Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv tuleb lisada lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.10.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi T H `i vastu võlgnevuse summas 20 552.63 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja (T H) sõlmisid 30.11.2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 0505-246379246379-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Revx (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 01.kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha olemasolu. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. 01.12 2007 jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse ning perioodil 01.12.2007 kuni 01.06.2008 intressimakseid ei tasunud. 19.07.2005 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 05 05-149204149204-VL summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.02.2009. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 09.kuupäeval.. Alates 09.04.2008 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 09.07.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva põhiosa ja intressi tagasimaksega. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 27.06.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.07.2008. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtajaks kostja poolt kohustuste mittetäitmisel, ütleb hageja lepingud üles enne tähtaega ja alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 18.06.2008 sulges hageja krediitkaardi kasutamise lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-088014-KX alla. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 08.09.2008 esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 07.10.2009 kohtumäärusega ts asjas nr 2-08-58454 rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada avalduses ja kohtu poolt erinevatest andmebaasidest leitud aadressidel.

Seisuga 13.10.2009 moodustab kostja võlgnevus kahe lepingu järgi hageja ees kokku 20 552.63 krooni, millest põhivõlgnevus on 17 162.65 krooni, intress -1158.85 krooni, viivis - 2231.13 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele ning taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 20 552.63 krooni väljamõistmist, samuti alates 14.10.2009 kuni põhinõude (17 162.65 krooni) täitmiseni põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Veel on taotleb hageja juhul, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta, asja lahendamist kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning nende (tasutud riigilõiv kokku - 4250 krooni) kostjalt väljamõistmist, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja selle andmed ning sooritatud operatsioonid; võlgnevuse arvestus, väikelaenuleping ja selle laenu tagastamise maksegraafik; laenulepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõude kirjad 27.06.2008, kohtumäärus 07.10.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, hageja esindaja volitusi tõendav dokument, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid rahvastikuregistris märgitud kostja aadressile ja kohustas kostjat kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule. Seejärel on kohus tuvastanud menetluse käigus kostja aadressi, milleks on xxxx linn. Materjalid on nimetatud aadressil kostjale edasiandmiseks allkirja vastu kätte antud 27.04.2010 kostja abikaasale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 11.05.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole kohtule teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu ja intressimaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile tähtaegselt vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele avalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku 20 552.63 krooni, sellest põhivõlgnevus – 17 162.65 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks nii põhivõlalt (hagiavalduses märgitud tähtajast) alates 14.10.2009 kui ka menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 41162, 13.10.2009 riigilõivu tasumisest summas 4 000 krooni, samuti on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma .Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 17.juunil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.