Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

korteri vannitoa lae, selles laes on poolemeetrine auk, millest kukkus hageja vannituppa betoonpõranda tükke, tolmu ja selle tõttu ei saanud hageja mitu päeva kasutada oma korteri vannituba ja WC-d. Kogu vannituba, sj seinad ja laed kattusid tolmu ja betoontükkidega. Hageja pidi koristama 2 päeva (17 tundi) oma vannituba, WC-potti, et see ei ummistuks, pärast oli sunnitud 1 päeva vannitoas olnud pesu, rätikuid pesema. Hagi esitamise ajaks oli kostja vannitoas olevasse auku toppinud (ülalt poolt) betoonitükke, isoleermaterjali. Kostja on hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole kohtuväliselt kahju nõus hüvitama. Hageja kahju on järgmine: 640 krooni – kulud vannitoas olnud pesu pesemisele ja kuivatamisele (hagiavalduse lisa nr 1, 18.09.07, lk 28). Rikutud pesu kogus oli 5 kg, mille pesemiseks, kuivatamisega seotud kulud kulub 626 min, so 1,3 päeva, keskmine töötasu 2007.a. Eestis ca 10000 kr kuus, seega tasu pesu pesemisele 591,5 krooni, millele lisandub pesupulbri maksumus, kulud veele ja elektrile kokku 50,3 krooni (kokku ca 640 kr). 1249 krooni - kulud vannitoa enda (laed, seinad, põrand, vann, WC- pott ja seal asuvate esemete nagu ämbrid, nuustikud, hügieenitarvikud jms) koristamiseks (hagiavalduse lisa nr 2, 18.09.07, lk 29). Hageja tegi spetsiaalaluse ohutuks koristamiseks milleks kulutas 5 h, kulutas bensiini 3 l 42 kr , materjalide maksumus, kokku 50 kr. Vannitoa koristamine võttis aega 15h, keskmine töötasu 10000 krooni 2007.a. Eestis, seega tööaja kulu 1136 kr, kulud veele 21 krooni, kõik kokku 1249 kr. 4112 krooni – kulud vannitoa lae remondile, sj sellega kaasnevatele (laudade demontaaž ja tagasiasetamine) töödele ja materjalidele ja ajale (hagiavalduse lisa 3, lk 30). 14500 krooni– kulud vannitoa lae tugevuse taastamiseks, sh on vajalik tellida projekt kostja korteri vannitoa põranda remondiks, et remondi käigus ei satuks tolm, praht jm hageja korterisse. Seda tuleb teha kostja korteri kaudu. Lae tugevus on lõhutud, kostja peab tõendama, et see võtab vastu koormusi (lk 121-122, 287). Kulud projekteerimiseks 35004500 krooni, kulud remondiks ülemise korruse kaudu 8500-9500 krooni, kulud hageja korteri kaudu 5000-5500 krooni. Tõendid: avaldus Põhja Politseiprefektuurile, viimase vastus, hageja kiri Linna Planeerimisametile, vastus, fotod, mitme isiku poolt koostatud akt 07.05.07 (lk 13, 14), hageja kahju hüvitamise avaldus V. Š le 14.06.07 (lk 15), postikviitung avalduse saatmise kohta kostjale ja väljastusteated, kinnistusraamatu väljavõtted (lk 22), hageja korteri plaan (lk 34, 207, 209), retsept (lk 35), Põhja Politseiprefektuuri vastus 10.09.07 (lk 39), ekspertiis, V. S ütlused (lk 119), M. U ütlused (lk 128), A. A ütlused (lk 129), KÜ juhatuse liikme nõusolek (lk 193),T. K ütlused (lk 291-293), fotod (lk 244, 248-254). Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt (lk 56-61). Kostja tegi oma korteris remonttöid, mille käigus ei muudetud kandvaid konstruktsioone, lammutati vaheseinu, võetu üle vana põrandakattematerjal kuni laepaneelini ning valati ja paigaldati uus põrandamaterjal, milleks oli olemas kooskõlastus ühistuga ja majaelanikega, sj hagejaga. Nendeks töödeks ei olnud vaja ehitusluba. Kostja teavitas, et tööde käigus tekib müra, ebamugavust, kostja teatas, et kannatab ära. Hageja soovis, et kostja vahetaks ära hageja vannitoa tualetipotitorustiku, mida kostja omal kulul ei soovinud teha, mille peale hageja solvus. Vannitoa sanitaartehniliste tööde käigus võis sattuda torustiku eemaldamise käigus paneelide vahelt tolmu, sodi alumisel korterisse. Nn auk hageja korteri vannitoa on kohas, kus puudub vannitoa sein,

kuna seal asuvad kanalisatsiooni - ja veepüstikud. Kostja tunnistab, et hagejal võis tekkida kahju, ent kahju ulatus on põhjendamatu. Kostja soovis näha tekitatud kahju ulatust, kuid hageja ei lubanud korterisse. Kostjal on vastav haridus, ta on staažikas maaler, oli nõus kostja korteris tegema vastavalt parandusi, samuti kutsus vastava inimese, kes taastaks hageja korteris kahjueelse olukorra, millest hageja keeldus. Ka pärast hagiavalduse saamist proovis kostja kahju heastada, ent hageja keeldus. Lae tugevdamise nõue on alusetu, põhjendamatu, tõendamata on lae tugevuse muutumine. Kostja tunnistab hageja nõuet 595 krooni, millega on võimalik taastada hageja vannitoa remondieelse olukorra. Tõendamata on asjaolu, et vannitoas olnud 5 kg pesu jm esemed olid rikutud, ei ole tõendatud, et pesu pesemine, kuivatamine võttis aega 1,5 päeva. Hambaharjad jm selliseid esemed on kergelt loputatavad. Pesu kuivama panemine võtab 1,5 h aega. Mõeldavad kulud veele ja elektrile on 15 krooni, muud kulud on tõendamata. Hageja korteri koristamiseks kulunuks koristusfirmal 150 krooni arvestades vannitoa suurust 1,5m2, koristamiseks kuluv aeg 1h, kulud koristamisele on põhjendamata, tõendamata. Tõendamata on, et mõni koristusfirma oleks sellest tööst keeldunud. Põhjendamata ja tõendamata on väide, et koristamiseks kulus hagejale 20 h. Kostja nõustus, et koristamisega seotud vee ja elektrikulude suuruse on 21 krooni, kokku kulud koristamisele 171 krooni. Vannitoa laes olev auk on ca 0,5x0,01-0,1=ca 0,025m2. Märgitud pinna krohvimiseks, pahteldamiseks, lihvimiseks, värvimiseks on töökulu 100 kr/m2. Vannitoa lae parandamise töökulud on 200 krooni. Põhjendamata ja tõendamata on muud remondiga seotud kulud bensiinile, ajale ja tarvikutele. Igal maalril on töö tegemiseks vastavad abivahendid. Hageja arvestatus baseerub seega põhjendamatutel kulutustel. Hagejal puuduvad ilmselt oskused ja seega on tema poolt ise tehtava remondi kulud põhjendamatult suured. Arvestades kostja kogemusi, on kokku kulud lae remondile 410 krooni. Aluseta on arvestada enda töötundi lähtudes Eesti keskmisest palgast, kuna hageja on pensionär, äärmisel juhul saaks rääkida pensionist või miinimumpalga arvestusest. Isegi kui hageja teeks kõik tööd ise, oleks mõistlik eeldada olla kokkuhoidlik, mitte teha põhjendamatuid kulutusi. Projekti ega muud kooskõlastust ei ole vaja tellida selleks, et hageja korteris teha lagi korda, sest nende tööde käigus ei muudeta ehitise kandvai konstruktsioone. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Tõendeid: kostja tunnistus krohvija ameti omistamise kohta (lk 50), SPvastus KÜ koos seinte ja põrandate lammutamise tehniline lahendus (lk 52-53), tunnistaja A. L ütlused (lk 130). Kohtu põhjendused Hageja on korteriomandi , mis asub XXX, omanik ja kostja on vastavalt korteriomandi XXX, Tallinn omanik (registriosa väljavõtted lk 22-23). Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa valdamist ja kasutamist viisil, et ei tee teisele korteriomandi omanikule takistusi mõttelise osa kasutamisel aga ka selle mõttelise osa kahjustusi või muutmist, millest tingituna tekkivad negatiivseid mõjud teistele korteriomandite omanikele. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Vaidlus puudus selles, et kostja tegi oma korteris 06.05.07 remonti, mille käigus kukkus hageja vannituppa prahti – betooni tükke, tolmu ja sai vigastada vannitoa lagi. Kuna selles vaidlus puudus, ei ole vajadust anda täiendavat hinnangut hageja poolt kohtule esitatud aktile

07.05.07, tunnistaja V. S , M. U ja A. A ütlustele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja korteriomandile kahju tekkimine, mis on seoses kostja-poolse tegevusega oma korteriomandi remondi tegemisel, seega on hageja omandile kahju tekitamine õigusvastane. Vaidlus on kahju ulatuse üle. VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja taastamise mõistlikud kulud. Seega vastutab kostja üksnes selles ulatuses tekitatud kahju eest, mis on temast põhjustatud ja eesmärgil taastada kahjueelne olukord võimalikult mõistlike kuludega. Vastavalt hageja taotlusele oli menetluses tehtud ekspertiis, mille viis läbi riiklikult tunnustatud ekspert L. Sõmer. Aktis nähtub, et kanalisatsioonitorusid ei ole kostja korteri põrandaks oleva paneeli küljest lahti lõhutud, püstikud ei läbi paneeli, kanalisatsioonitoru ei ole ühendatud põrandaga ega maja seinaga, torustike ümber on makrofleks ning õõnsus e. šahti ristlõige ei ole suletud betooniseguga 5. korteri ja 1. korteri vahel põranda/lae tasapinnas nii et see moodustaks lae/põranda pikendus, seega nähtub ekspertiisiaktist, et hageja vannitoa laes ei ole nn auku, vaid tegemist on ehitusaegse püstšahtiga, mille ava on 60x40 cm. Hageja leidis, et märgitud osas (šaht) tuleb lagi taastada kostja korteri kaudu, kuna lae tugevust on kostja muutunud, millele vaidles kostja vastu. Kostja esitatud SParvamusest ning selle lisaks olevast seinte ja põranda tehnilisest lahendusest nähtub, et kostja XXX vahepaneelide kandevõime vastab sellise uue põrandakonstruktsiooni tegemiseks, milleks remondi käigus tehtav betoonvalu 50 mm ja põrandakattematerjaliks laminaatparket ning keraamilised plaadid. Eeltoodud SPtõendiga on kostja ümber lükanud hageja väited sellest, et kostja on muutnud lae tugevust. Seega on alusetud hageja väited vajadusest taastada laetugevust. Seega ei ole hageja nõue laetugevuse taastamise kulude hüvitamiseks tõendatud ja põhjendatud. Ekspertiisi tulemusel koostatud aktist 104B 04.12.2008 nähtub, et kannatada on saanud poolte korteriomandite vahel asuv vannitoavaheline põrand/lagi ning selle ühes nurgas, kus asuvad vee - ja kanalisatsioonitoru, on kahjustada saanud lae äär 60 cm pikkuses ja 2-3 cm laiuses. Seega on kostjal kohustus eelmärgitud kahju hüvitada. Eksperdi arvamuse kohaselt on ülalmärgitud 60 cm pikkuse ja 2-3 cm laiuse kahjustatud laeosa kahjueelse olukorra taastamisremondi maksumus ca 500 krooni, milleks tuleb lasta šahti altpoolt /hageja korterist/ tuletõrje makrofleksi, et vee ja kanalisatsioonitorude vahed oleks šahtis täis, teha, veekindla mördiga korda šahti äär, mis tuleb peale kuivamist pahteldada ning lisaks tuleb panna vaadeldava koha ette liist või teha see uuesti, töö tegemiseks on vajalikud pahtlid, liivapaberid, töö on võimalik ära teha hageja korteri kaudu. Tunnistaja T. Kase ütluste kohaselt selleks, et parandada märgitud šaht, tuleks see tühjendada, valada ülemises korteris uus betoon, viimistleda, teha rakis jne, tööde maksumus oleks 17000-18000 krooni. Tunnistaja ütlused on antud eeldusel, et šahti korrastamine tuleb teha kostja korteri kaudu, mis oleks sellisel juhul kallim viis, seega ei ole märgitud ulatuses 17000-18000 krooni kahjueelse olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine põhjendamatud. VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb asja kahjustamise korral hüvitada mõistlikud asja parandamise kulusid. Kostja tunnistaja A. L , kes on töötanud maalrina, kes käis hageja korteris ka kahjustatud kohta vaatamas, ütluste kohaselt on vaidlusaluse töö maksumus 300400 krooni, töö saaks tehtud 3 korraga. Ekspertiisiakti kohaselt on tööde maksumus ca 500 krooni, tegemist on viimistlustöölise väikese tööga, mis sisaldab ka ajakulu kohalkäiguks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kooskõlas VÕS 128 lg § 132 lg 2 on kahju eelse olukorra taastamiskulude maksumus 500 krooni ja seega on hageja nõue vastava lae osa (saht) kulude taastamiseks osaliselt põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Hageja palus välja mõista 640 krooni pesu pesemisele ja kuivatamisele, kuna seoses prügiga sai määritud 5 kg pesu, lisaks palus välja mõista vannitoa enda koristamise ning seal asuvate esemete koristamise kulud 1249 krooni, arvestades kulunud aega, koristusmaterjalide maksumust, pesupulbri, elektrienergia ja vee kulusid ning lähtudes Eesti keskmise palga arvestusest 10000 krooni kuus. Kostja tunnistas pesu pesemise ja kuivatamisega seotud kulusid veele ja elektrile 15 krooni ja koristamisega soetud kulusid elektrile, veele, lähtudes vannitoa suurusest ja koristusfirma teenusest 1 h kohta vastavalt kokku 171 krooni. Kostja leidis, et alusetu on arvestada tasu Eesti keskmise palga järgi, lisaks on hageja pensionär ning tal ei saanud olla saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 alusel kuuluvad hüvitamisel kahju tekitamisega seotud kantud mõistlikud kulud, seega on alusetu ning põhjendamatu arvestada koristusele, pesu pesemisele ja kuivatamisele kulunud aega ja nõuda selle eest tasu lähtudes Eesti keskmisest palgast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaotanud seoses kahju tekitamisega töötasu ja et see oleks olnud 10000 krooni, millest lähtuda arvestuse tegemisel. Samas on koristamise, pesu pesemisega tekkinud kulud, kuna selleks kulub vastavaid materjale (pesuaine), vett, elektrit ja see on hageja kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud, et koristusteenuse hind oleks 150 kr/h/1,5m2 kohta. VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Käesoleval juhul leiab kohus, et koristamise, pesu pesemise kulude määramine konkreetsel juhul on keerukas. Üldteada on asjaolu, et igapäevases elus toimub reeglina elektri ja vee eest tasumine perioodiliste maksetena, mistõttu ei ole võimalik täpselt määratleda, kui palju pesuaine, vee ja elektrikulusid tekkis seoses konkreetse kahjujuhtumiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 128 lg 6 alusel on mõistlikeks kuludeks, mis on seotud pesu pesemisega, kuivatamisega ja vannitoa ja selles olevate esemete koristamisega kokku 500 krooni ja seega on selles osas nõue osaliselt tõendatud. Hageja esitas ka retsepti soovimaks tõendada pesupulbri mõju tervisele, ent käesoleval juhul on tegemist asja kahju hüvitamisega, mistõttu retseptil ei ole vaidluses tähendust ja kohus jätab selle tähelepanuta. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1000 krooni. Hageja on kandnud menetluskulusid järgmiselt: hagiavalduse ja selle suurendamise lõiv 3500 krooni, määruskaebuselt tasutud lõiv 200 krooni, ekspertiisikulusid 5600 kr, muud kulud 1392,50 kr + 1049,50 kr (fotografeerimise korraldamise, fotode tegemise ja fotode paljundamisega seotud kulud), kulud aktil olevate isikute allkirja ehtsuse tõestamiseks 236 krooni, tunnistaja tasu 140,60 krooni, AS Andmevara tõendi saamise kulu 25 krooni, postikulu 43,30 krooni, tõendi kulu seoses avalduse esitamisega Politseiasutusele 30 krooni. Kõik hageja menetluskulud on kokku 12216,90 krooni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele so ca 5 % ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja 405 lg 1 p 3 5% ulatuses, st 610, 85 krooni ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.