Tsiviilasja number
2-09-19065
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2010 Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Taevaraadio AS hagi NRJ Group vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu tuvastamiseks Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taevaraadio AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Taevaraadio AS (registrikood 10028146, asukoht Pärnu mnt 139c, 11317 Tallinn); Hageja esindaja patendivolinik Kalev Käosaar; Kostja NRJ Group (asukoht 22 rue Boileau, 75016 Pariis, Prantsusmaa); Kostja esindaja patendivolinik Urmas Kauler;
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Taevaraadio AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja Taevaraadio AS esitas 28.04.2009 Harju Maakohtule hagi, mille kohaselt võttis Eesti Patendiamet vastu otsuse registreerida Prantsusmaa äriühingu NRJ Group nimele kaubamärk „ENERGY". Patendiameti otsus kaubamärgi „ENERGY" registreerimise kohta klassides nr 35, 38 ja 41 on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes nr 8/2002. 1.10.2002 esitasid Taevaraadio AS, First Media OÜ, First Media Holding AS ja Clembia OÜ vaidlustusavalduse Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile Patendiameti kaubamärgi „ENERGY" registreerimise otsuse tühistamiseks. 29.01.2009 tegi komisjon otsuse nr 619-o, millega jättis esitatud vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja komisjoni otsusega ei nõustunud. Patendiamet tegi vaidlustatud otsuse kaubamärgi kohta 3.07.2002, mistõttu tuleb kooskõlas kaubamärgiseaduse (KaMS) § 72 lg-s 5 sätestatuga nimetatud kaubamärgi registreeritavuse kindlakstegemisel lähtuda enne 1.05.2004 kehtinud kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgi registreerimise alustest. Kaubamärgi „ENERGY" registreerimine on vastuolus enne 1.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-ga 4 ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis, samuti KaMS § 8 lg 1 p-ga 2. Hageja on alates 1999 aasta lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ, mille all on Eestis alates 2000 aastast sagedustel 93,2 MHz ja 99,2 MHz edastatud raadiojaama ENERGY FM/NRJ FM. Vastavalt Tele- ja Raadioauditooriumi päeviku-uuringule on raadiojaam „ENERGY" üsna stabiilse kuulajaskonnaga. Tegemist on eelkõige noortele suunatud kaasaegset tantsumuusikat edastava raadiojaamaga, algselt üksnes trance-muusikat mängivas raadioprogrammis oli sõnalisel osal väike roll, kuid hiljem formaati veidi muudeti ja lisati ka sõnaline osa. Tulenevalt muusikavalikust erineb kaubamärgi „ENERGY/NRJ" all edastatav raadioprogramm oluliselt teistest Eesti raadiojaamadest. Hageja esitas 11.01.2000 registreerimiseks kaubamärgitaotluse „NRJ FM", mis on varasem, kui kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotlus „ENERGY" (taotluse esitamise kuupäev 19.07.2001). Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid ENERGY/NRJ, mis on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad kostja poolt taotletava kaubamärgiga „ENERGY". Kaubamärgiseadus ei ava kaubamärgi kui tööstusomandi eseme sarnasuse ning assotsieeruvuse mõistet ega võimalikke kriteeriume täpsemalt, kuid väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosust defineeritud riskina, et avalikkus võib uskuda, et kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõttelt või temaga majanduslikult seotud ettevõttelt. Kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktoreid, sealhulgas foneetilist, visuaalset ja kontseptuaalselt sarnasust ning nimetatud hinnang peab tuginema üldisele, tarbijal kaubamärgist tekkivale kujutluspildile, arvestades eriti võrreldavate tähiste eristusvõimelisi ja domineerivaid osi. Sõnade ENERGY ja NRJ puhul on tegemist foneetiliselt ja semantiliselt identsete sõnadega, mis tervikuna muudab sõnad ENERGY ja NRJ äravahetamiseni sarnasteks. Kuigi hagejale kuuluvas kaubamärgitaotluses sisaldub peale tähtede kombinatsiooni NRJ ka täheühend FM, on kaubamärgitaotluses suurema eristusvõimega osaks just NRJ täheühend FM viitab spetsiifilisele raadioalasele terminile ega saa olla iseenesest olla raadiojaamadega seotud ettevõtjaid eristavaks tunnuseks (mida kinnitab ka täheühendi FM kaubamärgitaotluses mittekaitstavaks osaks määramine). Hageja palus kohtul tuvastada Kaubamärgi „ENERGY“ õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu.
2(6)
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavalduses esitatud argumendid ning lisatud tõendid ei kinnita kostja kaubamärgi „ENERGY“ osas esinevaid õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Nimetatud kaubamärgi registreerimine kostja nimele on kooskõlas kaubamärgiseaduses ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastas oma 27.02.2009 otsuses nr 619-o õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise. KaMS § 72 lg-s 5 on sätestatud, et enne 1.05.2004 Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamiseks peavad hagejale kuuluma varasemad õigused, millest tulenevaid õigusi hilisem kaubamärk võis väidetavalt rikkuda. Kuivõrd hagejale registreeritud kaubamärke ei kuulu, väidab hageja oma varasemad õigused tulenevat KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses üldtuntud kaubamärgist, mis oli väidetavalt saavutanud üldtuntuse kostja registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks 19.07.2001. Seega on asjas kõige olulisemaks küsimuseks tuvastada, kas kaubamärk kujul „ENERGY/NRJ“ on Eestis üldtuntud ja seda hageja kaubamärgina enne kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäeva. Kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja kaubamärgina üldtuntud. Hageja ei ole tõendanud mis tahes kaubamärgi üldtuntust. Seega ei saa põhjendatud olla ka väidetav Patendiameti otsuse vastuolu KaMS § 8 lg 1 p-ga 4, tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis ning KaMS § 8 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Kaubamärgi üldtuntust ei kinnita hageja poolt kohtule esitatud andmed, et 2000. aastal oli raadiojaama kuulajaskonnaks hinnanguliselt 8 000 inimest. Eesti 1,4-miljonilise populatsiooni juures teeb see kõigest 0,5%. Seda ei saa pidada valdavaks enamuseks mis tahes tarbijate sektoris. Seega ei anna hageja poolt esitatud materjalid alust kaubamärgi „ENERGY/NRJ“ üldtuntuks tunnistamiseks. Puudub vastuolu KaMS § 8 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Hageja ei ole tõendanud varasemate õiguste esinemist. Hageja poolt vaidlustatud kaubamärk on kostja poolt välja töötatud ning aastakümneid aktiivselt ning edukalt kasutusel olev kaubamärk ning ärinime osa. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidluse lahendamisel on oluline üksnes enne registreerimistaotluse esitamist toimunud asjaolud, sest kaubamärgi registreerimisel käsitletakse suhtelise keeldumise alusena üksnes varasemaid s.o taotluse esitamisele eelnevaid või varasema prioriteedikuupäevaga õigusi, mitte hiljem tekkinud õigusi. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta kõik tõendid, mis fikseerivad asjaolusid, mis leidsid aset pärast 19.07.2001. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada kaubamärgiseaduse kuni 30.04.2004 kehtinud redaktsiooni vastavalt KaMS § 72 lg 5 sätestatule. Kohtule esitatud ringhäälinguloast nähtub, et see on väljastatud OÜ-le Clembia, mitte hagejale. Raadioprogrammi on selle alusel edastatud Rakveres ja Tallinnas. Gallupite puhul on oluline valimi vastavus üldisele rahvastiku koosseisule, mitte valimis olnud isikute arv. Kohtule esitatud gallupitest nähtub, et enne prioriteedikuupäeva on olnud raadioprogrammi kuulajaskond perioodil 30.08.-28.11.2000 3,0% (tl 35) ja teise sama perioodi kohta käiva tõendi järgi 7,4% (tl 39), perioodil 30.05.-28.08.2001 12,9% (tl 37) ja teise sama perioodi kohta käiva tõendi alusel 3,9% (tl 28) ning osa sellest ajaperioodist on hilisem kui prioriteedikuupäev. Ajakirjandusväljaannetes kajastatud artiklid ja internetifoorumite väljavõtted on prioriteedikuupäevast hilisemad ega ole seega asjakohased tõendid. Üksnes kahes linnas edastatud raadioprogramm, mille kuulajaskond on maksimaalselt 12,9%
3(6)
sihtgrupist s.o noored, ei ole käsitletav argumendina, mis toetaks kaubamärgi üldtuntust. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oli varasem õigus, mis takistaks kostja kaubamärgi registreerimist. Liiatigi ei ole hageja tõendanud, et tema edastas raadioprogrammi vaidlusaluse kaubamärgi all, sest ringhäälinguluba ei ole väljastatud hagejale. Kohus ei analüüsinud menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt hageja väiteid kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse kohta, sest kohus tuvastas, et hagejal ei ole varasemat õigust (kaubamärki). Varasema kaubamärgitaotluse nr M200000048 alusel ei ole hagejal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna selle kohta ei ole tehtud registreerimisotsust. Kaubamärk saab õiguskaitse prioriteedikuupäevast alates tagasiulatuvalt pärast kaubamärgi registreerimist vastavalt KaMS § 11 lg 1 p-le 3. Euroopa Ühenduse kaubamärkide olemasolu ei mõjuta samuti käesoleva vaidluse käiku, sest enne 1.05.2004 registreeritud siseriiklike kaubamärkide suhtes kehtib ühenduse kaubamärkide suhtes eriregulatsioon. Samal põhjusel ei analüüsinud kohus ärinime kaitsmise temaatikat. Apellatsioonkaebus Taevaraadio AS esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis tõid kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kohus jättis tegemata ka vajalikke menetluslikke toiminguid. Kohus leidis, et esitatud uuring kaubamärgi tuntusest sihtgrupis ei ole tõendina küllaldane, kuna oluline on valimi vastavus üldisele rahvastiku koosseisule, mitte valimis olnud isikute arv. Hageja ei pea esitatud seisukohta põhjendatuks, kuna konkreetne teenus on turul reeglina suunatud mitte kogu tarbijaskonnale, vaid teatud kindlale sihtgrupile. Selliseks sihtgrupiks käesoleval juhul on noored vanuses 18-25 eluaastat, kellest oluline osa on hõlmatud küsitlusega Tallinnas, samuti Rakeveres. Seejuures ei vaja tõendamist Tallinna linna oluline osakaal Eesti suhtes tervikuna. Tallinnasse on vaieldamatult koondunud mitte ainult oluline osa noortest vanuses 18-25 eluaastat, vaid ka avaliku elu aktiivsus noorte seas on Tallinna linnas oluliselt kõrgem paljudest teistest Eesti piirkondadest. Küsitluse tulemused Tallinnas/Harjumaal on tõsiseltvõetav argument läbiviidud küsitluse esinduslikkuse suhtes. Küsitlus kajastab hästi kaubamärgi üldtundust Eestis kaubamärgiga tähistatud teenuste tegelike tarbijate sektoris. Hageja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et Tallinnas ja Rakveres elavad 15-25 aastased noored moodustavad vaid 12,9% kogu Eesti vastavast sihtgrupist. Tallinnas elavate noorte proportsioon kõigi Eestis elavate noorte suhtes on samaväärne Tallinna elanikkonna arvu suhtega kogu Eesti elanikkonda. Seda arvestavalt on küsitlus hõlmanud vähemalt 30% noortest. Hagiavalduses on vajaliku põhjalikkusega selgitatud ka ringhäälinguloa ühiskasutust äriühingute poolt. Vaatama sellele on kohus viiteliselt seondanud ringhäälinguloa vaid osaühinguga Clembia ning seadnud kahtluse alla selle kuuluvuse hagejale. Kohus leidis, et varasema kaubamärgitaotluse nr M200000048 alusel ei ole hagejal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna selle kohta ei ole tehtud registreerimisotsust ning seetõttu ei ole vaja analüüsida ka menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt hageja väiteid kaubamärkide äravahetamise sarnasuse kohta. Hageja ei nõustu esitatud seisukohaga, kuna hageja rõhutas juba hagiavalduses tsiviilasja nr 2-08-53043 ühendamise vajadust käesoleva vaidlusega ühte menetlusse. Tsiviilasja nr 2-08-53043 raames toimub vaidlus kaubamärgitaotluse nr M200000048 registreeritavuse üle. Tsiviilasjas nr 2-08-53043 tehtav lahend mõjutab käesolevas hagis käsitlemist leidnud kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu või puudumise tuvastamist. Kuigi hagiavalduses jättis hageja hagide liitmise kohtu otsustada, siis 30.10.2009 kohtule esitatud täiendavas seisukohas vaidlustas hageja kostja seisukoha ühendamise mittevajalikkusest ning põhjendas täiendavalt ühendamise vajalikkust. Esimese astme kohus ei ole aga nimetatud küsimuses seisukohta võtnud. Lisaks tsiviilasja nr 2-08-53043 ja tsiviilasja nr 2-09-19065 ühiseks menetlemiseks
4(6)
liitmisele palus hageja esimese astme kohtult tsiviilasjade nr 2-09-19065 ja nr 2-09-19060 liitmist ühiseks menetlemiseks, mille suhtes kohus on jätnud samuti seisukoha võtmata. Jättes hagid liitmata, võttis kohus võimaluse hinnata sisuliselt varasemat õigust kaubamärgitaotluse näol, samuti kaubamärkide äravahetamiseni sarnasust. Kohtu seisukoht, et kaubamärgitaotluse nr M200000048 alusel ei ole hagejal võimalik oma õigusi kaitsta, on ennatlik, põhjendamatu ja hageja õigusi rikkuv. Hageja palus kohustada esimese astme kohut liitma tsiviilasjad nr 2-08-53043, 2-0919065 ja 2-09-19060 ühiseks menetlemiseks. Vastus apellatsioonkaebusele NRJ Group vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. Selles osas ei ole apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas tuli kõigepealt tuvastada, kas kaubamärk kujul „ENERGY/NJR“ on Eestis üldtuntud ja seda hageja kaubamärgina enne kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäeva 19.07.2001. Sel põhjusel on maakohus põhjendatult jätnud kõrvale tõendid, mis fikseerivad asjaolusid, mis leidsid aset pärast 19.01.2001. Kolleegium leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega andnud hinnangu nii raadioprogrammi kuulatavuse tarbijaküsitlusele kui ka ringhäälingu loale ja nende põhjal teinud õiged järeldused. Apellatsioonkaebuses hageja küll ei nõustu maakohtu järeldustega, kuid kaebusest ei selgu, mil viisil maakohus eksis tõenditele hinnangu andmisel ja millisele järeldusele pidanuks maakohus neid tõendeid hinnates jõudma. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt raadioprogrammi kuulatavuse tarbijaküsitluse põhjal ei saa järeldada mistahes kaubamärgi üldtuntust. Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et ringhäälingu luba väljastati 20.12.1999 mitte hagejale vaid OÜ-le Clembia. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt vaid kahes linnas edastatud raadioprogramm, mille kuulajaskond on maksimaalselt 12,9 % sihtgrupist, s.o. noortest, ei ole käsitletav argumendina, mis toetaks kaubamärgi üldtuntust. Seega ei ole hageja tõendanud oma varasemat õigust, mis takistaks kostja kaubamärgi registreerimist. Ka ei ole hageja tõendanud, et tema edastas raadioprogrammi vaidlusaluse kaubamärgi all, sest ringhäälinguluba ei ole väljastatud hagejale. Apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt OÜ Clembia ja hageja tegid koostööd raadioprogrammide reprodutseerimisel ja esitamisel, ei ole leidnud tõendamist antud tsiviilasja raames. Õiged on kostja väited, mille kohaselt on hageja põhjendamatult leidnud, et tema ja OÜ Clembia seotust tõendab asjaolu, et Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis osalesid käesolevas kaebuses sisalduva nõude kaitsel kõik kaubamärgi kasutamisel koostööd teinud äriühingud. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusest nr 619-o nähtub, et First Media OÜ ja Clembia OÜ ei ole ühegi Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik ega taotleja, mistõttu puudub alus nende lugemiseks asjast huvitatud isikuteks (t.l.21).
5(6)
Kolleegium leiab, et maakohus ei pidanud hageja poolt nimetatud tsiviilasju liitma ühte menetlusse. Kaebuses toodud sellekohased väited ei anna alust selles osas maakohtu seisukohta muuta. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
R. Allikvere
Ü. Jänes
I. Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.