Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 17-20), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus saatis korduvalt hagimaterjalid kostjale hagiavalduses näidatud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 23,25). Postiasutus tagastas nimetatud aadressilt hagimaterjalid märkusega, hoiutähtaja möödumisel (tl 23,25). Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukohaks välismaal (tl 14, 27, 32, 35, 37). Tolli- ja maksuameti andmebaasis andmed puuduvad ( tl 33). Edasi saatis kohus kostjale hagimaterjalid aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kust postiasutus tagastas need märkusega, ei nõutud (tl 29,31). Kohus saatis veelkord uuesti hagimaterjalid kostjale Soome aadressile, kust postiasutus tagastas need märkusega, tundmatu (tl 42). Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna vastuse kohaselt S. H. elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid kutse kättetoimetamine võib olla raskendatud, kuna S. H. töötab xxxxxxxxxxxxxxxx (tl 15). Kohus pöördus uuesti politseiasutuse poole paludes kaasabi S. H. le hagimaterjalide kättetoimetamiseks ( tl 38). Lääne Prefektuuri vastuse kohaselt S. H. ei viibi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hetkel asub ta xxxxxxxxxxxxxxxx (tl 41). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 45). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 08.veebruaril 2010 (tl 50). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2 (4)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.10. 2007 laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 3 500 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressid tasuma hiljemalt 29.11.2007. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Laenulepingu kohaselt oli lepingu rikkumisel kostja kohustatud tasuma leppetrahvi. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele nõudmistele võlgnevuse tasumiseks ei ole kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 6 999 krooni, millest põhivõlgnevus on 3 500 krooni ning 3 499 krooni on kõrvalnõuded (1550 krooni leppetrahv, 899 krooni viivisvõlgnevus, 1050 krooni intressivõlgnevus). Neil asjaoludel nõuab Lõunalaenud OÜ hagis S. H. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 6 999 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu lisaga ning kostjale saadetud hoiatused (tl 5-11). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6 999 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 49). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 46). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni

3 (4)

Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arvestades TsMS §-des 139 lg 2 p 1; § 143 p 5 sätestatut menetluskulu kokku 350 krooni.

Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.