Välja mõista VK ́ilt ja ZK ’lt solidaarselt viivis summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni A A kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt VK ́i ja Z Ka kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 17.11.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostjad sõlmisid 10.02.2008. a laenulepingu, millega hageja laenas kostjatele 25 000 krooni tagastamise tähtajaga 20.08.2008. a. Kostjad raha ei tagastanud. Kostjad võlgnevad hagejale tagastamata laenu 25 000 krooni, millele lisanduvad intressid 2 500 krooni, viivised summas 25 000 krooni, kokku 52 500 krooni. Kostjate vastus
2.Kohtule 17.12.2009. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei vaidle vastu, et hageja ja kostjad sõlmisid laenulepingu summas 25 000 krooni tähtajaga 10.08.2008. a. Samas sõlmiti laenuleping ilma intressi ja viivise maksmise kohustuseta. Laenuleping oli sõlmitud ühes eksemplaris, mistõttu oli hagejal võimalus sinna tingimusi kirjutada. Pooled leppisid 2008. a kevadel kokku, et kostjad teevad hagejale remonti üldmaksumusega 45 000 krooni. Arvestades laenusummat pidi hageja kostjatele maksma 20 000 krooni. Kostjad teostasid remondi ja tegid töid hageja suvilas. Hageja ei ole kostjatele käesoleva hetkeni 20 000 krooni tasunud. Kohtuistung
3.Kohtuistungil 19.04.2010. a hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Kostja jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostjad ei ole hagejaga kunagi mingit remondi tegemise lepingut sõlminud. Kostjad tegid hagejale korduvalt remonti. Esimene remont oli tasuta. Aitasime hagejat ka suvilas kogu perega. Käisime oma autoga. Hageja ei ole kunagi tehtud tööde eest midagi maksnud. 25 000 krooni saamise kohta allkirjastasime võlalepingu. Lepingule juurde kirjutus on tema enda poolt hiljem juurde kirjutatud ilma meie kohalolekuta. Hageja ema teadis sellest, aga hageja ei lubanud meil emaga kohtuda. Hageja ei soovinud remondiks kvaliteetset materjali osta. Kui minu abikaasa remondi lõpetas ütles, hageja et kõik on korras ja ta on rahul. Abikaasa tahtis remondi eest veel 20 000 krooni. Tegime hagejale suvilas kasvuhoone remondi.
4.Hageja seletuse kohaselt remont ei olnud seotud võlgnevusega. Remonditööde tegemise suhtes leppis kokku minu ema. Kui remonti juba tehti siis oli kokkulepe osade kaupa maksmiseks. Vannituba ja wc remont maksis kokku 15 000 krooni. Magamistoa remont maksis 4000 krooni, minu toa remont maksis 2000 krooni, köök 4000 krooni. Suure toa ja koridori remondi kohta kokkulepet ei olnud. Kui kostjad seda tegid küsisid nad 35 000 krooni. Keeldusin nii suurt raha maksmast, kuigi kostja küsis mitu korda. Materjali ostsin oma raha eest. Laenuleping ja remondi tegemine ei ole omavahel seotud. 27 000 krooni maksin mina või ema, aga osade kaupa. Suuremad summad olid 7000-8000 krooni. Remont oli tehtud madala tasemega. Pidin laskma kõik uuesti teha. Leping on kahes eksemplaris. Üks on kostjate käes. Mina ei saanud kuidagi midagi juurde kirjutada. Raha pidi laekuma minu ema arveldusarvele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostjad ja tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad sõlmisid 10.02.2008. a laenulepingu, millega hageja laenas kostjatele 25 000 krooni tagastamise tähtajaga 10.08.2008. a (tl 3-4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenusumma 25 000 on kostjatele üle antud (tl 10). Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata laenu põhiosa 25 000 krooni ja intressid 2500 krooni ning viivised summas 25 000 krooni (tl 1).
6.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitel kostjad laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kostjate vastuväite kohaselt on nad teostanud hageja korteris remonti ja teinud töid hagejale kuuluvas suvilas, mistõttu on rahaline kohustus hageja ees täidetud teostatud töödega (tl 11).
7.TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 3-4, 10), seega peavad kostjad tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostjad väidavad, et laen on teostatud tööde eest saada oleva rahasummaga tasaarvestatud (tl 11). VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.
8.VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja leiab, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks juba seetõttu, et hageja ja kostjate vahel puudus selline kokkulepe ning hageja ja hageja ema on teostatud tööde eest tasunud 27 000 krooni (tl 21).
9.Kohus on seisukohal, et kostjate kohustus hageja ees ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on küll kostjatel kohustus tagastada hagejale laenuks saadud rahasumma, kuid kostjatel puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad teostasid hageja korteris remondi (tl 11,21,32). Kohtu hinnangul ei piisa sellest aga tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjatel peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta kostjad kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostjatele on teostatud remondi eest tasutud 27 000 krooni (tl 21). Ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks veel mingi võlgnevus kostjate ees kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja IP ütluste kohaselt on remont teostatud selliselt, et vajab olulises osas ümbertegemist ja ei ole väärt sedagi, mis on juba tasutud (tl 30). Tunnistaja JA ütlusi selle kohta, et tunnistaja teab poolte kokkuleppest laenusumma vastu remonttöid teha, ei pea kohus usaldusväärseteks. Kohtule on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud 2008. a veebruaris (tl 4). Kostjate kinnitusel sõlmiti kokkulepe remonttööde tegemiseks 2008. a kevadel (tl 10). Seega ei saanud tunnistaja laenulepingu sõlmimise ajal teada remondi tegemise kokkuleppest, isegi kui tunnistaja laenulepingu sõlmimise ajal hageja korteris oli. Kuna hageja ja kostjate vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostjate kohustus hageja ees.
10.Kostjad on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 25 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p 3 kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist
arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega summas 25 000 krooni on 15.11.2009. a seisuga viivitatud 459 päeva, kokku seega 57 375 krooni. Hageja vähendab kõrvalnõuete summat 25 000 kroonini. Kohus ei pea veenvaks kostjate vastuväiteid selle kohta, et kõrvalnõuded on hageja poolt lepingusse lisatud pärast laenulepingu sõlmimist. Lepingu p 4 kohaselt on see koostatud 2 eksemplaris. Kostjad on lepingu omakäeliselt allkirjastanud. Juhul kui kostjatel on olemas lepingu eksemplar, mis erineb hageja omast, oleks kostjatel võimalus see kohtumenetluses esitada. Kostjad seda teinud ei ole. Kui lepingut tegelikkuses kahes eksemplaris ei koostatud, puudus kostjatel põhjus oma allkirjadega kinnitada, et seda siiski tehtud on. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka viivis summas 25 000 krooni.
11.Hageja palub kostjatelt välja mõista intressi summas 2 500 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2 kohaselt kohustusid kostjad laenuandjale tasuma intressi 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 25 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 25 000 krooni ja intress summas 2 500 krooni. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.