastu hagejale ning väljastas kostjale selle kohta 27.06.2007.a. teate, et nõude omandiõigus läks hagejale üle 25.06.2007.a. Kuna kostja võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, esitas hageja 09.08.2007.a. Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seoses sellega, et makseettepanekut ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada, jättis Harju Maakohus 18.05.2009.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-07-29819 kohtumääruse hageja avalduse kostja vastu rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kandis hageja kulusid riigilõivu näol summas 250 krooni. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 15 473 krooni ja 27 senti, maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt kantud kulud summas 250 krooni. Kuna lepingus kokkulepitud intressimäär oli 19% aastas, on hageja võlgnetavalt põhiosalt summas 15 473 krooni ja 27 senti arvestanud viivist seisuga 06.04.2010.a. summas 8 615 krooni ja 60 senti. Vastavalt TsMS §-le 367 taotleb hageja kostjalt viiviste väljamõistmist kuni kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni igas viivitatud päeva eest 8 krooni ja 17 senti päevas. Lepingu p.3.2. kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda igakordsel rikkumisel leppetrahvi summas 1 000 krooni. Kuna kostja rikkus lepingu alapunkti 3.1.1., jättes ajavahemikul 09.12.2006.a. kuni 17.05.2007.a. täielikult tasumata seitse järjestikust kuumakset, siis nõuab hageja kostjalt leppetrahvi summas 1 000 kroon. Seega võlgneb kostja hagejale kokku summas 25 338 krooni ja 87 senti, millest põhivõlgnevus 15 473 krooni ja 27 senti, viivised summas 8 615 krooni ja 60 senti, leppetrahv 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250

krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6, 396 lg. 1, § 397 lg. 1 alusel. Hageja avaldab, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, palub hageja juhindudes TsMS § 407 lg. 1 ja 2 hagiavaldus rahuldada tagaseljaotsusega. Juhul, kui kostja esitab hagiavalduses esitatud nõudele vastuväiteid, soovib hageja asja lahendamist kohtuistungil. Hageja palub mõista A A’ilt välja OÜ Inkasso24 kasuks võlgnevus kogusummas 25 338 krooni ja 87 senti, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni ning alates 07.04.2010.a. kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni viivis arvestusega 8,17 krooni päevas. Jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et A A kannab kõik menetluskulud ja temalt mõistetakse välja Inkasso24 OÜ kasuks ka viimase poolt kantud kulutused õigusabile. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena limiidileping, teatis, konto väljavõte, üldtingimused, teade lepingu ülesütlemise kohta, kohtumäärus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 08.04.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 13.04.2010.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimetatud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 30 päeva, mis täitus 13.05.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Kostja lepingutingimusi ei täitnud, mistõttu hageja on arvestanud viivist 8 615 krooni ja 60 senti. Kohustise rikkumise eest soovib hageja leppetrahvi 1 000 krooni. Kuna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni on käsitletav menetluskuluna, siis kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele kokku summas 25 088 krooni ja 87 senti hageja poolt hagis märgitud asjaoludel.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 4 000 krooni, kokku 4 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 03.augustil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.