4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5.9.04.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja I. P. kostja A. P.lt mõista välja poolte vahel 24.01.2006 sõlmitud elatise maksmise lepingust (edaspidi Leping) tulenev võlgnevus 93 500 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal Lepingu p-de 5.1, 5.3, 5.5 ja 8.7 tasumata vastavalt 56 000, 21 000, 1 500 ja 15 000 krooni, s.o kokku 93 500 krooni.
6.27.10.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet 61 788 kroonini (t.lk 98). 16.11.2009 esitas hageja taotluse nõude suurendamiseks 76 788 kroonini (t.lk 102). 21.12.2009 toimunud kohtuistungil esitatud kohtukõnes (t.lk 165) vähendas hageja oma nõuet. Lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi hagejal 73 900 krooni, millest Lepingu p 5.1 alusel võlgneb kostja hagejale 48 000, p 5.3 alusel 1 700, p 5.5 alusel 9 200 ja p 8.7 alusel 15 000 krooni. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on täitnud 24.01.2006 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused. Hageja on põhjendamatult võtnud vaadeldavaks perioodiks meelevaldselt valitud ajavahemiku. Kostja on täitnud lepingut sõlmimise hetkest ning tasunud vastavalt enda majanduslikele võimalustele. Seda küll mitte täpselt kokkulepitud summadena igakuiselt, vaid
suurema sissetulekuga kuudel on kostja tasunud rohkem ning mõnedele kuudel seetõttu vähem.
8.Lepingu alusel on kostja hagejale tasunud 9 082 krooni rohkem, kui oli kokku lepitud. Lisaks on kostja mitmeid laste kulutusi tasunud sularahas ning ajal, mil lapsed on isaga aega veetnud. Hageja nõuab alusetult 15 000 krooni köögi elektripliidi ning seni ostmata esikukapi eest. Leping kehtis kuni 4.10.2007. Lepingu punktis 8.7 leppisid pooled kokku, et mees kohustub heatahtlikult ostma kööki elektripliidi ning esikusse kapi. On selge, et hageja pidanuks tegema kohase ettepaneku kostjale ja kooskõlastama väljavalitava mööbli, sealhulgas hinna. On põhjendamatu, et kaks aastat pärast Lepingu lõppemist esitab hageja nõude tasuda ostetud elektripliidi eest, mille ostmiseks ei ole hageja ettepanekut teinud. Samuti on alusetu ja põhjendamatu esitada taotlus ostmata esikukapi hüvitamiseks pärast Lepingu lõppemist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Elatise maksmise leping sõlmiti poolte vahel 24.01.2006. Vastavalt Lepingu punktile 7.1 kehtib Leping alates allakirjutamisest. Seega algab Lepingu kehtivus alates 24.01.2006, mitte hageja seisukohta arvestades alates 1.01.2006.
10.Kohus tegi kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-06-25884 15.06.2007.a. Kohtuotsuse kohaselt lõpetas kohus A. P. poolt I. P.le elatise maksmise 4 000 krooni kuus ja korteri eest tasutavad maksed 1 500 krooni kuus ning mõistis A. P.lt tütar E. P. ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus ja D. P. ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas A. P. ja D. P. suhtlemise korra. A. P. esitas 15.06.2007 tehtud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus kinnitas A. P. ja D. P. suhtlemise korra. Tallinna Ringkonnakohus tegi samas tsiviilasjas kohtuotsuse 30.08.2007, millega tühistas Harju Maakohtu 15.06.2007 kohtuotsuse osaliselt, s.o. lapsega suhtlemise korra osas. TsMS § 456 lg 4 kohaselt kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kohtuotsus vaidlustati ainult lapsega suhtlemise osas, seega ülejäänud osas jõustus otsus tsiviilasjas nr. 2-06-25884 15.07.2007. Seega tuleb arvestada Lepingu punktis 5.1 ja 5.5 võetud kohustuse täitmist kuni 15.07.2007 ehk 17,5 kuu arvestuses.
11.Kostja on tõendanud koondtabeliga ja panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõtetega ja maksekorraldustega, et on tasunud hagejale alates Lepingu kehtivuse algusest kuni 15.07.2007 kokku 55 663 krooni, millest Lepingu p.5.2 alusel 52 380 krooni, Lepingu p. 5.3 alusel 32 614 krooni ja Lepingu p.5.5 alusel 23 678 krooni 81 senti. Hageja poolt esitatud koondtabelites on ilma ühegi tõendita teised numbrid, kuid hageja ei vaidle vastu sellele, et mõne Lepingu punkti osas on kostja teinud ülemakseid, kuid maksmata on jäänud osaliselt punktide 5.1 , 5.3 ja 5.5 alusel.
12.Poolte vahel puudub kokkulepe selles osas, et elatise maksmine peaks olema piiritletud kitsalt iga ülalpeetava kohta eraldi. Raha makstakse perekonda, ei ole vahet, kas makse aluseks on makse emale või makse tütrele – raha on raha ning tütrele enammakstud 14 380 krooni arvelt sai hageja nii enda kui tütre vajadusi katta.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjale korterimaksete tasumiseks kviitungeid esitanud. Kostja on tasunud makseid kas I. P. kontole, teadmata, kas sellest tasutakse korterimakseid, või on kostja tasunud kommunaalteenuseid osutatavatele ettevõtetele otse ja vahetult. Kostja on tasunud vaadeldaval perioodil
korteriga seonduvaid kulusid 23 678 krooni 81 senti, kohustus oli 26 250 krooni ja 81 senti, vähem tasuti seega 2 571 krooni ja 19 senti. Nimetatud summa ja veel 1 225 krooni 81 senti on tasunud kostja teiste Lepingu punktide osas enam kokkulepitust, mistõttu kohus luges enammakstud summadest kaetuks 2006. aasta juulikuu korterimakse 1 500 krooni.
14.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt hageja poolt kööki ostetud elektripliidi ja seni kostja poolt ostmata esikukapi eest 15 000 krooni. Elektripliidi maksumusega 8 000 krooni ostmise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorralduse 21.08.2006 summale 50 000 krooni (t.lk. 45) ja 19.08.06 Uus köök tellimuse summale 56 930 krooni. Nimetatud tõenditega ei ole tõendatud elektripliidi ostmine, kuna tellimus ei sisalda elektripliiti ja maksekorraldus on tehtud ka 6 930 krooni väiksemas summas kui tellimus. Ka ainuüksi esikukapi tellimused (t.lk. 47,48) ei saa olla kostjalt esikukapi maksumuse väljamõistmise aluseks. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus
15.Hageja I. P. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada.
16.Kohus juhindus hagi rahuldamata jätmisel TsMS § 456 lg-st 4, mille kohaselt kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Nimetatud säte kehtib alates 1.01.2009. Seega tsiviilasjas nr 2-06-25884 15.06.2007 tehtud kohtuotsuse tegemise ajal see säte veel ei kehtinud. Järelikult jõustusid poolte vahel sõlmitud lepingu muudatused 4.10.2007. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni oli kostja kohustatud täitma endale 24.01.2006 sõlmitud lepingus võetud kohustusi.
17.Hagi rahuldamata jätmist põhjendas kohus ka asjaoluga, et kostja on teinud mõne lepingupunkti osas ülemakseid. Hageja kohtu selle järeldusega nõus ei ole. Pooled leppisid elatise suuruses kokku ning ei ole lepingutingimusi muutnud. Seega ei too kostjapoolne lepingutingimuste ühepoolne muutmine endaga kaasa teiste lepingupunktide rikkumise lubatavust. Asjaolu, et kostja tegi ühele lapsele rohkem kulutusi, ei õigusta teisele lapsele elatise maksmata jätmist.
18.Kohus rikkus poolte privaatautonoomiat. Kui pooled leppisid kokku, et kostja tasub elektripliidi ja esikukapi eest, siis peab kostja endale võetud kohustused ka täitma. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.01.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 neid korrata.
21.Maakohus on õigesti leidnud, et Harju Maakohtu 15.06.2007 otsus tsiviilasjas 206.25884 jõustus elatise väljamõistmise osas 15.07.2007. See tuleneb ka tol ajal kehtinud TsMS §-st 456 lg 1, mille kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Vaidlus puudub selles, et nimetatud maakohtu otsust ei vaidlustatud elatise väljamõistmise osas. A. P. esitas 15.06.2007 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse vaid osas, millega kohus kinnitas lastega suhtlemise korra. Seega ei tuginenud maakohus vaid TsMS §-le 456 lg 4.
22.Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostjal puudub elatise võlg 24.01.2006 poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Kaebuses toodud väited ei anna alust selles osas otsuse muutmiseks.
23.Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et Harju Maakohtu 15.06.2007 otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt on lõpetatud hagejale elatise maksmine kostja poolt summas 4000 krooni kuus kooskõlas lepinguga, s.o. 31.08.2007. Selline hageja tõlgendus ei ole kooskõlas maakohtu otsuse põhjendava osaga, millest nähtub, et maakohus lõpetas lepingu kohaselt kostja kohustuse maksta hagejale lepingu p 5.1 alusel elatist 4000 krooni kuus, kuna kostja oli koondatud otsuse tegemise ajaks ja hageja oli asunud tööle (t.l. 39).
24.Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses sisuliselt Harju Maakohtu 15.06.2007 otsuse, mida aga teha võimalik ei ole. Harju Maakohus on 15.06.2007 otsuse p 4 kohaselt mõistnud välja A. P. elatise I. P. kasuks tütre E. ülalpidamiseks 2000 krooni ja poeg D. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. Kuna otsuses ei ole märgitud, et hagi esitamisest alates, siis on põhjendatud kostja seisukoht, mille kohaselt lõpetati elatise tasumine lepingu alusel ja jätkati tasumist kohtuotsuse alusel selle jõustumisest, st alates 15.07.2007 (t.l.38).
25.Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude lepingu p 8.7 alusel elektripliidi ja esikukapi eest hüvituse saamiseks tõendamatuse tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline lepingupunkt 8 kehtib kuni 31.08.2022. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole lepingut p 8 osas lepingut üles öelnud; kostja ei ole lepingupunkti 8.7 täitnud ja hageja ei ole selle täitmist enne käesolevas asjas hagi esitamist nõudnud.
26.Kolleegiumi arvates ei tulene lepingu p-st 8.7 kostjale kohustust elektripliidi ja esikusse kapi ostmiseks, mis oleks sissenõutav kohtu kaudu. Lepingu p 8.7 kohaselt kohustub mees heatahtlikult ostma korterisse kööki elektripliidi ja esikusse kapi (t.l.42). Seega on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 mõttes, mille täitmist ei saa kohtu kaudu nõuda. Hagi ei kuuluks selles osas rahuldamisele ka juhul, kui tegemist oleks kostja kohustusega, mida saab kohtu kaudu sisse nõuda, sest kohustus ei oleks sel juhul veel sissenõutav.
27.Ringkonnakohtu istungil seletas kostja, et lepingu p 8.7 täitmise tingimuseks oli hageja poolt eelkõige lepingu p-de 8.1 ja 8.2 täitmine. Hageja neid lepingupunkte ei täitnud, mida tõendab tsiviilasjas nr 2-06-25844 vastuhagi esitamine. Seetõttu ei täitnud kostja ka lepingu p 8.7.
28.Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
27.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
R. Allivere
Ü. Jänes
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.