Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.05.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-29142
Tsiviilasi
Jaan Uustalu hagi Valentina Šijanova vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
20 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Uustalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.04.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Jaan Uustalu (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX X X-X XXXXXXX) Vastustaja Valentina Šijanova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX X X-X XXXXXXX), esindaja Ivo Kaurit
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.11.2009 otsus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu täiendavaid põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.08.2007 esitas Jaan Uustalu (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse Valentina Šijanova (edaspidi kostja, vastustaja) vastu kahju suuruses 9500 krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista tekitatud varalise kahjuna kokku 20 500 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX X X-X omanik ja kostja on korteriomandi asukohaga Tallinnas XXXXXXXXXX X X-X omanik. Korteris tehtud ehituse käigus lõhkus kostja 06.05.2007 ära vannitoa põranda ja sellega ka hageja korteri vannitoa lae. Selles laes on poolemeetrine auk, millest kukkus hageja vannituppa betoonpõranda tükke, tolmu ja selle tõttu ei saanud hageja mitu päeva kasutada vannituba ja WC-d. Kogu vannituba kattus tolmu ja betoonitükkidega. Hageja pidi koristama 2 päeva (17 tundi) oma vannituba, WCpotti, et see ei ummistuks, pärast oli sunnitud 1 päeva vannitoas olnud pesu ja rätikuid pesema. Hagi esitamise ajaks oli kostja vannitoas olevasse auku toppinud (ülalt poolt) betoonitükke, isoleermaterjali. Kostja on hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole kohtuväliselt kahju nõus hüvitama.
3.Hageja kahju koosneb: 640 kroonist – kulud vannitoas olnud pesu pesemisele ja kuivatamisele. Rikutud pesu kogus oli 5 kg, mille pesemiseks ja kuivatamiseks kulub 626 min, so 1,3 päeva, keskmine töötasu 2007 Eestis ca 10 000 krooni kuus, seega tasu pesu pesemisele 591,50 krooni, millele lisandub pesupulbri maksumus, kulud veele ja elektrile kokku 50,3 krooni (kokku ca 640 krooni); 1249 kroonist - kulud vannitoa (laed, seinad, põrand, vann, WC- pott ja seal asuvate esemete nagu ämbrid, nuustikud, hügieenitarvikud jms) koristamiseks. Hageja tegi spetsiaalse aluse ohutuks koristamiseks, milleks kulutas 5 h, kulutas bensiini 3 l 42 krooni, materjalide maksumus, kokku 50 krooni. Vannitoa koristamine võttis aega 15h, keskmine töötasu 10 000 krooni, seega tööaja kulu 1136 krooni, kulud veele 21 krooni, kõik kokku 1249 krooni; 4112 krooni – kulud vannitoa lae remondile, sh sellega kaasnevatele (laudade demontaaž ja tagasi asetamine) töödele ja materjalidele ja ajale; 14 500 krooni– kulud vannitoa lae tugevuse taastamiseks, sh on vajalik tellida projekt kostja korteri vannitoa põranda remondiks, et remondi käigus ei satuks tolm, praht jm hageja korterisse. Seda tuleb teha kostja korteri kaudu. Lae tugevus on lõhutud, kostja peab tõendama, et see võtab vastu koormusi. Kulud projekteerimiseks 3500-4500 krooni, kulud remondiks ülemise korruse kaudu 8500-9500 krooni, kulud hageja korteri kaudu 5000-5500 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt tegi kostja oma korteris remonttöid, mille käigus ei muudetud kandvaid konstruktsioone, vaid lammutati vaheseinu, võeti üles vana põrandakattematerjal kuni laepaneelini ning valati ja paigaldati uus põrandamaterjal, milleks oli olemas kooskõlastus ühistuga ja majaelanikega, sh hagejaga. Nendeks töödeks ei olnud vaja ehitusluba. Kostja teavitas, et tööde käigus tekib müra, ebamugavust, hageja teatas, et kannatab ära. Hageja soovis, et kostja vahetaks ära ka tema vannitoa tualetipotitorustiku, kuid seda kostja omal kulul ei soovinud teha, mille peale hageja solvus. Vannitoa sanitaartehniliste tööde käigus võis sattuda torustiku eemaldamise käigus paneelide vahelt tolmu, sodi alumise korruse korterisse. Nn auk hageja korteri vannitoas on kohas, kus puudub vannitoa sein, kuna seal asuvad kanalisatsiooni - ja veepüstikud.
5.Kostja tunnistab, et hagejal võis tekkida kahju, ent hagetav kahju ulatus on põhjendamata. Kostja soovis näha tekitatud kahju ulatust, kuid hageja ei lubanud enda korterisse. Kostjal on vastav haridus, ta on staažikas maaler, ta oli nõus kostja korteris tegema vajalikke parandusi, samuti kutsus vastava inimese, kes taastaks hageja korteris kahjueelse olukorra,
millest aga hageja keeldus. Ka pärast hagiavalduse saamist proovis kostja kahju heastada, ent hageja keeldus.
6.Lae tugevdamise nõue on alusetu. Tõendamata on lae tugevuse muutumine. Kostja tunnistab hageja nõuet 595 krooni ulatuses, millega on võimalik taastada hageja vannitoa remondieelne olukord. Tõendamata on asjaolu, et vannitoas olnud 5 kg pesu jm esemed olid rikutud, ei ole tõendatud, et pesu pesemine, kuivatamine võttis aega 1,5 päeva. Hambaharjad jm selliseid esemed on kergelt loputatavad. Pesu kuivama panemine võtab 1,5 h aega. Mõeldavad kulud veele ja elektrile on 15 krooni, muud kulud on tõendamata. Hageja korteri koristamiseks kulunuks koristusfirmal 150 krooni, arvestades vannitoa suurust 1,5 m2, koristamiseks kuluv aeg 1h, kulud koristamisele on põhjendamata. Tõendamata on, et mõni koristusfirma oleks sellest tööst keeldunud. Põhjendamata ja tõendamata on väide, et koristamiseks kulus hagejal 20 h. Kostja nõustus, et koristamisega seotud vee ja elektrikulude suurus on 21 krooni, kokku kulud koristamisele 171 krooni. Vannitoa laes olev auk on ca 0,5x0,01-0,1=ca 0,025m2. Märgitud pinna krohvimiseks, pahteldamiseks, lihvimiseks, värvimiseks on töökulu 100 kr/m2. Vannitoa lae parandamise töökulud on 200 krooni. Põhjendamata ja tõendamata on muud remondiga seotud kulud bensiinile, ajale ja tarvikutele. Igal maalril on töö tegemiseks vastavad abivahendid.
7.Hageja arvestus baseerub põhjendamatutel kulutustel. Arvestades kostja kogemusi, on kokku kulud lae remondile 410 krooni. Alusetu on arvestada enda töötunde lähtudes Eesti keskmisest palgast, kuna hageja on pensionär, äärmisel juhul saaks rääkida pensionist või miinimumpalga arvestusest. Isegi kui hageja teeks kõik tööd ise, oleks mõistlik eeldada olla kokkuhoidlik, mitte teha põhjendamatuid kulutusi. Projekti ega muud kooskõlastust ei ole vaja tellida selleks, et hageja korteris teha lagi korda, sest nende tööde käigus ei muudetud ehitise kandvaid konstruktsioone. Esimese astme kohtu otsus
8.25.11.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 1000 krooni ning jättis hageja menetluskulud 5% ulatuses, st 610,85 krooni ulatuses, kostja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei tee teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel ega ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekivad negatiivsed mõjud teistele korteriomandite omanikele. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 132 sätestatud ulatuses.
10.Hageja on korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX X X-X omanik ja kostja on korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX X X-X omanik. Vaidlus puudus selles, et kostja tegi oma korteris 06.05.2007 remonti, mille käigus kukkus hageja vannituppa prahti – betooni tükke, tolmu ja sai vigastada vannitoa lagi. Kohus leiab, et hageja korteriomandile kahju tekkimine on tõendatud, kahju tekkimine on seoses kostja tegevusega oma korteriomandi remondi käigus, seega on hageja omandile kahju tekitamine õigusvastane.
11.Vaidlus on kahju ulatuse üle. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja taastamise mõistlikud kulud. Seega vastutab kostja üksnes selles ulatuses tekitatud kahju eest, mis on temast põhjustatud ning eesmärgiga taastada kahjueelne olukord võimalikult mõistlike kuludega.
12.Ekspertiisiaktist, mille viis läbi riiklikult tunnustatud ekspert L. S., nähtub, et kanalisatsioonitorusid ei ole kostja korteri põrandaks oleva paneeli küljest lahti lõhutud,
püstikud ei läbi paneeli, kanalisatsioonitoru ei ole ühendatud põrandaga ega maja seinaga, torustike ümber on makrofleks ning õõnsus ehk šahti ristlõige ei ole suletud betooniseguga
5.korteri ja 1. korteri vahel põranda/lae tasapinnas, nii et see moodustaks lae/põranda pikenduse. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et hageja vannitoa laes ei ole nn auku, vaid tegemist on ehitusaegse püstšahtiga, mille ava on 60x40 cm. Hageja leidis, et märgitud osas (šahtis) tuleb lagi taastada kostja korteri kaudu, kuna lae tugevust on kostja muutnud. Kostja esitatud Sweco Projekt OÜ arvamusest ning selle lisaks olevast seinte ja põranda tehnilisest lahendusest nähtub, et kostja korteri vahepaneelide kandevõime on vastav sellise uue põrandakonstruktsiooni tegemiseks, milleks remondi käigus tehtav betoonvalu 50 mm ja põrandakattematerjaliks laminaatparket ning keraamilised plaadid on. Eeltoodud tõendiga on kostja ümber lükanud hageja väited sellest, et kostja on muutnud lae tugevust. Seega on alusetud hageja väited vajadusest taastada laetugevus. Seega ei ole hageja nõue laetugevuse taastamise kulude hüvitamiseks tõendatud ja põhjendatud.
13.Ekspertiisi tulemusel koostatud aktist 04.12.2008 nähtub, et kannatada on saanud poolte korteriomandite vahel asuv vannitoavaheline põrand/lagi ning selle ühes nurgas, kus asuvad vee - ja kanalisatsioonitoru, on kahjustada saanud lae äär 60 cm pikkuses ja 2-3 cm laiuses. Seega on kostjal kohustus eelmärgitud kahju hüvitada. Eksperdi arvamuse kohaselt on ülalmärgitud kahjustatud laeosa kahjueelse olukorra taastamisremondi maksumus ca 500 krooni, milleks tuleb lasta šahti altpoolt (hageja korterist) tuletõrje makrofleksi, et vee ja kanalisatsioonitorude vahed oleks šahtis täis, teha veekindla mördiga korda šahti äär, mis tuleb peale kuivamist pahteldada ning lisaks tuleb panna vaadeldava koha ette liist või teha see uuesti. Töö tegemiseks on vajalikud pahtlid, liivapaberid, töö on võimalik ära teha hageja korteri kaudu.
14.Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt selleks, et parandada märgitud šaht, tuleks see tühjendada, valada ülemises korteris uus betoon, viimistleda, teha rakis jne, tööde maksumus oleks 17 000-18 000 krooni. Tunnistaja ütlused on antud eeldusel, et šahti korrastamine tuleb teha kostja korteri kaudu, mis oleks sellisel juhul kallim viis, seega ei ole märgitud ulatuses kahjueelse olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine põhjendatud.
15.VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb asja kahjustamise korral hüvitada mõistlikud asja parandamise kulud. Tunnistaja A. L., kes on töötanud maalrina, ning kes käis hageja korteris ka kahjustatud kohta vaatamas, ütluste kohaselt on vaidlusaluse töö maksumus 300-400 krooni, töö saaks tehtud kolme korraga. Ekspertiisiakti kohaselt on tööde maksumus ca 500 krooni, tegemist on viimistlustöölise väikese tööga, mis sisaldab ka ajakulu kohalkäiguks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kooskõlas VÕS § 128 lg-ga 3 ja § 132 lg-ga 2 on kahjueelse olukorra taastamiskulude maksumuseks 500 krooni ja seega on hageja nõue vastava lae osa (šaht) kulude taastamiseks osaliselt põhjendatud ja tõendatud.
16.Hageja palus välja mõista 640 krooni pesu pesemisele ja kuivatamisele, kuna seoses prügiga sai määritud 5 kg pesu, lisaks palus välja mõista vannitoa koristamise ning seal asuvate esemete koristamise kulud 1249 krooni, arvestades kulunud aega, koristusmaterjalide maksumust, pesupulbri, elektrienergia ja vee kulusid ning lähtudes Eesti keskmise palga arvestusest 10 000 krooni kuus. Kostja tunnistas pesu pesemise ja kuivatamisega seotud kulusid veele ja elektrile 15 krooni ja koristamisega soetud kulusid elektrile, veele, lähtudes vannitoa suurusest ja koristusfirma teenusest 1 h kohta vastavalt kokku 171 krooni. Kostja leidis, et alusetu on arvestada tasu Eesti keskmise palga järgi, lisaks on hageja pensionär ning tal ei saanud olla saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 alusel kuuluvad hüvitamisele kahju tekitamisega seotud kantud mõistlikud kulud, seega on alusetu ning põhjendamatu arvestada koristusele, pesu pesemisele ja kuivatamisele kulunud aega ja nõuda selle eest tasu lähtudes Eesti keskmisest palgast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaotanud seoses kahju tekitamisega töötasu ja et see oleks olnud 10 000 krooni, millest lähtuda arvestuse tegemisel. Samas on koristamise ja pesu pesemisega tekkinud kulud, kuna selleks kulub vastavaid materjale (pesuaine, vett, elekter) ja see on hageja kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
17.Kostja ei ole tõendanud, et koristusteenuse hind oleks 150 kr/h/1,5m2 kohta. VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Käesoleval juhul leiab kohus, et koristamise ja pesu pesemise kulude määramine konkreetsel juhul on keerukas. Üldteada on asjaolu, et igapäevases elus toimub reeglina elektri ja vee eest tasumine perioodiliste maksetena, mistõttu ei ole võimalik täpselt määratleda, kui palju pesuaine, vee ja elektri kulusid tekkis seoses konkreetse kahjujuhtumiga. VÕS § 128 lg 6 alusel on mõistlikeks kuludeks, mis on seotud pesu pesemisega, kuivatamisega ja vannitoa ja selles olevate esemete koristamisega, kokku 500 krooni ja seega on selles osas nõue osaliselt tõendatud. Hageja esitas ka retsepti, soovimaks tõendada pesupulbri mõju tervisele, ent käesoleval juhul on tegemist asja kahju hüvitamisega, mistõttu retseptil ei ole vaidluses tähendust ja kohus jätab selle tähelepanuta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 krooni.
18.Kõik hageja menetluskulud on kokku 12 216,90 krooni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ca 5 % ulatuses, tuleb menetluskulud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-ga 1 ja § 405 lg 1 p-ga 3 5% ulatuses, st 610, 85 krooni ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
19.Jaan Uustalu palub tühistada Harju Maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus kostja poolt tekitatud kahju suuruse ja iseloomu hindamisel aluseks OÜ Ehituseksperti ekspert L. S.i poolt koostatud eksperthinnangu. Tutvudes eksperthinnanguga selgus, et sisulist ekspertiisi ei ole teostatud - ekspert on teinud järeldused kostja poolse tunnistaja A. L. ja kostja poolt palgatud santehniku P. A. seletuste alusel. Eksperthinnang sisaldab palju valet, faktivigu ja kohut eksitavaid seisukohti. Näiteks väidab ekspert, et šahti lage-põrandat ehk vannitoa laepõranda paneeli pikendust šahtis ei ole olnud. Kui ekspert väidab, et šahtis olevate torude vahe ja ümbrus oli tühi, siis ei ole ka võimalik endise olukorra taastamine makrofleksi laskmisega torude vahele. Ekspert varjas fakti, et vaatlemisel oli selgelt näha lõhutud laepõranda paneeli pikenduse ehk šahti lae-põranda betoonist jääk pikkusega 12...14 cm, mis on veel praegugi kindlalt vannitoa lae-põranda paneeli küljes kinni. Šahti vaadeldes pidi ekspert nägema, et ümber plastmassist veetorude on betoonist jääk ning selgelt pidi olema näha ka see, et šahti lakke-põrandasse ja vannitoa lae-põranda paneeli on lõhutud auk, kuhu oli ülemise korteri kaudu topitud poorsest plastmassist ristkülikukujulised padjakesed, mida L. S. ka katsus, kuid eksperthinnangus ei viidanud sellele faktile. Eksperthinnangus väidab ta, et korterite vahel šahtis ei ole lage-põrandat olnud ning santehnik P. A. kanalisatsioonitoru puhastamisel kivistunud mördist vigastas (kahjustas) vannitoa lae-põranda serva, mis ei vääri polemiseerimist - remont maksab 500 krooni.
21.Ekspertiisiobjekti vaatlemisel nägi ekspert oma silmaga, et paneeli oli lõhutud aste. Apellant on valmis vande all tunnistama, et 06.05.2007 võimsa puurmasina abil puuriti esimene auk läbi põranda-lae. Apellant teatas, et ei ole sellise lõhkumisega nõus, mille järel lõhkumine ajutiselt peatati. Kostja korteris oli eelnevalt maha lõhutud vaheseinad vannitoa ja köögi, vannitoa ja elutoa ning köögi ja elutoa vahel. Vannitoa šahtis oli ülemise ja alumise korteri vahel betoonist põrand-lagi, mis oli kokku valatud vannitoa põranda-lae paneeliga. Šahti põrandat-lage läbisid plastmassist veetorud ja metallist kanalisatsioonitoru, mille ümber oli tihedalt kivistunud betoonisegu.
22.Maakohtule esitas apellant seitse kõrge kvaliteediga fotokoopiat (kolme tunnistaja allkirjaga kinnitatud), mis tõendavad eespool nimetatud väidete õigsust. Väiteid on kinnitanud ka kõrgema ehitusalase haridusega T. K., kes koostas kirjaliku arvamuse ekspertiisiobjekti kohta ja kinnitas kirjalikus arvamuses esitatud seisukohti tunnistajana vande all kohtuistungil. Esitatud fotodelt on selgelt näha šahti lae-põranda lõhkumise jäljed (murdepinnad), vannitoa lae-põranda paneeli otspinnale lõhutud aste (süvend) ja lõhkumisel tekitatud auku topitud poorsest plastmassist ristküliku-kululised padjakesed,
betoonitükid ja paremas nurgas natuke (l,5 X 2cm) makrofleksi. Osaliselt on lõhutud ka šahti lae-põranda vasakpoolne osa, mida läbivad kõhn plastmassist veetoru ja kaks maha lõigatud terasest veetoru, kuid tõenäoliselt kartes kahjustada plastmassist veetorusid, loobuti täielikust mahalõhkumisest.
23.Veel enne ekspertiisi taotlemist esitas apellant maakohtule taotluse juhtivkonstaabli J. B. vande all ülekuulamiseks, kes väljakutse alusel 06.05.2007 tutvus XXXXXXXXXX X XX korteris olukorraga vannitoas ja tutvus ka olukorraga kostja korteris ning tema korraldusel fotografeeris ta kaastöötaja vannitoa lae-põranda lõhkumise tagajärgi. Maakohus ei vastanud tunnistaja kutsumise taotlusele ega põhjendanud seda. Korduvale taotlusele vastas maakohus, et tunnistaja kutsumiseks puudub vajadus.
24.Tunnistaja T. K. kinnitas vande all, et vannitoa lõhutud lae-põranda ja šahti lae-põranda ennistamiseks on vaja teha projekt, st koostada ennistamise tehnoloogia, abinõude ja rakiste joonised, arvutada kulutused remondifirmale tööde teostamiseks, kulutused abinõude, rakiste valmistamiseks ja laes-põrandas oleva augu ning pindadesse lõhutud tühimike täitmiseks betooniseguga, pindade silumiseks, pahteldamiseks, värvimiseks; kulutused materjalidele, transpordile, kulutused kvaliteedi kontrollimiseks jne. Lepingu alusel peab remondifirma garanteerima tööde kvaliteedi, tööde tegemise lepingus ettenähtud ajalise graafiku järgi ja vältima vannitoas olevate veemõõteriistade, plastmassist torude ning WC-poti ja vanni lõhkumise. T. K. teatas vande all, et kõik kulutused kokku on orienteeruvalt 17 000 -19 500 krooni - kulutuste täpsem määramine on võimalik projekti koostamisel. Lõhkumisega tekitatud kahju suurust aitab hinnata ka tunnistajate M. U., V. S., J. U. ja A. A. poolt allkirjastatud ning notari A. A. poolt kinnitatud akt, mis kajastab olukorda hageja korteri vannitoas 06.05.2007. Aktis näidatud seisukohti kinnitasid tunnistajad M. U. ja A. A. ka vande all kohtuistungil.
25.Ringkonnakohtus tuleks arvestada ka kostja poolt tekitatud suurt vaimset ja moraalset kahju. Hoolimata sellest, et apellant ei nõustunud lõhkumisega, jätkati hiljem lõhkumist võimsa puurmasina ja löökriistade abil - korteri XXXXXXXXXX X-X vannitoa lakke-põrandasse tekitati suur auk, mille kaudu paiskusid suured betoonitükid, betoonipuru ja tolm apellandi tütrele pähe ja kehale, tekitades tütrele raske vaimse ja füsioloogilise trauma, viie kuu pärast tütar suri.
26.Apellant on seisukohal, et ekspert L. S. rikkus seadusi ja vastavalt kriminaalkoodeksi (KrK) §-s 175 sätestatule peaks kandma karistust. Maakohus võttis eksperdi poolt koostatud valet ja faktivigu täis eksperthinnangu kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kõik eespool mainitud faktid, mida võib ka praegu näha, asendas L. S. eksperthinnangus ühe suure valega, teatades, et šahtis oli torude vahele lastud makrofleksi. Ka väitis ekspert, et šahti betoonist lage-põrandat korterite XXXXXXXXXX X X-X ja XXXXXXXXXX X X-X vahel ei ole olnudki ja et remonditööde käigus sai kannatada ainult vannitoa laepõranda paneeli serv. Apellant esitas maakohtule taotluse tühistada eksperthinnang, sest sisulist ekspertiisi ei ole tehtud.
27.Ebaõige otsuse vastuvõtmist maakohtu poolt soodustas ka kohtuistungite protokollide lohakas ja faktivigadega vormistamine, mis põhjustas kohtuistungil hageja poolt välja öeldud seisukohtade mõtte kahjustamise – näiteks ei ole apellant taotlenud kohtult projekti koostamist, vaid ainult ligipääsu kostja korterile, et oleks võimalik olukorda hinnata ja projekti koostada. Maakohtu lohakale tööle viitavad ka faktivead kohtuotsuses. Kohus on kirjeldanud, et apellant kulutas bensiini 3142 krooni eest. Sellist absurdset summat ei ole hageja üheski kohtule esitatud dokumendis näidanud.
28.Maakohtu otsuses ei ole võetud arvesse kohtule esitatud tõendeid: seitset kolme tunnistaja poolt allkirjastatud fotokoopiat asitõendi (ekspertiisiobjekti) kohta, mille õigsust kinnitas vande all T. K.. Ei võetud arvesse ka tunnistaja T. K. poolt koostatud kirjalikku arvamust ekspertiisiobjekti kohta ja tekitatud kahju suuruse kohta, mida ta kinnitas 28.09.2009 toimunud istungil vande all. Kohtuotsuses ei ole arvestatud tunnistajate M. U., V. S., J. U. ja A. A.i poolt allkirjastatud ja notari poolt kinnitatud akti.
29.Veel enne eksperthinnangu kättesaamist (08.12.2008.) esitas apellant kohtule taotluse ekspertiisiobjekti vaatamiseks, kuid kohus ei vastanud taotlusele. Apellant on seisukohal, et teda ei lubatud kostja korterisse selle tõttu, et ümberehituse käigus tehti veel midagi
ebaseaduslikku. Kostja korteris olid lõhutud vaheseinad vannitoa ja köögi vahel, vannitoa ja elutoa vahel ning köögi ja elutoa vahel. Lõhuti maha ka ventilatsiooni toru (õõnsus), mis oli vannitoa ja köögi vahelises seinas, millega saab seletada tõmbe puudumist ventilatsiooniavas hageja korteri vannitoas - tõmbe puudumises veendus ekspert L. S. ekspertiisi teostamisel. 06.05.2007 lõhuti kostja korteris lahti metallist kanalisatsioonitoru ülemine ots, mis oli lae-põranda tasapinnal kindlalt fikseeritud betoonisegu abil šahti laepõranda külge. Lahti lõhutud kanalisatsioonitoru ülemist otsa puhastati löökriistaga kivistunud mördi (betooni) segust. Peale kanalisatsioonitoru puhastamist lõigati toru ots maha. Maha lõigatud toru otsa üks tükk on esitatud kohtule asitõendiks koos vaheseina ilulauaga, poorsest plastmassist padjakesega ja lõhkumisel alla kukkunud betoonitükkidega. Kõik asitõendid on apellandil alles.
30.Metallist kanalisatsioonitoru ülemisele otsale löökide tekitamisel (toru ümber oleva betoonist põranda-lae lõhkumisel), kanalisatsioonitoru (metallist) otsa ühendamisel uue (ülemise) plastmassist kanalisatsioonitoruga toimus alumise (vana) metallist toru ülemise otsa nihkumine, mis kutsus esile alumise otsa (jäigalt kinnitamata) pöördumise (liikumise) apellandi korteri vannitoas oleva WC-poti suhtes, mis rikkus ära hermeetilisuse ühendusdetaili pindade ja kanalisatsioonitoru vahel ning WC-poti ja ühendusdetaili vahel, mille tõttu hakkas apellandi vannituppa algul imbuma haisu ja teatud aja möödumisel hakkas ühenduspindadelt juba nirisema kanalisatsiooni vedelikku, kui ülevalt lasti peale vett - apellant oli sunnitud tegema remondi –tööajakulu 7 tundi, spetsiaalne tihendusmaterjal 90 krooni. Vastustaja seisukoht
31.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
32.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud olulisi menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumisi, millised saaksid olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele ja asja uue otsuse tegemisele. Küll aga peab kolleegium vajalikuks täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
33.Esmalt juhib kolleegium apellandi tähelepanu TsMS § 9 lg-le 3, § 11 lg-le 1 ja §-le 12. Nimetatud sätetest tuleneb, et iga tsiviilasja (seega siis iga nõude, mille hageja esitab kostja vastu), peab esimese astme kohtuna läbi vaatama esmalt maakohus ning alles maakohtu lahendi peale esitatud kaebuse läbi vaatamine kuulub ringkonnakohtu pädevusse. Menetletavas kaebuses on apellant käsitlenud lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele, millise osas oli maakohus otsuse teinud, ka võimaliku mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid (hingelised üleelamised, ebamugavused) ja asjaolusid, milliseid maakohtus hageja ei olnud varalise kahju nõude aluses esitanud (kanalisatsioonitoru paigast nihkumine, selle parandamise kulud). Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet keeldus maakohus menetlusse võtmast (määrus t I kd lk 41-42) ja vastav kohtulahend on jõustunud. Seega sellist nõuet ei ole maakohtu menetluses olnud ega selles osas ei ole lahendit tehtud. Kanalisatsioonitoru võimaliku nihkega seonduvaid asjaoludega hageja oma nõude alust maakohtus ei täiendanud. Seega ka varalise kahju nõuet kanalisatsioonitoru võimaliku nihkumise alusel ei ole maakohtu menetluses olnud. Nimetatud asjaolusid puudutavad kaebuse väited jätab kolleegium tähelepanuta.
34.Lisaks esitab apellant kaebuses kolmanda nõudena kohustada kostjat lubama oma korterisse hageja, projekteerija ja remondifirma töötajad hageja vannitoa lae-põranda ja šahti lae-põranda ennistamiseks. Ka selle nõude osas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tegemist oleks iseseisva tsiviilõigusliku nõudega kostja vastu, milline oli esitatud täiendava nõudena maakohtu menetluses, mille oleks maakohtus menetlusse võtnud, mille pealt oleks tasutud riigilõivu, mida maakohus oleks TsMS-i sätteid järgides menetlenud ning mille lahendamist saaks omakorda ringkonnakohus kontrollida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas sellise taotluse menetlusliku taotlusena seonduvalt
asjaoluga, et ta ei olnud rahul eksperdiarvamusega ja soovis teha kindlaks kulutusi lõhutud põranda-laepaneeli ja šahti põranda-lae ennistamiseks (hageja menetlusdokument pealkirjaga „taotlus“ t I kd lk 261). Hageja taotlus korterisse juurdepääsu saamiseks oleks võinud osutuda asjakohaseks olukorras, kus hageja nõue šahtis torude ümbruse taastamiseks oleks rahuldatud ja vajalik oleks osutunud selle (sund)täitmine.
35.Apellandi põhiline etteheide maakohtule tuleneb eksperdiarvamuse tõendina arvestamisest ja hageja osade tõendite tähelepanuta jätmisest. Kolleegium nõustub osaliselt apellandi sellekohaste etteheidetega, kuid leiab, et otsuses mõnede tõendite käsitlemata jätmine ei viinud käesolevas asjas lõpptulemusena ebaõige otsuse tegemiseni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus menetles hageja nõuet lihtmenetluses, mille erisused nn klassikalise hagimenetluse reeglitest on sätestatud TsMS §-s 405. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt menetleb kohus lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Eksperdiarvamus on üks paljudest käesolevas asjas kogutud tõenditest. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Käesolevas asjas selline kokkulepe puudub. Seega oli hagejal õigus ja võimalus esitada kohtule muid usaldusväärseid ja veenvaid tõendeid, millised lükkaksid eksperdiarvamuse ümber. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja kasutaski talle antud õigust ja tema taotlusel kuulati tunnistajatena üle T. K., V. S., M. U. ja A. A.. Samuti esitas hageja rida fotosid (t I kd lk 244, 248-254). Kolleegium, tutvunud eksperdiarvamusega, ei tuvastanud kohtu poolt määratud eksperdi tegevuses asjaolusid, millised annaksid aluse jätta nimetatud tõend kogutud tõendite kogumist välja. Hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, et vaidlusaluses šahtis ei ole šahti ristlõige suletud betooniseguga põranda (lae) tasapinnas selliselt, et moodustuks põranda (lae) pikendus (vastus küsimusele nr 8); et vaidlusaluses šahtis ei ole püstikud valatud „lagedesse“ (vastus küsimusele nr 7). Maakohtu kohustus ja õigus oli hinnata kõiki esitatud tõendeid kogumis ja asuda oma siseveendumuse põhjal seisukohale, millised tõendid on kohtu jaoks usutavamad ja veenvamad. Seda on maakohus ka teinud.
36.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole, et šahtis toimunu (torude vahetamiseks betooni lõhkumine) oleks kuidagigi tekitanud kahju hagejale. Seejuures ei oma olulist tähtsust, kas tegemist oli ühtlasi ka hageja vannitoa laeks oleva paneeliga või püstikute ümber valatud eraldi betoonis nn ümbrisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1159-09 25.02.2010 rõhutanud, et kahju hüvitamiseks peab olema ühe tingimusena tuvastatud kahju tekkimine kannatanu omandile. Käesolevas asjas ei suutnud hageja veenvalt tõendada oma väidet, et šahtis toimunud torude vahetamise ja selleks betooni lõhkumise tulemusena oleks tema korteriomandile tekkinud mingisugunegi kahju, see tähendab, et oleks muutunud hageja vannitoa laepaneeli tugevus ja et seeläbi on ta kahju saanud, kuna tugevuse taastamine on (häda)vajalik (vastasel juhul võib vannitoa lagi alla kukkuda). Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et osaliselt on püstikute ümber betoon ja osaliselt makroflex. Hageja seletas ringkonnakohtu istungil, et see paneel, mis on tema vannitoa laeks, katab tema teadmist mööda lisaks vannitoale ka köögi ja esiku ning on suurusega umbes 1,5m korda 5-6 m ning et kostja lõhkus seda paneeli ühest otsast šahtis astmena, mille mõõtmed on umbes 40 cm korda 40-45 cm. Ka tunnistaja T. K. (ütlused t lk 292-293), kes on ehitusala insener, ütlustest ei selgu, kuidas ja millises ulatuses ning kas üldse on toimunud lõhkumine mõjunud paneeli kui terviku kandevõimele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja pöördumise seonduvalt kostja korteris toimunud ehitustöödega edastas politsei Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (t I kd lk 6, 5). Teates 06.06.2007 (t I kd lk 51) on järelevalveorgan teatanud, et asja uuritakse ja vajadusel rakendatakse ehitusjärelevalve meetmeid. Tsiviilasja toimikus puuduvad andmed selle kohta, et järelevalveorgan oleks rikkumisi tuvastatud.
37.Apellatsioonkaebuses ei ole apellant põhjendanud, milles seisneb maakohtu poolt õigusnormide rikkumine osas, milles maakohus hageja nõude osaliselt rahuldas ehk siis osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja mõistlikud kulutused vannitoa korrastamisele, seal hulgas pesu pesemisele, ja vannitoa lae kahjustuse (hageja joonis t I kd lk 34, fotod
eksperdiarvamuses lk 27) likvideerimisele. Maakohtu otsus selles osas vastab TsMS § 436 ja § 442 sätetele ning selle täiendamiseks/täpsustamiseks ringkonnakohtu poolt alused puuduvad.
38.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda. Maakohus on vaidlustatud otsuses kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-ga 3 näinud ette menetluskude suuruse. Apellatsioonimenetluses vastustaja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puudub kolleegiumil alus mõista apellandilt välja vastustaja poolt kantud menetluskulud.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.