Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts Viru Elektrikaubandus esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Weinberg Holding OÜ 5014,13 euro saamiseks. 27.11.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 09.01.2026.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.01.2026 kohtule hagiavalduse ja 03.02.2026 täpsustatud hagi kostja vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt tellis kostja hagejalt 20.05.2025 elektrikaupu ning hageja andis kostjale kauba üle. Hageja saatis kostjale arve nr MA10100047 maksetähtajaga 03.06.2025 summas 4467,76 eurot ja 23.06.2025 arve nr MA10100352 maksetähtajaga 06.06.2025 summas 1776,05 eurot. Kostja tasus kauba eest osaliselt – 14.10.2025 summas 1776,05 eurot. Hageja nõuab põhivõlga summas 4467,76 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka 28.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 365,61 eurot, s.o 65,37 eurot arvelt nr MA10100352 (periood 07.06.2025-14.10.2025 summalt 1776,05 seadusjärgses määras) ja 300,24 eurot arvelt nr MA10100047 (periood 04.06.2025-28.01.2026 summalt 4467,76 seadusjärgses määras), lisaks täiendavat viivist põhinõudelt 4467,76 eurot hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. 03.02.2026.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 17.02.2026 kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113 1 lg 1, § 208 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis, täiendav viivis ning sissenõudmiskulud hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4467,76 eurot, 28.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 365,61 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 29.01.2026 seadusjärgses määras põhinõudelt 4467,76 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 630 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasus hageja riigilõivu 150,42 eurot ja hagi esitamisel 630 eurot, kokku 780,42 eurot. Hageja pidi hagilt kokku tasuma riigilõivu 595 eurot ning hageja taotlusel on kohus 03.02.2026.a määrusega hagejale enammakstud riigilõivu 185,42 eurot tagastanud. Seega on põhjendatud hageja riigilõiv 595 eurot. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h (alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Arvestades asja keerukust, mahtu, hagi lühikest sisu ning haginõuete täpsustamise vajadust, on ajakulu põhjendatud 1,5h ulatuses. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu (nõuded vajasid täpsustamist) on põhjendatud tasumääraks 120€/h. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 775 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja tasu (1,5h x 120€/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 775 eurot.

3

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.