Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao lahtrisse 5 “M OÜ (pankrotis), registrikood xxx” ja tuvastada K OÜ nõusoleku andmise kohustus kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao lahtrisse 3 “M OÜ (pankrotis), registrikood xxx”.

Ait-Kuivati, registriosa numbriga xxx, kinnistu asukohaga Pärnumaa, Halinga vald, Xxx küla, registriosa numbriga xxx ja kinnistu asukohaga Pärnumaa, Halinga vald, Xxx küla,xxx , registriosa numbriga xxx. Kostja ei tasunud kinnistute eest rahas, vaid kinnistute eest saadavad summad loeti tasaarvestatuks hageja laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks kostja ees. Pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud tehinguga kahjustati hageja võlausaldajate huve, kuna nimetatud tehingute võõrandamisel muutus hageja täielikult varatuks. Ka tehingu tõestanud notar selgitas lepingupooltele, et lepingu eseme müümine nimetatud viisil võib olla müüjale majanduslikult ebasoodne. Seega oli kostja teadlik, et tehing kahjustab hageja võlausaldajate huve. Hageja pankrotimenetlus algatati 10.11.2009 ja kuna kinnistute võõrandamistehingud tehti 26.02.2009, siis on tehingud, mille kehtetuks tunnistamist hageja nõuab, tehtud vähem kui 9 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 21.04.2010 kostjale kätte toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 12.05.2010 esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 punkt 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 118 lg 1 sätestab, et tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule ja tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 lause 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 7 järgi ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. AÕS § 621 lg 2 kohaselt jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus määras 29.03.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Vastavalt TsMS 133 lg 1, 21 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 65 450 krooni. TsMS § 190 lg 3 kohaselt

menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb K OÜ-lt riigituludesse välja mõista 65 450 krooni. Väljamõistetud menetluskulu, so 65 450 krooni, tuleb K OÜ-l tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele. Tagaseljaotsus kuulub vastavalt TsMS 468 lg 1 p-le 2 viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.