2-09-19060/12 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 28.04.2009 esitas Taevaraadio AS Harju Maakohtule hagi, milles palus kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju (taotlus nr M 200101252) õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu tuvastamist. Hagiavalduse kohaselt otsustas Eesti Patendiamet 03.07.2002 registreerida kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju (taotlus nr M200101252) kostja nimele klassides 35, 38 ja 41. Patendiameti otsus kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise kohta on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes nr 8/2002. Hageja vaidlustas patendiameti otsuse. 27.02.2009 tegi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon otsuse nr 620-o, millega jättis esitatud vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja arvates on kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine vastuolus enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 8 lg 1 p-dega 2 ja 4 ja Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Hageja poolt kasutatav kaubamärk ENERGY/NRJ on omandanud Eesti tarbijate (raadiokuulajate) seas üldtuntuse, mistõttu kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on vastuolus KMS § 8 lg 1 p-ga 4 ning Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Hageja on alates 1999. aasta lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ, mille all on Eestis alates 2000. aastast sagedustel 93,2 MHz ja 99,2 MHz edastatud raadiojaama ENERGY FM/NRJ FM. 20.12.1999 anti ringhäälinguluba raadioprogrammi “NRJ FM” edastamiseks Tallinnas ja Rakveres. 29.09.2004 väljastati uus ringhäälinguluba raadioprogrammi ENERGY FM edastamiseks Tallinnas kuni 2009. aastani. Ringhäälingu luba väljastati hagejaga seotud äriühingule OÜle Clembia. Hageja, OÜ Clembia ning First Media OÜ ja First Media Holding AS tegid koostööd raadioprogrammide reprodutseerimisel ja esitamisel. Vastavalt Tele- ja Raadioauditooriumi uuringule on raadiojaam ENERGY üsna stabiilse kuulajaskonnaga. Tegemist on eelkõige noortele suunatud kaasaegset tantsumuusikat edastava raadiojaamaga. Tulenevalt muusikavalikust erineb kaubamärgi ENERGY/NRJ all edastatav raadioprogramm oluliselt teistest Eesti raadiojaamadest. Kaubamärgi ENERGY/NRJ all edastav raadiprogramm on üldtuntud vastavas raadiokuulajate sihtgrupis (eelkõige noored). Vastavalt kaubamärgiseadusele piisab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks, kui seda tunneb valdav osa sihtgrupist. Hageja esitas 11.01.2000 registreerimiseks kaubamärgitaotluse NRJ FM (taotlus nr M200000048) klassides 38 ja 41, mis on varasem, kui kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotlus ENERGY NRJ+kuju (taotluse esitamise kuupäev 19.07.2001). Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid ENERGY/NRJ, mis on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad kostja poolt taotletava kaubamärgiga ENERGY NRJ+kuju. Arvestades, et kaubamärkidega tähistatavad klassi 35, 38, 41 teenused on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised, suureneb kaubamärkide äravahetamise oht veelgi. Kaubamärgitaotluses nr M200101252 sisaldub varasema kaubamärgitaotluse nr M200000048 identne sõna NRJ. Ühtlasi sisaldab taotletav kaubamärk hagejale kuuluvaid 2(9)

varasemaid üldtuntud kaubamärke NRJ ja ENERGY. Sõnade ENERGY ja NRJ näol on olemuslikult tegemist samade sõnadega. Tegemist on nn sõnademänguga, kus inglise keelele iseloomulik sõnade/tähtede hääldus võimaldab anda samatähenduslikku sõna (antud juhul ingl. k “energy” – e.k “energia”) edasi ka teisel kujul, ainult teatavaid tähti kasutades. Sõnade ENERGY ja NRJ sellist käsitlust teineteise suhtes kinnitab ka NRJ GROUP enda käitumine, kaubamärgitaotluses nr M200101252 on esitatud koos registreerimiseks nii sõna ENERGY kui tähtede kombinatsioon NRJ. Samuti on kostja sellist käsitlust kinnitanud apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuses nr 459, samastades sõnad ENERGY/NRJ. Seega on sõnade ENERGY ja NRJ puhul tegemist foneetiliselt ja semantiliselt identsete sõnadega, mis tervikuna muudab sõnad ENERGY/NRJ ja NRJ äravahetamiseni sarnasteks. Kuigi hagejale kuuluvas kaubamärgitaotluses nr M200000048 sisaldub peale tähtede kombinatsiooni NRJ ka täheühend FM, on kaubamärgitaotluses suurema eristusvõimega osaks just NRJ, täheühend FM viitab spetsiifilisele raadio-alasele terminile ega saa iseenesest olla raadiojaamadega seotud ettevõtjaid eristavaks tunnuseks. Seda kinnitab ka täheühendi FM kaubamärgitaotluses nr M200000048 mittekaitstavaks osaks määramine. Asjaolu, et hagejale kuuluva kaubamärgitaotluse kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust ei tähenda, nagu ei kuuluks hagejale varasemat õigust kaubamärgile. KaMS § 8 lg 2 sõnastusest tulenevalt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Juhul, kui Patendiamet teeb otsuse registreerida kaubamärk hageja nimele, kuulub hagejale vaieldamatult ka varasem õigus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavalduses toodud argumendid ning lisatud tõendid ei kinnita kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju osas esinevaid õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on kooskõlas kaubamärgiseaduse ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastas 27.02.2009 otsuses nr 620-o õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise. KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamiseks peavad hagejale kuuluma varasemad õigused, millistest tulenevaid õigusi hilisem kaubamärk võiks väidetavalt rikkuda. Kuivõrd hagejale registreeritud kaubamärke ei kuulu, väidab hageja oma varasemad õigused tulenevat KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses üldtuntud kaubamärgist, milline oli väidetavalt saavutanud üldtuntuse kostja registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks 19.07.2001. Hageja poolt hagiavalduses osundatud registreerimistaotlust nr M200000048 ei saa samuti pidada varasemaks õiguseks võrreldes kostja vaidlustatud kaubamärgiga, kuivõrd tegemist on üksnes registreerimiseks esitatud kaubamärgiga, mitte registreeritud kaubamärgiga, millisest tulenevalt võiksid märgile õigused tekkida. Kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja kaubamärgina üldtuntud. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt temale kuuluva kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntust. Hagiavalduses ja hageja seisukohtades on hageja toonud nii kaubamärgi ENERGY, NRJ, ENERGY/NRJ kui ka ENERGY / NRJ. Hageja esitleb oma argumentatsioonis loetletud kaubamärke nii eraldi kui ka kombinatsioonis. Kui lähtuda, et hageja peab endale kuuluvaks kaubamärki kujul ENERGY/NRJ, on kostja seisukohal, et nimetatud kaubamärgi üldtuntust käesolevas kaasuses tõendatud ei ole (hageja ei ole tõendanud ka mistahes ülalloetletud kaubamärgi üldtuntust). Kaubamärgi üldtuntust ei kinnita hageja poolt kohtule esitatud andmed, et 3(9)

2000. aastal oli raadiojaama kuulajaskond hinnanguliselt 8 000 inimest, mis Eesti 1,4 miljonilise populatsiooni juures teeb kõigest 0,5%. Seda ei saa pidada valdavaks enamuseks mistahes tarbijate sektoris. Seega ei anna hageja poolt esitatud materjalid alust kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntuks tunnistamiseks. Puudub vastuolu KaMS § 8 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Hageja ei ole tõendanud varasemate õiguste esinemist. Kaubamärk NRJ on kostjale kuuluv üldtuntud kaubamärk. Kostja on üks Euroopa suurimatest meelelahutusfirmadest, mis on registreeritud 25.03.1985. Hageja poolt vaidlustatud kaubamärk on kostja poolt välja töötatud ning aastakümneid aktiivselt ning edukalt kasutusel olev kaubamärk ning ärinime osa. Hageja ei ole Eesti suhtes kehtivaid Ühenduse kaubamärgiregistreeringuid nr 136150 NRJ, nr 140038 ENERGY NRJ ja 1833649 ENERGY vaidlustanud, mis kinnitavad hagi põhjendamatust ja registreerimistaotluse nr M200101252 rahuldamise õiguspärasust. Hageja poolt osundatud registreerimistaotlust nr M200000048 ei saa pidada varasemaks õiguseks võrreldes kostja vaidlustatud kaubamärgiga, kuivõrd tegemist on üksnes registreerimiseks esitatud kaubamärgiga, mitte registreeritud kaubamärgiga, millisest tulenevalt võiksid märgile õigused tekkida. Maakohtu otsuse põhjendused 27.04.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud KaMS § 72 lg-st 5 kohaldas kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtus asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulus kohaldamisele 2002 juulis kehtinud KaMS redaktsioon. Kehtinud KaMS § 7 sätestas absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja § 8 suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Väidetavalt on hageja kasutanud vaidlusalust kaubamärki (ENERGY/NRJ) alates 1999. aastast ja see on omandanud üldtuntuse. Kehtinud KaMS üldtuntuse kriteeriume ei sätestanud, kehtivas seaduses on need kirjas § 7 lg-s 3, mille järgi tuleb üldtuntuse tunnistamisel muu hulgas arvestada kaubamärgi tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; hinnangulist väärtust. Nimetatud kriteeriumidest lähtudes on võimalik otsustada hageja kaubamärgi üldtuntuse üle ka käesoleval juhul. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kaubamärgi üldtuntust tõendab kultuuriministeeriumi poolt 20.12.1999 ringhäälinguloa ja 29.09.2004 ringhäälinguloa väljaandmine OÜ-le Clembia. Teisele äriühingule antud ringhäälinguluba ei saa tõendada kaubamärgi kasutamist hageja poolt, seda isegi juhul kui OÜ Clembia oli hagejaga seotud äriühing, mida hageja ei ole tõendanud. Patendiameti otsuse ühine vaidlustamine TOAK-is ei tõenda äriühingute seotust, mille tõttu oleks võimalik ringhäälinguloa väljaandmine ühele äriühingule lugeda antuks ka teisele. Kaubamärgi üldtuntuse omandamist ei tõenda ka Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringud, kuna uuring on läbi viidud pärast kostja poolt kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise taotluse esitamist. Arvestades Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringute sihtrühma suurust ja vastajate arvu ning kuulajate osakaalu, puudub alus lugeda tähis ENERGY/NRJ 2001.a juulis üldtuntuks. Õige on kostja väide, et uuring on tehtud tähise ENERGY FM, mitte ENERGY/NRJ kohta. Ka hageja poolt esitatud väljavõtted ajalehtedest ja foorumist on ENERGY FM kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (C-375/97 p 26) peab kaubamärk üldtuntuse omandamiseks olema tuntud 4(9)

märkimisväärsele osale asjaomasest avalikkusest (KaMS praeguse redaktsiooni § 7 lg-s 3 märgitud isikud). Hageja poolt esitatud päevauuringutest sellele kohtupraktikale vastavat järeldust teha ei saa. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidetava kaubamärgi üldtuntust, puudub kohtul alus hageja nõude rahuldamiseks. Analüüsides kas tähis NRJ FM, mille registreerimiseks kaubamärgina klassides 38 ja 41 hageja esitas 11.01.2000 taotluse, on äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgiga ENERGY NRJ+kuju, leidis kohus, et kaubamärkide vahel puudub visuaalne, kontseptuaalne ja foneetiline sarnasus määral, mille tõttu neid võiks segi ajada, arvestades Euroopa Kohtu praktikaga kujundatud kriteeriume. Kuigi täheühendi NRJ inglisekeelne ja prantsusekeelne hääldus on sarnased, on eestikeelne hääldus „en“, „er“, „jott“ ja see on Eesti tarbijate puhul kõige ootuspärasem hääldus. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kuna hageja on esitanud vaid kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200000048 (NRJ FM) enne, kui kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200101252 ning hageja kaubamärk on registreerimata kaubamärgina, kostja kaubamärk aga registreeritud, ei saa hagejal olla varasemast kaubamärgist tulenevat õigust. KaMS järgi on varasem kaubamärk registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Tõendatud on, et kostja nimele on registreeritud hulgaliselt kaubamärke, mis sisaldavad täheühendit NRJ ja ENERGY, sh vaidlusalune kaubamärk ENERGY NRJ+kuju, mis registreeriti 26.02.2001 ühenduse kaubamärgina. Apellatsioonkaebus Taevaraadio AS esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatmaiseks maakohtule ning peatada menetlus tsiviilasjas 2-09-19060 kuni tsiviilasjas 2-08-53043 on jõustunud lahend või otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule ja kohustada maakohut liitma tsiviilasjad 2-08-53043 ja 2-09-19060 ühiseks menetlemiseks. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise ning jättis tegemata ka vajalikke menetluslikke toiminguid. Apellant on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb arvestada vaidluse tekkimise ajal kehtinud õiguslikke ja tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidluse tekkimise ajal kuulus varasem õigus kaubamärgitaotluse M200000048 näol apellandile. Apellant esitas kaubamärgi registreerimiseks juba 11.01.2000. Esitatud kaubamärgitaotlus on vaieldamatult varasem, kui vastustaja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärgitaotlus ENERGY, mille esitamise kuupäev on 18.07.2001. Asjaolu, et apellandile kuuluva kaubamärgitaotluse kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust, ei tähenda nagu ei kuuluks apellandile varasemat õigust kaubamärgile. KaMS § 8 lg 2 kohaselt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Seega juhul, kui Patendiamet teeb otsuse registreerida kaubamärk apellandi nimele, kuulub apellandile ka varasem õigus. Apellant on taotlenud käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-08-53043 liitmist ühte menetlusse, kuna tsiviilasjas nr 2-08-53043 tehtav lahend varasema kaubamärgi NRJ FM kohta mõjutab otseselt ka käesolevat lahendit, kuid kohus on jätnud selle käsitlemata. Antud vaidlus sai alguse 2001.a juulis, samas kui Euroopa Ühenduse kaubamärgid laienesid Eesti Vabariigi territooriumile alates 01.05.2004. Nõukogu 26.02.2009 määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikkel 165 lg 1 kohaselt alates Bulgaaria, 5(9)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime. Seega ei saanud kuuluda vastustajale varasemalt Eestis registreeritud kaubamärki. Kohus on eksinud, väites, et vastustajale kuulus registreeritud kaubamärk ENERGY NRJ, samas kui apellandile kuuluv kaubamärk on registreerimata kaubamärk. Apellant nõustub kohtuga, et kaubamärkide puhul on määravaim just nimetatud kaubamärkide foneetiline kõla, kuna enim jõuavad kaubamärgid tarbijate teadvusesse just läbi raadioeetri. Samas ei ole kohus selle hindamisel olnud küllaldaselt järjekindel ja sellega piisavalt arvestanud. Taotletava kaubamärgi nr M200101252 koosseisus sisaldub identne varasema kaubamärgitaotlusega nr M200000048 sõna NRJ. Ühtlasi sisaldab taotletav kaubamärk hagejale kuuluvaid varasemaid üldtuntud kaubamärke NRJ ja ENERGY. Sõnade ENERGY ja NRJ näol on olemuslikult tegemist samade sõnadega. Tegemist on nn sõnademänguga, kus inglise keelele iseloomulik sõnade/tähtede hääldus võimaldab anda samatähenduslikku sõna edasi ka teisel kujul, ainult teatavaid tähti kasutades. Seega on sõnade ENERGY ja NRJ puhul tegemist foneetiliselt identse sõnadega, mis muudab vastandatud märgid tervikuna äravahetamiseni sarnaseks. Sõnade ENERGY ja NRJ sellist käsitlust teineteise suhtes kinnitab ka vastustaja käitumine. Kaubamärgitaotlus nr M200101252 on esitatud koos registreerimiseks nii sõna ENERGY kui tähtede kombinatsioon NRJ. Samuti on vastustaja sellist käsitlust kinnitanud apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuses nr 459, samastades sõnad ENERGY/NRJ. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja poolt soovitud kaubamärgi üldtuntuse omandamist ei tõenda Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringud, kuna uuring on läbi viidud pärast kostja kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise taotluse esitamist. Käesoleval juhul ei ole oluline uuringu läbiviimise aeg, vaid periood, mida uuring käsitleb. Päevauuringute tulemustest nähtub, et raadiojaamal oli oluline kuulajaskond perioodil august kuni november 2000, kui ka mai 2001 kuni august, seega varasemalt, kui esitas registreerimiseks kaubamärgitaotluse vastustaja. Vastavalt kaubamärgiseadusele piisab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks, kui seda tunneb oluline osa sihtgrupist ja ei ole vaja tõendada, et tähist teab ja tunneb valdav osa kogu Eesti elanikkonnast. Apellandi kaubamärgi all edastava raadiojaama näol oli algselt tegemist eelkõige noortele suunatud energilist kaasaegset tantsumuusikat edastava raadiojaamaga. Kuna raadiojaam on suunatud spetsiifilisele kuulajaskonnale, kelleks eelkõige on noored vanuses 15-25 eluaastat, keda statistilistel andmetel on Eestis ligikaudu 120 000, siis sellise kuulajaskonna osatähtsus Eesti 1,4 miljonilise elanikkonna hulgas on umbes 8,5%. Raadiojaama eetripiirkonnas Tallinnas ja Lääne-Virumaal (Rakvere) moodustab elanikkond ligikaudu 450 000 inimest, kellest sihtgrupp, st noored on ligikaudu 38 000 inimest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 2000. aastal tehtud päevauuringu kohaselt oli apellandile kuuluva raadiojaama kuulajaskonnaks päevas ligi 8 000 inimest, kuulas raadiojaama tegelikult 21% sihtgrupist. Eeltoodu kinnitab, et kaubamärki NRJ/ENERGY tundis oluline osa sihtgrupist, samas, kui kostja ei ole oma kaubamärki Eestis kunagi kasutanud, mistõttu ei saa rääkida kostjale kuuluvast üldtuntud kaubamärgist. Raadiojaama turule toomisega kaasnes teavituskampaania, mis teadvustas selle jaama olemasolu palju suuremale hulgale isikutele kui uuringust nähtuv kuulajaskond. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kaubamärgi üldtuntust tõendab Kultuuriministeeriumi poolt 20.12.1999 ja 29.09.2004 ringhäälinguloa väljaandmine OÜ-le Clembia. Ringhäälinguluba väljastati tõepoolest OÜ-le Clembia. Samas on Taevameedia AS ja OÜ Clembia omavahel seotud äriühingud, kes tegid koostööd raadioprogrammide 6(9)

reprodutseerimisel ja esitamisel ning sellest tulenevalt olid nimetatud äriühingud üheks vaidlevaks pooleks ka tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kaubamärgitaotlus kuulub apellandile. Seda arvestavalt saab rääkida üksnes apellandile kuuluvast üldtuntud kaubamärgist ENERGY/NRJ. Kaubamärgi kasutamine omaniku loal on käsitletav kaubamärgi kasutamisena ja selline kasutamine kujundab kaubamärgi tuntust vastava sihtgrupi hulgas. Kostja ärinimes sisaldub täheühend NRJ. Õige on kostja väide, et Pariisi konventsiooni art 8 alusel kaitstakse firma nimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisus või mitte. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga ärinime kohta, vastustaja ei ole kunagi tegutsenud selle ärinime all Eesti Vabariigis ega lähiregioonis, mistõttu on alusetu viidata Prantsusmaal registreeritud ärinimele. Pariisi konventsiooni art 8 ei ole otsekohaldatav, vaid sättega pannakse liikmesriikidele kohustus näha siseriikliku seadusandlusega ette võimalused ärinime kaitseks. Kuigi artiklis 8 nähakse ette firmanimede kaitse, ei ole täpsustatud, kuidas seda korraldada. Seega on Pariisi konventsiooni artikkel 8 näol tegemist juhisega liikmesriikidele lahendada küsimus siseriiklikult. Siseriiklikult on ärinime kaitse kaubamärgi registreerimisel reguleeritud KaMS § 8 lg 1 p-s 5. Ärinime mõiste tuleneb ÄS § 7 lg-st 1 ning kaitse on üksnes äriregistrisse kantud ärinimel. Põhjendatud ei ole kontrollida kaubamärgitaotluste puhul kõigis Pariisi konventsiooni liikmesriikides (164 riigis) tegutsevate äriühingute nimesid. Et kaubamärgi registreerimisel on kaitse üksnes äriregistrisse kantud ärinimel, puudub alus kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks tulenevalt Prantsusmaal registreeritud ärinimest. Käesolevas vaidluses kui ka käesoleva vaidlusega seonduvates vaidlustes (tsiviilasi nr 209-19065 ja nr 2-08-53043) on apellant taotlenud kohtuasjade liitmist ühte menetlusse, kuna tsiviilasjas nr 2-08-53043 tehtavast lahendist sõltuvad tsiviilasjade nr 2-09-19060 ja 2-09-19065 lahendid, kuid kohus on jätnud selle käsitlemata. Hagide liitmisel ja ühtse menetluse raames on võimalik saavutada tasakaalustatud ja õiglane lahend. Kuna maakohus ei ole hageja tsiviilasjade liitmise taotlust käsitlenud, on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Käesolevas menetlusstaadiumis oleks puuduse kõrvaldamine võimalik menetluse peatamisega käesolevas tsiviilasjas kooskõlas TsMS § 356 lg-ga 1. Vastus apellatsioonkaebusele NRJ Group vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist 7(9)

vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on põhjalikult võrrelnud hageja poolt kasutatud tähiseid ja kostja kaubamärki ENERGY/NRJ+kuju ja leidnud, et nende vahel puudub selline foneetiline, visuaalne ja kontseptuaalne sarnasus, mis võiks põhjustada nende segiajamise. Samuti on õige see, et hageja tähis on Eestis kaubamärgina registreerimata, mistõttu ei oma ta registreerimisest tulenevat õiguskaitset. Hageja esitatus taotluse kaubamärgi NRJ FM registreerimiseks, kuid see jäeti rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust apellandi tähise ENERGY/NRJ üldtuntuse kohta enne vastustaja poolt 19.07.2001 kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimiseks taotluse esitamist. Maakohus on õigesti hinnanud tele- ja raadioauditooriumi päevauuringu tulemusi ja tõdenud, et osa uuringust käsitleb aega pärast 19.07.2001 ja eelnevat aega käsitlev osa ei anna alust järelduseks hageja tähise ENERGY/NRJ üldtuntuse kohta. Apellant on enne 19.07.2001 perioodi käsitlevat uuringut kaebuses käsitlenud meelevaldselt ja pole selgitanud, millistest andmetest lähtudes on ta saanud kaebuses toodud tulemi. Kolleegiumi arvates saab raadiokuulajate sihtrühma piiritleda vanuselise tunnusega, kuid mitte kitsendades seda lisaks vanusele ka teatud kindla geograafilise punktiga. Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu olulist järeldust, et tõendamata on see, et ta enne 19.01.2001 vaidlusalust tähist kasutades üldse raadioprogrammi edastas. Ringhäälinguloa andmine 20.12.1999 OÜ-le Clembia ei anna alust järelduseks, et hageja tähis ENERGY/NRJ oleks olnud üldtuntud. Apellant ei ole tõendanud, millised seosed olid tal OÜ-ga Clembia ja et ta tegi OÜ-ga Clembia koostööd raadioprogrammide edastamisel. Seotust OÜ-ga Clembia ei tõenda ka see, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetluses osalesid nii apellant kui ka OÜ Clembia. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse nr 619-o järgi ei oma OÜ Clembia ühtegi Eestis õiguskaitset omavat kaubamärki. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel Pariisi konventsiooni artiklit 8, mille kohaselt firmanimetust kaitstakse kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Pariisi konventsiooni ratifitseeris Riigikogu 23.03.1994 ja see muutus Eestile rahvusvaheliselt siduvaks alates 24.08.1994. Seega on konventsioon Eesti õiguse osa ja otsekohaldatav. Ebaõige on kostja käsitlus, et ärinimi peab olema registreeritud Eesti Vabariigis. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja 2-08-53043 liitmise taotluse kohta leiab kolleegium, et maakohus on põhjendatult jätnud tsiviilasjad liitmata. Käesolevas tsiviilasjas tuvastati hageja poolt kasutatava tähise üldtuntust ja see ei oma õiguslikku tähendust teise tsiviilasja lahendamisel. Kuna hageja ei ole maakohtule taotlust tsiviilasjade liitmiseks esitanud, siis ei pidanud maakohus seda ka otsuses põhjendama. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Maakohus on otsuses maakohtu menetluskulud jätnud õigesti TSMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.